Hindamisjuhend

  1. Hindamise alused
  2. Hindamise eesmärk
  3. Hindamise tulemustest teavitamine
  4. Teadmiste kontroll
  5. Õpitulemuste hindamise alused
  6. Hindamise skaala
  7. Õppeprotsessi toetav hindamine
  8. Kursusehinne
  9. Arvestus ja järelarvestus
  10. Tugisüsteemid
  11. Kooliastmehinne (lõputunnistusele kantav hinne)
  12. Hinnete vaidlustamine
  13. Teiste õppeasutuste hinnete ülekandmine
  14. Õppekava täitmine, võlgnevused
  15. Õpilaste tunnustamine kiituskirja või direktori käskkirjaga
  16. Kuld- ja hõbemedaliga autasustamine
  17. Huviringide hindamisjuhend

Vaata ka: Kooli lõpetamine (seal asuvad koolieksami juhend jt.)

HTG ÕPILASTE ÕPPEEDUKUSE HINDAMISE JUHEND
Uuendatud 29.08.2023

1. Hindamise alused
Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kooli õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest. Teadmiste ja oskuste hindamise kord on kirjas iga aine kursusepassis. Kursuse hinde kujunemist selgitab aineõpetaja õpilastele kursuse algul. 

2. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamine

  • toetab õpilase arengut ja on abiks edasise haridustee valikul;
  • annab teavet õpilase õpiedukusest;
  • motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima, innustab teda uusi teadmisi ja oskusi omandama ning rakendama; 
  • on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.


3. Hindamise tulemustest teavitamine
Kooli õppekavas sätestatud hindamise põhimõtted ja kord on õpilasele, lapsevanematele ja õpetajatele kättesaadavad kooli kodulehel. Õppeaines nõutavate teadmiste ja oskuste kontrollimise aja, vormi ja korra teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks ainekursuse alguses. Kursusehinded kajastuvad elektroonilises õppeinfo haldussüsteemis Stuudium, mis on õpilase esmane infoallikas. 
Aineõpetaja märgib õppeprotsessi ja kursuste hinded, sh ka järelarvestustel saadud kursuste hinded Stuudiumisse kooli aastaplaanis ettenähtud ajaks. 
Lastevanemate esmane infoallikas on Stuudium. Lastevanematele tutvustatakse õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. Lapsevanemal on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta ka aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt. 

4. Teadmiste kontroll
Hindeliste tööde ajakava lepitakse õpilastega kokku iga perioodi alguses, arvestuste graafik vähemalt nädal enne kooli aastaplaanis arvestusteks ettenähtud aega. 
Tunnikontroll 

  • ei hõlma rohkem kui ühe õppenädala (maksimaalselt kolme õppetunni) materjali ja kestab kuni 20 minutit;
  • kursuse jooksul tehtavate tunnikontrollide arv ei ole piiratud ja seda ei pea eelnevalt õpilastega kokku leppima;
  • tunnikontroll(id) ja kontrolltöö võivad toimuda samal päeval.


Kontrolltöö 

  • kontrolltöö materjali mahu otsustab õpetaja ja töö kestab kuni 75 minutit;
  • nädalas on lubatud eri ainetes kuni kolm ja päevas üks kontrolltöö (erandid on klassideülestes võõrkeelegruppides ja vabaainetes tehtavad kontrolltööd);
  • arvestusega lõppeva kursuse vältel võib õpilasel olla kuni kaks kontrolltööd, kuid mitte perioodi 6. õppenädalal;
  • kui kursuse hinne kujuneb kursuse jooksul saadud jooksvate hinnete põhjal, on õpetajal õigus korraldada kuni kolm kontrolltööd, kusjuures viimane kontrolltöö võib toimuda ka perioodi 6. õppenädalal;
  • kontrolltööde toimumise aja lepib aineõpetaja õpilastega kokku kursuse alguses ning teeb vastava sissekande Stuudiumis, vajaduse korral muudab õpetaja kokkuleppel klassiga kontrolltöö aega.


Klassikirjand, -essee ja -arutlus kestab kuni 2 x 75 min.

Suuremahuliste kodutööde (kodukirjand, esitlus, kodulugemine jms) teemad ning esitamise tähtaja teatab õpetaja kursuse alguses.

