Esimene osa Gimp Põhimõisted Pilt Avamine, salvestamine ja pildiformaatide teisendamine Suuruse muutmine: luup, skaleerimine ja pügamine Peegeldamine ja transformeerimine Heledus, kontrast ja mustvalgeks teisendamine Joonistamine Joonistuslehe avamine Pintsel ja joonistusvärv Kustukumm Aerosool Märkimine Täitmine Täitmine Gradient ja gradiendi editori kasutamine Kopeerimine Kopeerimine Teine osa Teksti asetamine Kihid Kihtide kasutamine Kihi mask Märkimine Märkimine Märkimine sama värvi järgi Bezieri jooned Märgistuse salvestamine, redigeerimine ja kasutamine Värviskeemid ja nendega manipuleerimine Värviskeemid Pildi indekseerimine Histogramm Curves Levels Equalize Värvide inverteerimine Posterize Threshold Värvitasakaal Heledus ja tumedus Kontrast Hue, Saturation Värvivenitus Standartsete vahendite täiendamine Paleti loomine Pintsliotsade lisamine Mustrite lisamine Gradiendi lisamine Hõljuvad kirjad Mustri tekitamine 1 Mustri tekitamine 2 Kolmas osa Erinevate pildiformaatide kasutamine JPEG GIF Läbipaistev GIF Animeeritud GIF Neljas osa Filtrite kirjeldused Filtrid Blur Pinch and Twirl Tile Bumpmap Artistic Glass Valgus Müra Video Renderdamine

Pintsel ja joonistusvärv Pintsel ja joonistusvärv Pintsli otsad Pintsli tööriistaomadused Sirgjoon, ovaal ja ristkülik Pintsel ja joonistusvärv Kõige loomulikum joonistusvahend on ilmselt pintsel. Valides programmiaknast pintsli saate hiire vasakut nuppu all hoides ning samal ajal hiirekursorit üle pildi liigutades maha jätta joone. Gimpi pintsel peaks käituma nii nagu tavaline pintselgi. Näiteks, kui ühe koha peal rohkesti pintseldada, siis muutub värv tugevamaks; kui vedada ühtlase tõmbega värvi võtmata üle lõuendi, siis muutub värv järjest nõrgemaks kuni kaob. Lisaks saab pintseldada nii, et allolev jääb erineval määral läbi paistma. Joonistamisvärv on see, mida kasutatakse pintseldamisel. Joonistusvärvi saab valida värvivaliku dialoogist, mis avaneb, tehes programmiakna all oleval joonistusvärvi ruudul vasaku hiireklõpsu Laskumata värviteooriasse märgime, et Gimp kasutab valdavalt RGB värviskeemi, milles kõikvõimalikud värvid esitatakse kolme põhivärvi - punane, roheline ja sinine abil. Värvi moodustava kolme põhivärvi instensiivsust saab varieerida 0 ... 255, kusjuures moraal seisneb selles, et olles leidnud sobiva värvi, tuleks värvidialoogist üles märkida vastavad RGB väärtused. Joonisel oleva kollase värvi RGB = (249, 247, 67). Soovides hiljem sama värvi kasutada ei ole vaja enam katse ja eksituse meetodil värvi otsida, piisab kui RGB väärtusteks sisestada samad arvud. Pliiats on pintslile väga sarnane, erinedes selle poolest, et teda kasutades ei saa tekitada pehmeid jooneääri. Valides pintslile sobivad omadused saab teda kasutada pliiatsi asemel. Teine võimalus joonistusvärvi valida on kasutada paletti. Valige hüpikmenüüst Dialogs -> Palettes ning avanenud paletist saate hiire vasaku nupu abil valida joonistusvärvi. Valitud värv ilmub ka programmiakna vastavas ruudus Paleti akna menüüst saab valida erinevate palettide vahel. Pintsli otsad Pintsli otste dialoogi saab valida klikates programmiakna ikoonil või valides hüpikmenüüst Dialogs -> Brushes Valida saab pintsli otsa kuju. Igal otsal on oma nimi ja suurus (pildil on Circle (15)). Mode võiks esialgu olla Normal, et vältida üllatusi. Opacity näitab, kui läbipaistmatu pintslijoon tuleb. 100 % on täiesti läbipaistmatu ja 0 % läbipaistev. Spacing määrab, kui tihedasti joone tõmbamisel pintsli otsad üksteise kõrvale asetuvad. Kui näiteks Spacing valida ca 60, siis peaks pintsli otsi saama eristada. Pintsli tööriistaomadused Tööriistaomaduste aknast saab näidata kui ruttu pintsel nö. värvist tühjaks saab. Kui valida Fade out null, siis pintsel ei saagi tühjaks. Näiteks on valmistatud kaks keerdu varieerides Fade out ja Spacingut. Incremental avaldab toimet siis kui valida Opacity alla 100 % ja Spacing selline, et pintsli otsad osaliselt kattuvad. Tulemusena tulevad topeltkaetud kohad esile. Sirgjoon, ovaal ja ristkülik Et saada pidevat joont, tuleks Fade out ja Incremental jätta märkimata. Sirgjoone tõmbamiseks tuleb teha joone alguspunktis klõps, hoida Shift klahvi all ning teha lõpp-punktis klõps. Nii võib ka edasi liikuda soovides luua polügoni. Ovaali ja ristküliku tekitamiseks tuleb kasutada lisaks märkimise tööriista. Märkijaid on palju ja neid kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Vaatleme ainult ovaali ja ristkülikut. Valige programmiaknast risküliku- või ovaalikujuline märkija ja tekitage joonistuslehele ristküliku- või ovaalikujuline märgistusjoon. Kui samaaegselt hoida all Shift klahvi, siis tekib ruut/ring. Ruudu/ringi nurgaks jääb punkt, kust hiirega vedamist alustati. Kui alustada ristküliku/ruudu vedamist ja seejärel hoida all Ctrl klahvi, siis jääb ristküliku/ruudu lõpp-punktiks hiirekursori koht, st et kujund tuleb ülespoole. Olles valmis vabastage hiireklahv enne ja seejärel Ctrl. Valige sobiv joonistusvärv ja pintsli otsa kuju hüpikmenüüst. Valige Edit -> Stroke. Tulemus võiks olla näiteks selline.