Hindamisjuhend

  1. Hindamise alused
  2. Hindamise eesmärk
  3. Hindamisest teavitamine, õpinguraamat
  4. Teadmiste kontroll
  5. Õpitulemuste hindamise alused
  6. Numbrilise hindamise skaala
  7. Õppeprotsessi ehk õppimist toetav hindamine
  8. Kursusehinne
  9. Arvestus ja järelarvestus
  10. Hinnete fikseerimine kooli dokumentides
  11. Tugisüsteemid
  12. Kooliastmehinne (lõputunnistusele kantav hinne)
  13. Hinnete vaidlustamine
  14. Teiste õppeasutuste hinnete ülekandmine
  15. Huviringide hindamisjuhend
  16.  Kuld- ja hõbemedaliga autasustamine
  17. Õpilaste tunnustamine kiituskirja või direktori käskkirjaga
  18. Õppekava täitmine, võlgnevused

 


HTG ÕPILASTE ÕPPEEDUKUSE HINDAMISE JUHEND

1. Hindamise alused
Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kooli õppekavas ning individuaalses õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest.

Teadmiste ja oskuste hindamise normid ja kord on määratletud kursusepassis. HTG õpetajal on õigus täiendada kooli hindamisjuhendit omapoolsete lisanõudmistega. Aineõpetaja on kohustatud iga kursuse alguses õpilastele selgitama, kuidas kujuneb selle kursuse hinne, tutvustama arvestusele lubamise ning mittelubamise tingimusi.

2. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamine

  • annab teavet õpilase õpiedukusest;
  • suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul;
  • motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima, innustab teda uusi teadmisi ja oskusi omandama ning rakendama;
  • on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

 

3. Hindamisest teavitamine, õpinguraamat
Kooli õppekavas sätestatud õpilase hindamise põhimõtted ja kord on õpilasele, lapsevanematele ja õpetajatele kättesaadavad kooli kodulehel. Õppeaines nõutavate teadmiste kontrollimise aja, vormi ja korra teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks ainekursuse alguses.

Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.
Lastevanematele tutvustatakse õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. Lapsevanemal on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.
Kursuste hinded kajastuvad õpinguraamatus. Õpinguraamat on koolisisene õpilase isiklik dokument, mille korrektse täitmise eest vastutab õpilane. Õpinguraamat väljastatakse õpilasele kooli astumisel. Õpilane on kohustatud kooli aastaplaanis ettenähtud ajal esitama aineõpetajale õpinguraamatu kursusehinde sisse kandmiseks. Õpinguraamatu täitmist kontrollib klassijuhataja. Õppeaasta lõpus kinnitab kooli direktor õpilase edasijõudmist oma allkirjaga õpinguraamatus.

4. Teadmiste kontroll
Hindeliste tööde graafik (kontrolltööd, referaadid, jm) koostatakse iga perioodi alguses, arvestuste graafik vähemalt nädal enne kooli aastaplaanis arvestusteks ettenähtud aega. Võõrkeeltes (klassidevaheliste gruppide puhul) ning vabaainetes toimuvad hindelised kirjalikud tööd õpilaste ja õpetajaga kokkulepitud ajal.

Tunnikontroll

  • tunnikontroll hõlmab kuni ühe õppenädala materjali ja kestab kuni 20 minutit
  • kursuse jooksul tehtavate tunnikontrollide arv ei ole piiratud

Kontrolltöö

  • kontrolltöö materjali mahu otsustab õpetaja ja töö kestab maksimaalselt 45 minutit
  • nädalas on üldjuhul lubatud eri ainetes kuni kolm ja päevas üks kontrolltöö
  • arvestustööga lõppeva kursuse vältel võib teha kuni kaks kontrolltööd, kuid mitte perioodi 6. õppenädalal
  • kui kursuse hinne pannakse jooksvate kirjalike tööde hinnete põhjal, on õpetajal õigus teha kursuse jooksul kuni kolm kontrolltööd, kusjuures viimane kontrolltöö võib toimuda ka perioodi 6. õppenädalal
  • kontrolltööde toimumisaja teatab aineõpetaja perioodi alguses