Arvestus 

  • on kursuse jooksul omandatud teadmisi ja oskusi kontrolliv kirjalik või suuline vastamine;
  • arvestuse sisu ja meetodi valib õpetaja;
  • õpetajal on õigus arvestuse hinde põhjal hinnata kogu kursust;
  • arvestuse ja kursuse hinde on õpetaja kohustatud avalikustama aastaplaanis ettenähtud ajaks;
  • õpetaja ei pea õpilastele arvestustööd tagastama, kuid õpilasel on õigus arvestustööd näha.


Proovieksamid toimuvad eesti keeles 5. kursuse lõpus ning 6. kursuse jooksul, inglise keeles pärast 8. ja matemaatikas pärast 14. kursuse läbimist.

5. Õpitulemuste hindamise alused 
Õpitulemusi hindab aineõpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Lähtuvalt õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel

  • omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust, vigade arvu ja liiki;
  • iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
  • oskust teadmisi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
  • kirjaliku või praktilise töö teostust. 

Õpitulemusi hinnatakse numbriga (hinne) või hinnanguga („arvestatud“ ja „mittearvestatud“). 

Õpitulemuste hinded jagunevad

  • õppeprotsessi hinne ehk jooksev hinne (tunnikontroll, kontrolltöö, kirjand, suuline vastamine jm); 
  • kursusehinne ehk kokkuvõttev hinne; 
  • kooliastmehinne (lõputunnistusele märgitav hinne).

Õpetaja võib õpilase suuliste vastuste, kirjalike või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste hinnet alandada, kui õpilane ei esita tööd ettenähtud ajaks.
Lubamatu kõrvalise abi kasutamise kahtluse korral on õpetajal õigus eemaldada õpilane hindelise töö tegemiselt. Töö hinnatakse hindega „1“, Stuudiumi märkuste lahtrisse tehakse vastav märge ning õpilane kaotab õiguse järeltöö või -arvestuse sooritamiseks. 
Kui hindaja tuvastab kõrvalise abi kasutamise või plagiaadi, rakenduvad karistused nii töö esitajale kui ka petturlusele kaasaaitajale. Töö hinnatakse hindega „1“ ja selle põhjus tehakse teatavaks ka Stuudiumis. Nimetatud juhul kaotab nii kõrvalise abi kasutaja kui ka petturlusele kaasaaitaja õiguse järeltöö või -arvestuse sooritamiseks. 
Hindelise töö ebaõnnestumisel on õpilasel võimalus tulemuse muutmiseks sooritada järeltöö, -arvestus või -vastamine. Kehtima jääb viimane hinne.

6. Hindamisskaala 
Numbriga hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne „5“ on „väga hea“, „4“ on „hea“, „3“ on „rahuldav“, „2“ on „puudulik“ ja „1“ on „nõrk“. Sümbol „0“ (ootel) näitab sooritamata hindelist tööd. Kui järelarvestuste hinnete teatamise ajaks on töö endiselt sooritamata, kantakse „0“ asemel sisse „MH“ – „mittehinnatud“.
Hinde täpsustamiseks kasutatakse märke „+” ja „–”. Õpilase koolist lahkumisel enne 12. klassi lõpetamist teisendatakse kursusehinded viiepallisüsteemi.
Sõnaliste hinnangute puhul tähistab „arvestatud“ kursuse nõuete täitmist ning hinnangu „mittearvestatud“ korral ei loeta kursust positiivselt läbituks.

  • Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemust), mis vastab täielikult õppekava nõuetele, on loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. Hindega „5“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, mis on õppekava nõuetele vastav, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või milles esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. Hindega „4“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 75–89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, mis on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses on raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist. Hindega „3“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 50–74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, mis vastab osaliselt õppekava nõuetele, kuid milles on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ka suunamise ja juhendamise korral. Hindega „2“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 20–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, mis ei vasta õppekava nõuetele. Hindega „1“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 0–19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
  • Sümboliga „0“ tähistatakse ootel olevat õpitulemust (hinnet veel ei ole).
  • Hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud” võib kasutada praktikumide, valik- ja vabaainete kursuste hindamisel ning kehalise kasvatuse hindamisel meditsiinilise näidustuse korral. 


