Õppekava

ÜLDSÄTTED

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava terviktekst on kättesaadav kooli veebilehel ja köidetuna õpetajate toas.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekavas on üldosa ning ainekavad.
   Ainekavade link >>

1. HTG õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted
1.1. HTG õppekava lähtealus
1.2. HTG õppe- ja kasvatuseesmärgid
1.3. HTG õppekava koostamise põhimõtted
1.4. Pädevused
1.5. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted
 
2. Õppesuunad

3. Õppesüsteem ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused
3.1. Õppekorraldus
3.2. Õppeaasta planeerimine
3.3. Kursus, kursuste aastaplaan, tund
3.4. Tunniplaan
3.5. Arvestus 
3.6. Õpilaste andmebaas
 
4. HTG tunnijaotusplaan
4.1. Tunnijaotusplaani ülesehitus
4.2. Tunnijaotuskava
4.3. Võõrkeelte õpetamine
4.4. Matemaatika kitsas ja lai programm 
4.5. Tehnoloogiakursused
4.6. Praktikumid ja õppelaagrid
4.7. Individuaalne õppeplaan
4.8. Vabaainete kursused
 
5. Hindamise korraldus

6. Õpilaste õpiabi ja nõustamine
6.1. Koolikorralduse tutvustus
6.2. Õpiabi
6.3. Kutse- ja karjääriplaneerimine
 
7. Kooli lõpetamine
7.1. Eksamid
7.2. Õpilasuurimus

8. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid

9. Tunniväline tegevus
9.1. Kooli traditsioonid
9.2. Kooli väljaanded
9.3. Huviringid
 
10. HTG õppekava uuendamise kord

Õppekava

/ 2022.02ver - uuendamisel! /

  1.  HTG õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted 

1.1 HTG õppekava lähtealus
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava on dokument, mille alusel õpe koolis toimub. Õppekava koostamisel on lähtutud gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta.
HTG õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on arvestatud, et:

  • õpilase areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;
  • kool annab õpilastele kaasa vilumuse, kuidas teadmisi omandada, ning oskuse otsustada ja oma haridustee kavandamisel valikuid teha.

 1.2. HTG õppe- ja kasvatuseesmärgid
HTG õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on, et kooli lõpetanud neiud ja noormehed

  • suhtuksid heasoovlikult kaasinimestesse, austaksid nende vabadust ja väärikust;
  • sooviksid ja oskaksid teha koostööd;
  • toetaksid aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
  • oleksid teadlikud oma kodanikukohusest ja –vastutusest, järgiksid ja austaksid seadusi;
  • tunneksid end oma riigi kodanikuna, kuid tunnetaksid ka seotust Euroopa ja kogu inimkonnaga;
  • tunneksid ja austaksid oma rahva kultuuri, omaksid ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtuksid neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
  • hoiaksid loodust, elaksid ja tegutseksid keskkonda ning loodusressursse säästes;
  • juhinduksid oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest;
  • harrastaksid tervislikke eluviise, mõistaksid liikumise vajalikkust ja tegeleksid spordiga;
  • oleksid valmis pidevaks, elukestvaks õppeks;
  • tuleksid toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
  • mõistaksid töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus;
  • oleksid valmis konkureerima tööturul.

 1.3. HTG õppekava koostamise põhimõtted
HTG õppekava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

  • toetada kooli põhieesmärkide elluviimist;
  • maksimaalselt arvestada iga õpilase võimeid, oskusi ja haridusvajadusi;
  • tähtsustada õpilase õpihuvi hoidmist ja toetamist;
  • õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine. Teadmisi käsitletakse ajas arenevate ja muutuvatena;
  • õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teaduses.

 1.4. Pädevused
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava taotleb õpilastel gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud järgmiste üldpädevuste kujunemist:

  • väärtuspädevus – hinnata tegevusi ja inimsuhteid üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
  • sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  • enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;
  • õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
  • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste;
  • matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
  • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

1.5. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted
Kõik õppekava läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekursuste, kooli mikrokliima ja juhtimise kaudu.
Läbivate teemade käsitlemise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.
HTG õppekava läbivad teemad on:

  • keskkond ja säästev areng;
  • tööalane karjäär ja selle kujundamine;
  • infotehnoloogia ja meedia.