Klassikirjand, essee ja arutlus

  • õpetaja on kohustatud klassikirjandist ja arutlusest ette teatama
  • klassikirjand kestab kuni 2x75 min
  • perioodis kirjutatakse mitte rohkem kui üks klassikirjand

Kodukirjand, esitlus

  • esitluse teemad ning esitluse ja kodukirjandi esitamise tähtaja teatab õpetaja iga perioodi alguses
  • nõuded tehtavale tööle esitab aineõpetaja

Kodulugemine ja kohustuslik kirjandus

  • kodulugemise ja kohustusliku kirjanduse nõuded teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks kursuse alguses

Arvestus

  • arvestus on kogu kursuse jooksul omandatud teadmisi ja oskusi kontrolliv kirjalik või suuline vastamine
  • arvestuse sisu ja meetodid valib õpetaja
  • arvestuse hinne on oluline hinne. Õpetajal on õigus selle hinde põhjal hinnata kogu kursust
  • arvestuse ja kursuse üldhinde on õpetaja kohustatud avalikustama aastaplaanis ettenähtud ajaks
  • õpetaja ei pea õpilastele arvestustööd tagastama, kuid õpilasel on õigus arvestustööd näha

Proovieksam

  • proovieksami läbiviimine ei tohi häirida tunniplaanilist õppetööd
  • proovieksamid toimuvad eesti keeles II perioodi lõpus ning enne kevadvaheaega, inglise keeles pärast 9. ja matemaatikas pärast 14. kursuse läbimist

5. Õpitulemuste hindamise alused
Õpitulemusi hindab aineõpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel

  • omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;
  • iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
  • oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
  • vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;
  • praktilise töö teostust.

Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või hinnanguliselt („arvestatud“ ja „mittearvestatud“).
Õpitulemuste hinded jagunevad

  • õppeprotsessi ehk jooksev hinne (tunnikontroll, kontrolltöö, kirjand, suuline vastamine jm.);
  • kursusehinne;
  • kooliastmehinne (lõputunnistusele kantav hinne).

6. Numbrilise hindamise skaala
Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne „5“ on „väga hea“, „4“ on „hea“, „3“ on „rahuldav“, „2“ on „puudulik“ ja „1“on „nõrk“. Hinnangute „arvestatud" ja „mittearvestatud" puhul näitab viimane hinnang edasijõudmatust.
Hinde täpsustamiseks kasutatakse märke „+” ja „ -”. Õpilase koolist lahkumisel enne 12. klassi lõpetamist teisendatakse kursusehinded viiepallisüsteemi.

  • Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemust), mis vastab täielikult õppekava nõuetele, on loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. Hindega „5“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90-100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, mis on õppekava nõuetele vastav,   loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. Hindega „4“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 75-89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, mis on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist. Hindega „3“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 50-74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, mis on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ka suunamise ja juhendamise korral. Hindega „2“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 20-49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, mis ei vasta õppekava nõuetele. Hindega „1“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 0-19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud” võib kasutada valik- ja vabaainete kursuste hindamisel. Kehalise kasvatuse hindamisel võib meditsiinilistel näidustustel kasutada ka hinnanguid “arvestatud” ja “mittearvestatud”.

Õpetaja võib kirjalikutöö hinnet alandada, kui õpilane ei esita tööd ettenähtud ajaks.
Kõrvalise abi kasutamise kahtluse korral on õpetajal õigus eemaldada õpilane hindelise töö tegemiselt. Töö hinnatakse hindega „1“ „nõrk“ ning õpilane kaotab õiguse järeltöö või kordusarvestuse sooritamiseks.
Kui hindaja tuvastab kõrvalise abi kasutamise või plagiaadi, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „1“ („nõrk“). Ka sel juhul kaotab õpilane õiguse järeltöö või kordusarvestuse sooritamiseks.
 