HTG-s on õpilaste hindamisel kasutusel järgmine hindamisskaala:
hinne 5+                    5,3
    hinne 5                    5,0
    hinne 5–                    4,6
    hinne 4+                     4,3
    hinne 4                      4,0
    hinne 4–                    3,6
    hinne 3+                    3,3
    hinne 3                    3,0
    hinne 3–                    2,6
    hinne 2+                    2,3
    hinne 2                     2,0
    hinne 2–                    1,6
    hinne 1+                    1,3
    hinne 1                    1,0
sümbol 0                    hinne on ootel
hinnang „mittehinnatud - MH“        kursus loetakse mitteläbituks
hinnang „arvestatud – a”            
hinnang „mittearvestatud – ma”        

7. Õppeprotsessi toetav hindamine
Õppeprotsessi jooksul toimuv hindamine ehk jooksev hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on
õpilase õpimotivatsiooni toetamine;
õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine. 
Õppeprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära ja õpilase arengut. Õpetaja võib kursuse vältel õpilasi jooksvalt hinnata. Jooksvaid hindeid võib arvestada kursusehinde panemisel. Jooksva hindamise vormi (suuline vastamine, kodused tööd, tunnikontroll, kontrolltöö, praktiline tegevus jms) valib õpetaja.
Õppeprotsessi hindamisel kasutab õpetaja õppimist toetava hindamise põhimõtteid, kaasates õpilasi õppe-eesmärkide püstitamisse ning hindamisprotsessi.

8. Kursusehinne
Kursusehinne on ühe tervikliku aineosa (kursuse) käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Hinnatakse kursusepassis kirjeldatud õpitulemusi. Õpitulemuste hindamisel arvestatakse õpilase individuaalset arengut. 
Kursusehinded pannakse jooksvate hinnete ja/või arvestuse hinde alusel. 
Õpilasele, kes on koolist pikemat aega mõjuval põhjusel puudunud ja ei ole kursuse lõpuks nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, ei panda kursusehinnet välja ning kantakse sisse sümbol „0“ (hinne on ootel). Talle antakse võimalus täita ülesanded õpetajaga kokku lepitud ajal.

9. Arvestus ja järelarvestus
Arvestus on kursuse lõpus toimuva teadmiste kontrolli vorm. Arvestus võib olla

  • kirjalik (arvestustöö kestusega kuni 90 minutit, v.a proovieksam ja klassikirjand); 
  • suuline (arvestuspileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms);
  • jooksvate hinnete (nt kontrolltööd jm) põhjal. Jooksvate hinnete põhjal fikseeritakse kursuse-, mitte arvestuse hinne.

Arvestuse vorm on määratud ainepassis ja direktor on selle kinnitanud kursuste aastaplaanis. Arvestus toimub arvestuste nädalal graafiku alusel, mille õppealajuhataja esitab vähemalt üks nädal enne arvestuste perioodi algust. Õpilane, kes ei saa mõjuval põhjusel (haigus, võistlused jm) arvestust sooritada selleks ettenähtud ajal, saab seda teha järelarvestusteks mõeldud nädalal.
Aineõpetajal on õigus plaanijärgsele arvestusele mitte lubada õpilast, kes pole täitnud kursuse läbimiseks esitatud nõudeid. Õpetaja võib õpilase vabastada arvestusest, samas on õpilasel õigus loobuda vabastusest ning sooritada arvestus.
Järelarvestused toimuvad aastaplaanis ettenähtud päevadel. Järelarvestuste täpne aeg avaldatakse kooli infolehes. Õpilase ja/või õpetaja haigestumise või mõne muu mõjuva põhjuse korral on kooli juhtkonnal õigus arvestuste ja järelarvestuste aja suhtes teha erandeid. 
Iga perioodi järelarvestusteks on planeeritud kuni seitse tööpäeva. Viimasel päeval toimub koondjärelarvestus. Koondjärelarvestuse ajal saavad järelarvestust sooritada õpilased, kellel järelarvestuste nädalal langesid mitme arvestuse ajad kokku või kes väga mõjuval põhjusel (haigus) ei saanud järelarvestust sooritada. Koondjärelarvestusel osalemiseks tuleb õpilasel pöörduda aineõpetaja poole, kes otsustab koondjärelarvestusele lubamise. Aineõpetaja annab nimelise töö (koos arvestuse tegemiseks vajalike vahenditega) koondjärelarvestust korraldavale õpetajale. Viienda perioodi lõpus koondjärelarvestust ei toimu.
Õpilasel on võimalus sooritada järelarvestus, kui õpitulemusi on hinnatud hindega „2” („puudulik“), „1” („nõrk”) või „mittearvestatud“. Aineõpetaja võib lubada ka positiivse hinde ümbervastamist. 