Keskkond ja säästev areng
Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, sh majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust ning kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.
Keskkonna ja säästva arengu probleeme käsitletakse eelkõige bioloogia, füüsika, keemia, majandus- ja ühiskonnaõpetuse kursustel.
Tööalane karjäär
Eesmärk on anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil elus hakkama saada, võimaldavad valida ja valikuteks valmis olla ning elus toime tulla. Abistatakse ja toetatakse õpilast tema edasiõppimises ja elukutse valimisel. Nimetatud eesmärke realiseeritakse järgmiste õppeainete kursustel: eesti keel, informaatika, karjääriplaneerimine, majandusõpetus, tehnoloogiavaldkonna kursused, meediaõpetus, meistriklassi kursused, riigikaitse ning võõrkeeled.
 
Infotehnoloogia ja meedia
Infotehnoloogia kasutamise oskus on nüüdisaja üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille peavad riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks omandama kõik õpilased.
Infotehnoloogia kasutamist peab HTG oluliseks õppeprotsessi kaasajastamisel, ainete lõimimisel ja õpilaste iseseisva töö tähtsuse suurendamisel. Info kättesaadavus võimaldab õpetajal asuda enam juhendaja-suunaja rolli, taandudes peamiselt infojagaja rollist. Infotehnoloogia loob tänapäevase suhtlustasandi õpilaste ja õpetajate vahel ning võimaldab õppetöö individualiseerimist.
Informaatika algkursus on kohustuslik kõikidele HTG õpilastele. Lisaks on õpilastel võimalus omandada IT-valdkonna teadmisi vabaainete kursustel. Kuigi HTGs õpetatakse informaatikat eraldi õppeainena, ei välista see infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.
Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest ja kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase endaga manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus usaldusväärsetest allikatest teavet hankida. Meediaõpetusega tegeletakse teadmistepõhise lähenemise kaudu kõikides õppeainetes, aga eriti eesti keele, kirjanduse ja ühiskonnaõpetuse kursustel, koolilehe Miilang toimetuses ning uurimis- ja praktilise töö kirjutamisprotsessis.

  1. Õppesuunad

HTG paindlik õppesüsteem pakub õpilastele laialdasi võimalusi oma huvide realiseerimiseks ning õpingute jätkamise ettevalmistuseks. Õppesuund on terviklik õppeainete kogum, mille eesmärgiks on võimaluse loomine süvendatud teadmiste omandamiseks teatud ainevaldkonnas. Õppesuuna õppekava kujundatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikele kursustele õppesuuna eripära arvestavate kursuste lisamisel. Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppijal on võimalik valida kolme õppesuuna vahel.
Humanitaarsuund
Humanitaarsuuna eesmärk on süvendatud üldkultuuriliste teadmiste pakkumine.
Õppesuunda kujundavad kursused on:

  • kirjandus – laiendatud õppeprogramm,
  • prantsuse või saksa keel – algajate programm,
  • ajalugu – laiendatud õppeprogramm,
  • kunstiajalugu – laiendatud õppeprogramm,
  • filosoofia,
  • usundiõpetus,
  • arhiivi- ja muuseumipraktika ning välipraktika.

Loodussuund
Selle suuna valinud õpilased saavad sügavamad bioloogia- ja keemia teadmised.
Suunda kujundavad kursused on:

  • bioloogia – laiendatud õppeprogramm,
  • bioloogia labori- ja välipraktikumid,
  • keemia – laiendatud õppeprogramm ja praktikumid,
  • informaatika,
  • suuna eripära arvestav(ad) tehnoloogiakursus(ed).

Reaalsuund
Reaalsuunas on põhirõhk seatud matemaatika, füüsika ja informaatika süvendatud õpetamisel.
Suunda kujundavad kursused on:

  • matemaatika – laiendatud õppeprogramm, praktikumid,
  • füüsika –laiendatud õppeprogramm, praktikumid kooli ja TÜ laborites,
  • informaatika – algkursusest programmeerimiseni,
  • joonestamine,
  • erinevad tehnoloogiavaldkonna kursused.

 

  1. Õppesüsteem ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused

3.1. Õppekorraldus
Hugo Treffneri Gümnaasiumis rakendatud kursusõpe oma valikuvõimaluste ning individuaalse juhendamise ja osaliselt klassideta süsteemi jaoks loodud töökorraldusega võimaldavad koolil pakkuda mitmekülgsemat õppimisvõimalust nii kiiresti edasijõudvatele ja võimekamatele õpilastele kui ka õpilastele, kelle omandamisvõime nõuab gümnaasiumis aeglasemat edasiliikumist. Õppetöö korraldus HTGs toetab õppija aktiivsust ja vastutust.
 Perioodõppe rakendamisel on lähtutud vajadusest