HTG-s on õpilaste hindamisel kasutusel järgmine hindamisskaala*:

hinne 5+ e-hinne** 5,3
hinne 5 e-hinne 5,0
hinne 5- e-hinne 4,6
hinne 4+ e-hinne 4,3
hinne 4 e-hinne 4,0
hinne 4- e-hinne 3,6
hinne 3+ e-hinne 3,3
hinne 3 e-hinne 3,0
hinne 3- e-hinne 2,6
hinne 2+ e-hinne 2,3
hinne 2 e-hinne 2,0
hinne 2- e-hinne 1,6
hinne 1+ e-hinne 1,3
hinne 1 e-hinne 1,0
hinnang „arvestatud”    
hinnang „mittearvestatud”    

* Kui õpetaja kasutab kooli hindamisskaalast erinevat skaalat, tuleb hindamise põhimõtted fikseerida kursusepassis.

** e-hinne – kooli elektroonilises päevikus kasutatav hinde arvuline väärtus

7. Õppeprotsessi ehk õppimist toetav hindamine
Õppeprotsessi ehk jooksev hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on

  • õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
  • õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
  • õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.

Õppeprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära ja õpilase arengut. Õppeprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja. Õpetaja võib kursuse vältel õpilasi jooksvalt hinnata. Jooksvaid hindeid võib arvestada kursusehinde panemisel. Jooksva hindamise vormi (suuline küsitlus, kodused tööd, tunnikontroll, kontrolltöö jms) valib õpetaja.
Õpetaja kasutab oma töös õppimist toetava  hindamise põhimõtteid, kaasates õpilasi õppe-eesmärkide püstitamisse ning hindamisprotsessi.

8. Kursusehinne
Kursusehinne on ühe tervikliku aineosa (kursuse) käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Hinnatakse kursusepassis kirjeldatud õpitulemusi. Õpitulemuste hindamisel arvestatakse õpilase individuaalset arengut.
Kursusehinded pannakse jooksvate hinnete ja/või arvestuse hinde alusel. Jooksvate hinnete arvestamist kursusehinde panemisel otsustab õpetaja.
Õpetaja võib õpilase vabastada arvestusest, samas on õpilasel õigus loobuda vabastusest ning sooritada arvestus.
Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud mõjuval põhjusel ja ei ole kursuse lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, kursusehinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokku lepitud ajal.

9. Arvestus ja järelarvestus
Arvestus on kursuse lõpus toimuva teadmiste kontrolli vorm. Arvestus võib olla

  • kirjalik (arvestustöö kestusega kuni 90 minutit, va proovieksam);
  • suuline (arvestuspileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms);
  • jooksvate hinnete (nt kontrolltööd jm) põhjal.

Arvestuse vorm on määratud ainepassis. Arvestus toimub arvestuste nädalal vastavalt graafikule, mille õppealajuhataja esitab vähemalt üks nädal enne arvestuste perioodi algust.
Arvestusele lubatakse õpilane, kes on täitnud aineõpetaja poolt kursuse läbimiseks esitatud nõuded.