Õpetaja võib jooksvate hinnete alusel kursusehindeks „2” (“puudulik”), „1” („nõrk”) või „mittearvestatud“ saanud õpilaselt hinde parandamiseks nõuda järelarvestuse sooritamist. 
Praktikumide ja tehnoloogiakursuste tegemata või ebaõnnestunud laboratoorseid töid on võimalik erandjuhul sooritada kursuse viimases tunnis või aineõpetajaga kokkulepitud ajal. 
Kehalise kasvatuse kursuse läbimata jätmise korral saab õpilane ettenähtud ülesandeid täita kokkuleppel õpetajaga.

Õpilane saab järelarvestust sooritada üldjuhul vaid ühe korra antud kursuse arvestusele järgneval järelarvestuste nädalal. 
Kui õpilane ei ole ette teatamata ilmunud arvestusele ega ka järelarvestusele, loetakse kursus mitteläbituks ja hinde asemel märgitakse „MH“.
Õpetajal on õigus lubada õpilasel sooritada arvestust ainult üks kord (st õpilasel puudub järelarvestuse õigus), kui õpilane on kursuse vältel puudunud ainetundidest või ei ole sooritanud nõutud tunni- või kodutöid. 

Kordusarvestus (teine järelarvestus)
Õppeaasta lõpus on õpilasel võimalus pöörduda kirjaliku avaldusega õppenõukogu poole kordusarvestuse sooritamise loa saamiseks. Kordusarvestused toimuvad juunikuus pärast õppetöö lõppu või augustikuus enne uue õppeaasta algust.

10. Tugisüsteemid
Konsultatsioonid
Õpilasel on võimalus saada õpetajalt ainealast abi. Konsultatsiooniaja lepib õpilane õpetajaga individuaalselt kokku. 
Õnnetund

  • ettenähtud ajal sooritamata või ebaõnnestunud hindeliste tööde sooritamiseks; 
  • ajad tehakse teatavaks perioodi kalenderplaanis ning infolehes;
  • registreeruda saab Stuudiumis;
  • õpilane on kohustatud järeltöö kirjutamist taotlema esimesel võimalusel;
  • osalemise loa saamiseks tuleb õpilasel esmalt pöörduda aineõpetaja poole (kui luba ei ole küsitud, ei anna õpetaja järeltööd õnnetundi). Õpetaja annab järeltöö materjalid õnnetundi üldjuhul vaid ühel korral;
  • saanud loa, tuleb õpilasel registreeruda ettenähtud ajaks õnnetunnis osalemiseks;
  • kui õnnetundi on registreerunud 40 õpilast, sulgub nimekiri. Õpilane, kes ei saanud registreeruda (jäi hiljaks või oli nimekiri täitunud), sooritab järeltöö järgmises õnnetunnis;
  • toimub üldjuhul perioodi neljandal, viiendal ja kuuendal nädalal ning järelarvestuste nädala viimasel päeval. Õnnetundide pikkus on 90 minutit;
  • järelarvestuste nädalal toimuvas õnnetunnis saavad õpilased sooritada lisaks tavapärastele järeltöödele ka järelarvestusi juhul, kui järelarvestuste ajad langesid kokku või kui järelarvestus jäi sooritamata väga mõjuval põhjusel.


Järeltööd
Kokkuleppel aineõpetajaga saab hinnet parandada õpilane, kes mõjuval põhjusel ei sooritanud tööd ettenähtud ajal või kellel hindeline töö ebaõnnestus. 
ab-kursused
Eesti ja inglise keele, keemia ja kooli otsusel ka teiste ainete abistavatele kursustele suunavad aineõpetajad õpilase õppetulemuste põhjal. 
Eesti keele ab-kursusele on kohustatud minema õpilane, kelle

a) eesti keele esimese kursuse (EK1) hinne on „3-„ või „2“;
b) eesti keele teise kursuse (EK2) hinne on „3-„ või „2“;
ka pärast esimese ja/või teise kursuse järelarvestuse sooritamist või
c) eesti keele teise kursuse tasemetesti (tehakse kursuse keskel) hinne on „3-„ või „2“.