  • vähendada ühel ajal õpitavate õppeainete hulka. HTGs rakendatud perioodõppe ja kursuste süsteemi puhul väheneb samal ajal õpitavate õppeainete hulk, sest ühele ainele määratud nädalatundide arv teatud perioodil suureneb võrreldes traditsioonilise õppekorraldusega.
  • intensiivistada õppetööd. Üldjuhul on õpimotivatsioon kõrge õppeperioodi (veerand, poolaasta) alguses, siis see langeb ja tõuseb uuesti õppeperioodi lõpul. Õppeaasta jaotamisel lühemateks perioodideks lisandub õppetöö suhtes intensiivseid alguseid ja lõppe.
  • õppeaega maksimaalselt ära kasutada. Kuna perioodide lõpud ei lange kokku koolivaheaegade algusega, ei teki õppetöös traditsioonilist pühade-eelset “tühja aega“. Õppetöö kestab täie pingega esimesest koolipäevast viimaseni.
  • tagada õpitava terviklik tunnetus. Seda võimaldab intensiivne õpe lühema perioodi vältel.
  • vähendada õpilaste teadmiste kontrolliks kulutatavat aega. Kasutada õppetunde maksimaalselt teadmiste omandamiseks, vähendades koduse töö ja kontrolltöödeks kuluva aja osakaalu.
  • suurendada vabaainete arvu ja mahtu vastavalt õpilaste soovidele. Loodud süsteem on paindlik ning võimaldab operatiivselt ka õppeaasta jooksul lisada enim soovitud ainekursusi või ära jätta neid kursuseid, mille järele ei ole nõudlust.
  • muuta paindlikumaks vabaainete õpetamise korraldust. Koolisüsteem võimaldab korraldada kursusi kogu kooliastmele ning kasutada valik- ja vabaainete lektoritena ka spetsialiste väljastpoolt kooli.
  • harjutada õpilasi kõrgkoolides kehtiva õppesüsteemiga. HTG õppetöö korraldus sarnaneb pigem kõrg- kui põhikoolis kasutusel oleva õppesüsteemiga. Pikaajaline praktika näitab, et rakendatud uuendused tagavad edu ning õppesüsteem sobib gümnaasiumiastme õpilastele.

3.2. Õppeaasta planeerimine
Õppeaastas on 35 õppenädalat, kokku vähemalt 175 koolipäeva. Hugo Treffneri Gümnaasiumis on õppeaasta jagatud viieks perioodiks, perioodi pikkus on 35 õppepäeva, s.o 7 nädalat.
Tunniline õppetöö toimub igal perioodil 6 nädalat (30 õppepäeva), perioodi viimane, 7. nädal (5 õppepäeva) on ette nähtud kordamistundideks ja arvestusteks.
Arvestused toimuvad kõikides õppeainetes, arvestuse vorm on määratletud ainekavas. Iga kursuse alguses teavitab õpetaja õpilasi arvestuse vormist ja sisust.
Ühes perioodis õpitakse 7–8 erinevat õppeainet, kogu õppeaasta vältel toimuvad kehalise kasvatuse ja praktikumide tunnid.
HTGs kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud koolivaheajad, v.a suvine koolivaheaeg, mille alguse kehtestab vastavalt kooli taotlusele Tartu Linnavalitsus. Iga õppeaasta alguses arutab õppenõukogu läbi ja kiidab heaks kooli aastaplaani, mis sisaldab ka perioodide, arvestuste ja järelarvestuste kuupäevalist jaotust ning õppeaasta ürituste plaani.
 
3.3. Kursus, kursuste aastaplaan, tund
Kooli õppekava ühik on kursus. Õppeained on jaotatud kursusteks. Arvestuslikult on kursuse pikkus 35 tundi kestvusega 45 minutit (s.o 35 x 45 = 1575 minutit). Arvestades HTGs rakendatud õppesüsteemi eesmärke ning koolis õppivate noorte vanust, on alates 2012. a sügisest õppetunni pikkus 75 minutit ning kursuse pikkus seega 21 õppetundi (21 x 75 = 1575 minutit). Õppetund on õppekorralduse põhivorm. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni, õppekäigu või praktilise tööna.
Perioodi vältel toimub kõikides õppeainetes (v.a kehaline kasvatus ja praktikumid) igal nädalal kolm ainetundi. Tunniplaani tasakaalustamiseks toimuvad nn kahetunnilised kursused. Kursuste aastaplaani koostamine, s.t kursuste jaotamine perioodidesse, toimub iga õppeaasta algul.
Mõjuval põhjusel (õpetaja haigus, töölt lahkumine vms) on kooli juhtkonnal õigus õppeaasta jooksul aastaplaani korrigeerida. Kursuste aastaplaani arutab läbi ja kiidab heaks kooli õppenõukogu.
3.4. Tunniplaan
Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevadel. HTGs kasutusel oleva perioodõppe puhul muutub tunniplaan viis korda aastas, iga uue perioodi alguses. Perioodide tunniplaanid koostatakse vastavalt kursuste aastaplaanile.
 