Järelarvestus

Järelarvestused toimuvad aastaplaanis ettenähtud päevadel. Järelarvestuste toimumise täpne aeg avaldatakse kooli infolehes. Õpilase ja/või õpetaja haigestumise või mõne muu mõjuva põhjuse korral on kooli juhtkonnal õigus arvestuste ja järelarvestuste aegade suhtes teha erandeid.
Iga perioodi järelarvestusteks on ette nähtud kuni seitse tööpäeva. Viimasel päeval toimub koondjärelarvestus. Koondjärelarvestuse ajal saavad järelarvestust sooritada õpilased, kellel järelarvestuste nädalal langesid kahe arvestuse ajad kokku või kes väga mõjuval põhjusel (haigus) ei saanud järelarvestust sooritada. Koondjärelarvestusel osalemiseks tuleb õpilasel pöörduda aineõpetaja poole ning leppida kokku arvestuse sooritamise aeg. Aineõpetaja annab nimelise töö (koos arvestuse sooritamiseks vajalike vahenditega) koondjärelarvestust läbi viivale õpetajale. Viienda perioodi lõpus koondjärelarvestust ei toimu.
Õpilasel on õigus sooritada järelarvestus, kui õpitulemusi on hinnatud hindega „2” („puudulik“), „1” („nõrk”) või „mittearvestatud“ ja kohustus sooritada järelarvestus, kui ta ei ilmunud või õpetaja ei lubanud arvestusele.
Jooksvate hinnete alusel kursusehindeks „2” (“puudulik”), „1” („nõrk”) või „mittearvestatud“ saanud õpilasel tuleb kursusehinde parandamise soovi korral sooritada järelarvestus.
Praktikumide ja tehnoloogia kursuste tegemata või ebaõnnestunud laboratoorseid töid on võimalik sooritada kursuse viimases tunnis või aineõpetajaga kokkulepitud ajal.
Kehalises kasvatuse kursuse ebaõnnestumise korral saab õpilane ettenähtud ülesandeid täita õpetajaga kokkuleppel.
Aineõpetaja võib lubada ka positiivse hinde ümbervastamist.
Õpilane saab järelarvestust sooritada üldjuhul vaid ühe korra antud kursuse arvestusele järgneval järelarvestuste nädalal või erandkorras (millest õpetaja on kohustatud informeerima õppealajuhatajat) õpetajaga kokku lepitud ajal. Järelarvestuse sooritanud õpilasel jääb kehtima viimasena saadud tulemus.
Kui õpilane ei ole olenemata põhjusest ilmunud õppeaine kohustusliku kursuse arvestusele ega ka järelarvestusele, loetakse kursus mitteläbituks ning õppeaine positiivset kooliastmehinnet välja ei panda.
Õpetajal on õigus lubada õpilasel sooritada arvestust ainult üks kord, kui õpilane puudub põhjuseta ainetundidest või ei soorita nõutud tunni- või kodutööd.


Kordusarvestus (teistkordne järelarvestus)
Järelarvestuse ebaõnnestumisel võib õpilane õppeaasta lõpul pöörduda kirjaliku avaldusega õppenõukogu poole kordusarvestuse loa saamiseks. Kordusarvestus toimub juunikuus, pärast õppetöö lõppu või augustikuus, enne uue õppeaasta algust.

10. Hinnete fikseerimine kooli dokumentides
Aineõpetaja kannab õppeprotsessi ja kursuste hinded oma päevikusse, kursuse hinde ka eHTGsse ning õpinguraamatusse kooli aastaplaanis ettenähtud ajaks. Samuti märgib järelarvestusel saadud kursusehinde nii päevikusse kui ka eHTGsse ning õpinguraamatusse kooli aastaplaanis ettenähtud ajaks. Kokkuleppelised tähised:

  • „ML“        ei ole lubatud arvestusele;
  • „V“        vabastatud ;
  • „0”         sooritamata kontrolltöö või arvestus, hinne on ootel

Õpinguraamatusse kantakse

  • arvestusele mittelubamise korral „ML”, hiljem märgitakse järelarvestuse hinne ettenähtud kohale
  • põhjusega puudumise korral märgitakse arvestuse hinne pärast arvestuse sooritamist.

11. Tugisüsteemid

Õpetajate konsultatsioonid
Õpilasel on võimalus saada õpetajalt ainealast konsultatsiooni. Õpilasel tuleb konsultatsiooni aeg õpetajaga individuaalselt kokku leppida.