Eesti keele kooliastme hinde panemisel arvestatakse ab-kursuse läbimisel nii esimese, teise kui ka ab-kursuse hinnet.
Inglise keele ab-kursusel on kohustatud osalema õpilased, kelle tasemetesti tulemus on kuni 45%  ja õpilased, kelle inglise keele esimese kursuse (IK1) hinne on „3-„ või „2“. Esimese kursuse järelarvestust inglise keeles ei ole. Õpilastel on võimalik oma hinnet muuta üksnes ab-kursuse läbimisel, kehtima jääb viimane hinne. 
Õpilasele, kes on saanud keemia esimese kursuse tulemuseks hinde, mis on madalam kui „3“ („rahuldav“), on keemia abistaval kursusel osalemine kohustuslik. Esimese kursuse järelarvestust keemias ei ole. Õpilastel on võimalik oma hinnet muuta üksnes ab-kursuse läbimisel, kehtima jääb viimane hinne. 
Teistes õppeainetes on vajaduse korral individuaalne lisaõpe.
Olümpiaadikursustel on õpilastel võimalus õpetajaga kokkulepitud ajal ja vormis saada abi olümpiaadideks valmistumisel. Olümpiaadikursused võivad olla hindelised ning saadud hinnet võidakse arvestada kooliastme hinde välja panemisel.
Kool toetab õpilaste TÜ teaduskooli ja teiste kõrgkoolide kursustel osalemist, kus on võimalus omandada õpilase huvist lähtuvaid lisateadmisi. Läbitud kursuseid arvestatakse kooli lõpetamiseks vajalike kursuste hulka.

Täiendav õppetöö
Kui õpilane ei ole õppeperioodi jooksul omandanud vajalikul määral õppekavas nõutavaid teadmisi ja oskusi, võib õppenõukogu määrata ta lisaõppetööle, mis toimub pärast õppeperioodi lõppu.
Individuaalne õppekava
Individuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikem õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe kestuses, sisus, -protsessis, -koormuses, -keskkonnas. Samuti võib individuaalse õppekava koostada kõrgtasemel spordiga tegelevale või H. Elleri nimelises muusikakoolis õppivale õpilasele. Individuaalse õppekava koostamise taotluse võib esitada õpilane, lapsevanem, aineõpetaja, klassijuhataja, meditsiiniõde, psühholoog, õpilasnõustaja või õppealajuhataja. Otsuse individuaalse õppekava rakendamiseks langetab õppealajuhataja. 
Individuaalne õppekava võimaldab

  • õppematerjali iseseisvat omandamist;
  • aineõpetajatega kokkuleppel õppemahu vähendamist;
  • kursustest vabastamist (v.a riikliku õppekava kursused);
  • teistes õppeasutustes läbitud kursuste tulemuste ülekandmist;
  • õpilase individuaalsete omaduste arvestamist hindamisel;
  • koolikalendri tähtaegade ja õppeaja pikendamist.


11. Kooliastmehinne (lõputunnistusele märgitav hinne)
Kursusehinnete alusel pannakse välja kooliastmehinne pärast kooli tunnijaotuskavas ettenähtud kursuste läbimist. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu. Kooliastmehinde panemisel kasutatakse viiepallisüsteemi, ei kasutata märke „–” ja „+”. Valik- ja vabaainete ning praktikumide hindamisel võib kooliastmehindena kasutada hinnangut „arvestatud“. Kooliastmehinde paneb põhiõpetaja, arvestades valik- ja vabaaine kursuse juhendaja(te) arvamusega. Õpetajal on õigus kooliastmehinde panemisel korrigeerida arvutuslikku keskmist hinnet, arvestades õpilase arengut.
12. klassi õpilasel on võimalus õppenõukogu otsuse alusel kooliastmehinde muutmiseks kooli tööplaanis ettenähtud ajal ümber vastata kuni kaks erineva õppeaine kursust. 

