Esimene osa Gimp Põhimõisted Pilt Avamine, salvestamine ja pildiformaatide teisendamine Suuruse muutmine: luup, skaleerimine ja pügamine Peegeldamine ja transformeerimine Heledus, kontrast ja mustvalgeks teisendamine Joonistamine Joonistuslehe avamine Pintsel ja joonistusvärv Kustukumm Aerosool Märkimine Täitmine Täitmine Gradient ja gradiendi editori kasutamine Kopeerimine Kopeerimine Teine osa Teksti asetamine Kihid Kihtide kasutamine Kihi mask Märkimine Märkimine Märkimine sama värvi järgi Bezieri jooned Märgistuse salvestamine, redigeerimine ja kasutamine Värviskeemid ja nendega manipuleerimine Värviskeemid Pildi indekseerimine Histogramm Curves Levels Equalize Värvide inverteerimine Posterize Threshold Värvitasakaal Heledus ja tumedus Kontrast Hue, Saturation Värvivenitus Standartsete vahendite täiendamine Paleti loomine Pintsliotsade lisamine Mustrite lisamine Gradiendi lisamine Hõljuvad kirjad Mustri tekitamine 1 Mustri tekitamine 2 Kolmas osa Erinevate pildiformaatide kasutamine JPEG GIF Läbipaistev GIF Animeeritud GIF Neljas osa Filtrite kirjeldused Filtrid Blur Pinch and Twirl Tile Bumpmap Artistic Glass Valgus Müra Video Renderdamine

Värviskeemid Värviskeemid RGB HSV Indekseeritud Mustvalge Värviskeemid Sõltuvalt väljundmeediumist ja töö iseloomust valitakse reeglistik ehk värviskeem, mille alusel pildis kasutatavaid värve üles märgitakse. Programm Gimp on käesoleval ajal orienteeritud veebigraafika või mõne muu arvutiekraanil esitatava pilidmaterjali valmistamiseks ja selleks on kõige sobivamad RGB, HSV ja indekseeritud värviskeemid. Pildiakna tiitelribas on kirjas millises värviskeemis pilt on esitatud. Gimpis on terve rida vahendeid, mis võimaldavad pilti muuta käsitledes pilti esitatuna ühes või teises värviskeemis. Neid vahendeid saab kasutata nii halva kvaliteediga piltide loomilikumaks muutmiseks, kui ka efektide tekitamiseks. Mõnda sellist vahendit mainiti esimeses punktis: heleduse ja kontrastsuse muutmine, mustvalgeks teisendamine. Käesolevas punktis käsitleme neid põhjalikumalt koos ülejäänud, keerulisemate vahenditega. RGB Tuntuim värviruum on kindlasti RGB. Seda kasutavad nii arvutimonitorid, projektorid kui ka televiisorid. RGB värviruum tähendab kõige lihtsamalt öeldes seda, et iga värvilist pildipunkti kirjeldatakse kolme värvikanali punane (ingl. k. Red) roheline (ingl. k. Green) sinine (ingl. k. Blue) abil. Iga inimsilmaga eristatavat värvi on võimalik kirjeldada nende kolme värvi kombinatsioonis ning seega on RGB pilt silmale nähtav täisvärvides. Igal värvikanalil on 256 astet, mis kirjeldavad värvi intensiivsust. Iga värvi intensiivsust saab muuta vahemikus 0...255, kus 0 vastab värvi puudumisele ja 255 maksimaalse instensiivsusega värvile. Erijutudeks on must - kõigi põhivärvide intensiivsus on minimaalne, 0 valge - kõigi põhivärvide intensiivsus on maksimaalne, 255 Valime näiteks sinise värvi Gimpi värvivaliku dialoogis   Vasakul pool on näha joonte lõikepunktis meie poolt valitud värv ja paremal pool on näha selle värvi RGB arvukolmik (36, 36, 190). Must ja valge on vastavalt (0, 0, 0) ja (255, 255, 255). Vahel on kombeks neid arve esitada kuueteistkümnendsüsteemis. Näiteks valget märgitakse siis #FFFFFF. Meie valitud sinise värvi puhul on #2424BE. Värvivalikudialoogis on toodud ka vastavad suurused HSV skeemis. Pildil olevaid värve saab vaadata RGB-s valides hüpikmenüüst Dialogs -> Colors. HSV Mõnel juhul kasutab ka Gimp HSV värviskeemi või vähemalt annab kasutajale võimaluse selle skeemi alusel pildiga tegelda. HSV skeemis esitatud värve saab üheselt teisendada RGB skeemi ja vastupidi. Iga värv on HSV skeemis esitatud kolme arvuga ning need näitavad tooni (ingl. k. Hue) - värv küllastust (ing. k. Saturation) - tähendab hallist kuni selge värvini heledust (ingl. k. Value) - näitab kui palju valgust on värvis. Meie valitud sinise värvi puhul on: sinine toon - 240 küllastus - 81 heledus - 75 Indekseeritud Indekseeritud pilt kasutab värvipaletti, milles on limiteeritud hulk värve (256 või vähem) ning iga pildipunkti kirjeldatakse ühe "värvikaardi" värviga. Indekseeritud pilt on hea selle poolest, et see tarbib väga vähe arvutimälu. 10 aastat tagasi kasutatigi sel põhjusel põhiliselt indexed värviruumi. Praegu aga on põhiliseks kasutatavaks värviruumiks RGB. Siiski kasutavad osad pildifailitüübid senini indexed värviruumi (näiteks .gif). Pilti on alati soovitav töödelda RGB-s, ükskõik, millisesse värviruumi ta hiljem konverteerida tahetakse. RGB värviruumis töötab enamik GIMP-i filtreid, pluginaid jne. Teiste värviruumide puhul ei pruugi need töötada. Niisiis tuleks näiteks hallskaalas avatud pilt kõigepealt RGB-sse panna, seejärel kõik vajalikud toimingud ära teha ja viimaks pilt grayscale värviruumi tagasi paigutada. Tähele tuleks panna ka seda, et kui pilt on RGB-st juba grayscale või indexed värviruumi konverteeritud ja salvestatud, siis läheb mingi osa informatsiooni selle käigus kaduma ning hiljem seda taastada ei saa. Seega tasub pilt alati salvestada teise nimega või töötada pildi koopiaga. Kujutise iga piksiga on seotud värvi number ehk indeks. Värvi indeksile vastav värv on kireldatud pildiga ühes olevas paletis. Indekseeritud paletiga pilte saab salvestada näiteks TIFF, BMP, XCF ja GIF formaadis. Mustvalge Hallskaalas oleva pildi iga punkti kirjeldatakse lähtudes heledusest-tumedusest, vahemikus 0 kuni 255. Seejuures tähendab 0 musta ja 255 valget ning kõik vahepealsed numbrid erinevaid halltoone. RGB ja grayscale värviruumide põhiline erinevus seisneb selles, et RGB pildil on kolm värvikanalit ning grayscale pildil üksainus. Pildi saab teisendada mustvalgeks valides hüpikmenüüst Image -> Mode -> Grayscale.