Järeltöö
Kokkuleppel aineõpetajaga saab kontrolltööd järgi teha või saadud hinnet parandada õpilane, kes mõjuval põhjusel ei sooritanud tööd ettenähtud ajal või kellel töö ebaõnnestus. Õpilane, kes soovib kirjutada järeltööd, peab seda tegema õnnetunnis esimesel võimalusel. Õnnetunnis osalemiseks tuleb õpilasel saada luba aineõpetajalt ja seejärel registreeruda õnnetunnis osalemiseks. Õnnetundide toimumise ajad avaldatakse kooli infolehes.

ab-kursused
Eesti keele ja keemia abistavatele kursustele suunavad aineõpetajad esimese kursuse tulemuste põhjal. Õpilasele, kes on saanud nimetatud õppeaine kursuse tulemuseks hinde, mis on madalam kui „3“ („rahuldav“), on abistaval kursusel osalemine kohustuslik. Esimese kursuse järelarvestust nimetatud õppeainetes ei toimu. Õpilastel on võimalik oma hinnet parandada üksnes ab-kursuse läbimisel. Inglise keele ab-kursusele suunatakse õpilane õppeaasta alguses toimuva testi tulemuse põhjal.
Teistes õppeainetes toimub vajadusel lisaõpe individuaalsel juhendamisel.

Täiendav õppetöö
Kui õpilane ei ole õppeperioodi jooksul omandanud vajalikul määral õppekavas nõutavaid teadmisi ja oskusi, võib õppenõukogu otsusega määrata ta täiendavale õppetööle, mis toimub pärast õppeperioodi lõppu.
Kui õpilane ei soorita täiendavat õppetööd hindele „3“ („rahuldav“) või ei ilmu mõjuva põhjuseta ettenähtud ajal täiendavale õppetööle, võib õppenõukogu ta kustutada õpilaste nimekirjast.

Individuaalne õppekava
Individuaalne õppekava koostatakse haridusliku erivajadustega õpilasele, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestvuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas. Õpilasele individuaalse õppekava koostamise taotluse võib esitada õpilane, aineõpetajad, klassijuhataja või õppealajuhataja. Otsuse individuaalõppe rakendamiseks langetab õppealajuhataja.

12. Kooliastmehinne (lõputunnistusele kantav hinne)
Kursusehinnete alusel pannakse välja kooliastmehinne pärast kooli õppekavas ettenähtud kursuste läbimist. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu. Kooliastmehinde panemisel kasutatakse viiepallisüsteemi, ei kasutata märke „-” ja „+”. Vabaainete hindamisel võib kooliastme hindena kasutada hinnangut „arvestatud“. Kooliastmehinde paneb põhiõpetaja, arvestades valik- ja vabaaine kursuse juhendaja arvamusega. Õpetajal on õigus kooliastmehinde panemisel korrigeerida arvutuslikku keskmist hinnet, arvestades õpilase arengut.
12. klassi õpilasel on võimalus õppenõukogu otsuse alusel kooliastmehinde muutmiseks kooli tööplaanis ettenähtud ajal ümber vastata kuni kaks ainekursust.

13. Hinnete vaidlustamine
Õpilasel ja lapsevanemal on õigus vaidlustada kontroll-, arvestus- ja järelarvestustöö ning kursuse hinne 10 päeva jooksul alates õpilasele hinde teatamise päevast. Õppealajuhatajale tuleb kirjalikult esitada vastavasisuline taotlus. Vaidlustamine on individuaalne:

  • õpilane saab vaidlustada oma hinnet;
  • vaidlustamisel ei arvestata teiste õpilaste töid ega hindeid;
  • iga vaidlus lahendatakse eraldi;
  • vaidluse lahendab õppealajuhataja koos kahe õpetajaga, keda vaidlus otseselt ei puuduta.