12. Hinnete vaidlustamine
Õpilasel ja alaealise lapse vanemal on õigus vaidlustada kontroll-, arvestus- ja järelarvestustöö ning uurimis- või praktilise töö ja kursuse hinne 10 tööpäeva jooksul alates õpilasele hinde teatamise päevast.  
Kooliastmehinnet vaidlustada ei saa. Õppealajuhatajale tuleb kirjalikult esitada vastavasisuline taotlus. Vaidlustamine on individuaalne. Vaidlustamisel ei arvestata teiste õpilaste töid ega hindeid. Iga vaidlus lahendatakse eraldi. Vaidluse lahendab õppealajuhataja koos kahe õpetajaga, keda vaidlus otseselt ei puuduta.
Kool peab teavitama nimetatud taotluse esitajat vastuvõetud otsusest viie tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist.

13. Teiste õppeasutuste hinnete ülekandmine
Õppeaja jooksul HTGsse õppima asunud õpilastel kantakse üle eelmises koolis läbitud riikliku õppekava kohustuslike kursuste hinded. Valik- ja vabaainete kursuste hinnete ülekandmise otsustab õppealajuhataja, arvestades HTG õppekava ning aineõpetajate arvamust. 
Õpilasel on kohustus omandada iseseisvalt HTG õppekavas varem toimunud riikliku õppekava kursuste materjal ja sooritada arvestused.

14. Õppekava täitmine, võlgnevused
Õpilane on kohustatud läbima 10. ja 11. klassis õppeaasta tunnijaotuskavas määratud HTG õppekava kohustuslikud kursused. 
Õppeaasta lõpus teeb õppenõukogu õpilase õppetulemusi arvestades otsuse õpilase õpingute jätkamise või kooli lõpetamise kohta. 
Võlgnevus (õigeks ajaks sooritamata hindelised tööd ja arvestused) on hinde puudumine (märge „0“) või viiepallisüsteemis hinded „2“ („puudulik“) ja „1“ („nõrk“) ning hinnang „mittearvestatud“. 
Õpilane viiakse järgmisesse klassi, kui 

  • kõik õppeaasta tunnijaotuskava kohustuslikud kursused on läbitud (kursusehinne ei ole „0“ või „MH“);
  • ühes õppeaines ei ole kaks järjestikust kursust hinnatud hinnetega „2“ („puudulik“), „1“ („nõrk“) või „mittearvestatud“;
  • võlgnevuste arv ühes õppeaines ei ületa 50%;
  • esimese õppeaasta (10. klass) lõpuks ei ole õpilasel rohkem kui neli võlgnevust ning õpilane on läbinud soovituslikult 35 ainekursust;
  • teise õppeaasta (11. klass) lõpuks on õpilane läbinud õppeaasta jooksul soovituslikult 35 ainekursust ning võlgnevusi ei ole rohkem kui kuus. Arvesse lähevad ka eelmise õppeaasta (10. klass) tulemused.


Õpilane lõpetab kooli, kui 

  • on läbinud vähemalt 96 ainekursust, sh kõik riikliku õppekava kohustuslikud kursused;
  • kõik kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad;
  • on sooritanud eesti keele, võõrkeele ja matemaatika riigieksami, valitud aines koolieksami ning kaitsnud uurimis- või praktilise töö;
  • võõrkeele riigieksami asemel on õpilasel õigus sooritada riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheliselt tunnustatud vähemalt B1-keeleoskustaseme inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksam.


Võlgnevuste korral arutatakse iga õpilase juhtumit õppenõukogus, kus langetatakse otsus edasise suhtes (tugisüsteemide rakendamine, klassikursuse kordamine, õpilase nimekirjast kustutamine). 

15. Õpilaste tunnustamine kiituskirja või direktori käskkirjaga
Kiituskiri
10.–11. klassi õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga, kui õppeaasta jooksul läbitud kursused on hinnatud „väga heaks“ („5“) ja „heaks“ („4“). Ühes aines õppeaasta jooksul läbitud kursuste keskmine hinne võib olla kuni kahes õppeaines ja kehalises kasvatuses „hea“ („4“), kehalises kasvatuses ka „arvestatud“. Ettepaneku õpilase tunnustamiseks kiituskirjaga teeb õppenõukogule klassijuhataja. Kiituskirja saab ka õpilane, kelle hinded vastavad nõutud tingimustele pärast järel- või kordusarvestuste sooritamist. Kiituskirjad antakse välja õppenõukogu otsuse alusel ja vormistatakse direktori käskkirjaga ning registreeritakse raamatus „Kiituskirjade ja medalite väljaandmine“. Väljavõte käskkirjast avaldatakse kooli infolehes, Stuudiumisse tehakse sissekanne kiituse avaldamise kohta. Kiituskirjade vormistamise eest vastutab klassijuhataja, Stuudiumisse teeb märke kooli sekretär. 
Ainekiituskiri 
12. klassi lõpus tunnustatakse õpilast ainekiituskirjaga, kui ta on tegelenud õppeainega süvendatult ja edukalt ning õppeaine kooliastmehinne on „5“ („väga hea“). Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb õppenõukogule aineõpetaja, kes märgib kiituse ka Stuudiumisse. Ainekiituskirja kinnitab õppenõukogu ja see vormistatakse direktori käskkirjaga ning registreeritakse raamatus „Kiituskirjade ja medalite väljaandmine“. Kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud õpilastele ainekiituskirja ei vormistata. Ainekiituskirjade vormistamise eest vastutab klassijuhataja.
Direktori käskkiri
Hea õppeedukusega õpilasi tunnustatakse direktori käskkirjaga kaks korda aastas: pärast II õppeperioodi (I ja II perioodi kursuste õpitulemuste põhjal) ja V õppeperioodi järel (III, IV, V õppetulemuste põhjal). 10. klassi õpilast kiidetakse direktori käskkirjaga pärast II õppeperioodi ka siis, kui tal on ühe kursuse tulemus „rahuldav“ („3“).
Õpilasi tunnustatakse õppeaasta lõpus direktori käskkirjaga aktiivse osavõtu eest klassivälisest tegevusest. 
Ettepaneku õpilaste tunnustamiseks direktori käskkirjaga teevad kehalise kasvatuse õpetajad, huvijuht või klassijuhataja. Väljavõte käskkirjast avaldatakse kooli infolehes, Stuudiumisse teeb vastava märkuse kooli sekretär.
Aineolümpiaadidel ja konkurssidel edukalt esinenute tunnustamise otsustab kooli juhtkond koos osakonnajuhatajate ja aineolümpiaadide koordinaatoriga. Otsus vormistatakse direktori käskkirjaga. Väljavõte käskkirjast avaldatakse infolehes. Õpilasi tunnustatakse kaks korda aastas: 12. klassi õpilasi Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel ja 10. ning 11. klasside õpilasi juunikuus klasside õppeaasta lõpuaktusel. Stuudiumisse kannab tunnustuse kooli sekretär.

16. Kuld- ja hõbemedaliga autasustamine
Kuldmedal
Kuldmedaliga tunnustatakse Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „5“ ehk „väga hea“. 
Hõbemedal
Hõbemedaliga tunnustatakse Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetajat, kellel on maksimaalselt kaks õppeainet hinnatud hindega „4“ ehk „hea“.
Otsuse kuld- või hõbemedaliga autasustamise kohta teeb õppenõukogu ning positiivne otsus vormistatakse direktori käskkirjaga. 

17. Huviringide hindamisjuhend
Õpilasi hinnatakse huviringides ringi eripära arvestades kuni kaks korda õppeaasta jooksul: pärast II ja/või V perioodi. 
Huviringi juhendaja selgitab osalejatele hindamiskriteeriume õppeaasta alguses. 
Huviringides osalejatele hinnangu andmisel arvestatakse ringitööst osavõttu ja tulemust. Õpilasi hinnatakse kas hinnetega „5“ („väga hea“) ja „4“ („hea“) või kasutatakse hinnangut „arvestatud“. Numbrilise hinde täpsustamiseks võib kasutada märke „+” ja „–”.
Lõputunnistusele pannakse kooliastmehinne („5“ – „väga hea“ või „arvestatud“), kui õpilane on osalenud huviringi töös vähemalt kahe ( segakooris ja rahvatantsus vähemalt nelja) kursuse jooksul.

Uuendatud: 7/09/2023