Kool peab teavitama nimetatud taotluse esitajat vastuvõetud otsusest 5 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

14. Teiste õppeasutuste hinnete ülekandmine
Õppeaja jooksul HTGsse õppima asunud õpilastel kantakse üle eelmises koolis läbitud riikliku õppekava kohustuslike kursuste hinded. Õpilasel on kohustus omandada iseseisvalt HTG õppekavas varem toimunud riikliku õppekava kursuste materjal ja sooritada arvestused. Valik- ja vabaainete kursuste hinnete ülekandmise otsustab õppealajuhataja, arvestades HTG õppekava ning aineõpetajate arvamust.

15. Õppekava täitmine, võlgnevused
Õpilane on kohustatud läbima 10. ja 11. klassis vähemalt 35 kursust ja 12. klassis vähemalt 26 kursust, sealhulgas HTG tunnijaotuskavas igaks õppeaastaks määratud kohustuslikud kursused.
Õppeaasta lõpus teeb õppenõukogu õpilase õppetulemusi arvestades otsuse õpilase õpingute jätkamise või kooli lõpetamise kohta.
Võlgnevus on hinde puudumine või viiepallisüsteemis hinded „2“ („puudulik“) ja „1“ („nõrk“) ning hinnang „mittearvestatud“.
Esimese õppeaasta (10. klass) lõpuks ei tohi olla üle nelja võlgnevuse, kusjuures

  • ühes õppeaines ei tohi olla kaks järjestikust kursust hinnatud hinnetega „2“ („puudulik“), „1“ („nõrk“) või „mittearvestatud“;
  • ühes õppeaines ei tohi õppeaasta kokkuvõttes võlgnevuste arv ületada 50%.

Teise õppeaasta (11. klass) lõpuks ei tohi võlgnevuste arv ületada kuut kursust (arvesse lähevad ka eelmise õppeaasta võlgnevused), kusjuures

  • õppeaasta jooksul ei tohi lisanduda rohkem kui neli võlgnevust;
  • ühes õppeaines ei tohi olla kaks järjestikust kursust hinnatud hinnetega „2“ („puudulik“) ,„1“ ( „nõrk“) või „mittearvestatud“ (arvesse lähevad ka eelmise õppeaasta võlgnevused);
  • ühes õppeaines ei tohi kahe õppeaasta kokkuvõttes võlgnevuste arv ületada 50%.

Kolmanda õppeaasta (12. klass) lõpuks

  • ei tohi ühes õppeaines olla kaks järjestikust kursust hinnatud hinnetega „2“ („puudulik“) ,„1“ ( „nõrk“) või „mittearvestatud“ (arvesse lähevad ka eelmise õppeaasta võlgnevused);
  • ühes õppeaines kolme õppeaasta kokkuvõttes võlgnevuste arv ei tohi ületada 50%;
  • peab olema läbinud riiklikus ja kooli õppekavas ette nähtud kohustuslikud kursused;
  • kooliastmehinded peavad olema vähemalt rahuldavad.

Võlgnevuste korral arutatakse iga õpilase juhtumit õppenõukogus, kus langetatakse otsus edasise suhtes (tugisüsteemide rakendamine, kursuse kordamine, õpilase nimekirjast kustutamine).

16. Õpilaste tunnustamine kiituskirja või direktori käskkirjaga

Kiituskiri
10.-11. klassi õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga, kui õppeaasta jooksul läbitud kursused ja käitumine on hinnatud „väga heaks“ („5“) ja „heaks“ („4“). Õppeaasta „aastahinne“ (ühes aines õppeaasta jooksul läbitud kursuste keskmine) võib olla kuni kahes õppeaines ja kehalises kasvatuses „hea“ („4“), kehalises kasvatuses ka „arvestatud“. Ettepaneku õpilase tunnustamiseks kiituskirjaga teeb õppenõukogule klassijuhataja. Kiituskirja saab ka õpilane, kelle hinded vastavad nõutud tingimustele pärast järelarvestuste sooritamist.
Kiituskirjad antakse välja õppenõukogu otsuse alusel ja vormistatakse direktori käskkirjaga ning registreeritakse raamatus „Kiituskirjade ja medalite väljaandmine“. Väljavõte käskkirjast avaldatakse infolehes ja õpinguraamatusse tehakse sissekanne kiituse avaldamise kohta. Kiituskirjade vormistamise eest vastutab klassijuhataja.

Ainekiituskiri
12. klassi lõpus tunnustatakse õpilast ainekiituskirjaga, kui ta on õppeaainega süvendatult ja edukalt tegelnud ning õppeaine kooliastmehinne on „5“ („väga hea“). Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb õppenõukogule aineõpetaja. Ainekiituskirjad antakse välja õppenõukogu otsuse alusel ja vormistatakse direktori käskkirjaga ning registreeritakse raamatus „Kiituskirjade ja medalite väljaandmine“. Ainekiituskirjade vormistamise eest vastutab klassijuhataja.

Direktori käskkiri
Hea õppeedukuse ja käitumisega õpilasi tunnustatakse direktori käskkirjaga kaks korda aastas: pärast II õppeperioodi (I ja II perioodi kursuste õpitulemuste põhjal) ja V õppeperioodi järel (III, IV, V õppetulemuste põhjal). 10. kl õpilast kiidetakse direktori käskkirjaga pärast II õppeperioodi ka siis, kui tal on ühe kursuse tulemus „rahuldav“ („3“).

Õpilasi tunnustatakse direktori käskkirjaga aktiivse osavõtu eest klassivälisest tegevusest õppeaasta lõpus.
Ettepaneku õpilaste tunnustamiseks direktori käskkirjaga teevad kehalise kasvatuse õpetajad, huvijuht või klassijuhataja. Väljavõte käskkirjast avaldatakse infolehes ja õpinguraamatusse tehakse sissekanne kiituse avaldamise kohta.

Aineolümpiaadidel ja erinevatel konkurssidel edukalt esinenute tunnustamise otsustab kooli juhtkond koos osakonnajuhatajate ja olümpiaadide koordinaatoriga. Otsus vormistatakse käskkirjaga. Väljavõte käskkirjast avaldatakse infolehes ja õpinguraamatusse tehakse sissekanne kiituse avaldamise kohta. Õpilaste tunnustamine toimub kaks korda aastas: Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel ja  10. ning 11. klasside lõpuaktusel.

Klassijuhataja kiitus

17. Kuld- ja hõbemedaliga autasustamine

Kuldmedal
Kuldmedaliga tunnustatakse Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinded, koolieksami ja uurimis- või praktilise töö hinded on „5“ - „väga hea“.

Hõbemedal
Hõbemedaliga tunnustatakse Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetajat, kellel on mitte rohkem kui  kaks õppeainet (k.a koolieksam ja uurimis- või praktiline töö) hinnatud hindega „4“ „hea“ .

Otsuse kuld- või hõbemedaliga autasustamise kohta teeb õppenõukogu ning see vormistatakse direktori käskkirjaga. Kuld- või hõbemedalite saamiseks esitab kool Tartu maavalitsusele vastava taotluse.

18. Huviringide hindamisjuhend
Õpilasi hinnatakse huviringides ringi eripära arvestades kuni kaks korda õppeaasta jooksul – pärast II ja/või V perioodi.
Huviringi juhendaja selgitab osalejatele hindamiskriteeriume õppeaasta alguses.
Huviringides osalejatele hinnangu andmisel arvestatakse ringitööst osavõttu ja tulemust. Õpilasi hinnatakse kas numbriliselt hinnetega „5“ („väga hea“) ja „4“ („hea“) või kasutatakse hinnangut „arvestatud“. Numbrilise hinde täpsustamiseks võib kasutada märke „+” ja „-”.
Huviringi juhendaja kannab hinde õpilase õpinguraamatusse.
Lõputunnistusele pannakse kooliastmehinne („5“ – „väga hea“ või „arvestatud“), kui õpilane on osalenud huviringi töös vähemalt kahe kursuse jooksul.
 

Uuendatud: 14/09/2016 14:17