3.5. Arvestus
Arvestuse eesmärk on anda õpilasele võimalus oma võimeid ja huve määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. Arvestus võib olla:

  • kirjalik (arvestustöö kestvusega kuni 90 minutit, v.a proovieksam);
  • suuline (arvestuse pileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms).

Arvestused toimuvad arvestuste nädalal vastavalt õppealajuhataja koostatud plaanile.
Arvestuse ebaõnnestumise korral on õpilasel võimalus sooritada järelarvestus. Arvestuste korra on heaks kiitnud kooli õppenõukogu.
 
3.6. Õpilaste andmebaas
Õppeaasta perioodideks jaotamine, ainekursuste süsteemi rakendamine ja kooli hindamisreeglite kasutusele võtmine on loonud vajaduse kooli dokumentide vormi jaoks. HTGs on õpilaste andmete säilitamiseks kasutusel

  • Stuudium. See on kooli elektrooniline andmebaas, kuhu sisestatakse õpilaste üldandmed, andmed õppetöös osalemise kohta, kursusehinded, kooliastme- ning eksamihinded. Õpilase koolist lahkumisel viiakse andmed elektroonilisse arhiivi.
    Samuti sisaldab Stuudium õpetaja päevikut, perioodide kalenderplaani, ruumide broneerimise võimalust, aine- ja kursusepasse.
     
  • õpilaskaart. Sellele märgitakse õpilase üldandmed, kolme õppeaasta kursusehinded, kooliastme- ning eksamihinded. Kooli lõpetamisel annab õpilane paberil vormistatud õpilaskaardile allkirja lõputunnistuse ja hinnetelehe kättesaamise kohta. Iga õppeaasta lõpus köidetakse kooli lõpetanud õpilaste kaardid arhiveerimise jaoks ühtseks õpilasraamatuks.


4. HTG tunnijaotusplaan

4.1. Ülesehitus
HTG tunnijaotusplaani koostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • Hugo Treffneri Gümnaasium tagab riikliku õppekava täitmise.
  • Riiklikus õppekavas ettenähtud ainekursustele on lisatud humanitaar-, loodus- ja reaalsuunda kujundavate valikainete kursused ning suurendatud mõnede põhiainete kursuste arvu.
  • Õpilane, olles kooli astudes valinud õppesuuna, on kohustatud läbima riikliku õppekava kohustuslikud kursused ning kõik kooli poolt ette nähtud kohustuslikud õppesuunda kujundavad valikainete kursused.
  • Vabaainete kursuseid peame oluliseks õpilase iseseisvaks õppijaks kasvamisel.
  • Vabaainete kursustel osalemine on õpilasele vabatahtlik.
  • Õppetööd toetab osavõtt mitmesugustest projektidest ja teiste õppeasutuste korraldatud kursustest ning kooli huvitegevus.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetab õpilane, kes vastavalt riikliku õppekava nõuetele on läbinud vähemalt 96 kursust.
4.2. Tunnijaotuskava
Tunnijaotuskava aluseks on riikliku õppekava nõuded ning õppesuundade põhimõtted. Tunnijaotuskava korrigeeritakse iga lennu alguses lähtuvalt pedagoogilise kaadri võimalustest.
Riiklikus õppekavas määratletud kohustuslikud õppeained on HTGs klassiti jagatud järgnevalt:
 

Kohustuslik õppeaine Kursuste arv 10. kl 11. kl 12. kl
Eesti keel 6 2 2 2
Kirjandus 5 2 2 1
Inglise keel (B2-tase) 5 4 1  
Prantsuse, saksa või vene keel (B1-tase) 5 3 2  
Lai matemaatika* 14 5 5 4
Kitsas matemaatika* 8 3 3 2
Bioloogia 4   2 2
Geograafia (loodus- ja inimgeograafia) 3 3    
Füüsika 5   3 2
Keemia 3 2 1  
Ajalugu 6 2 2 2
Inimeseõpetus 1 1    
Ühiskonnaõpetus 2     2
Kunst 2 1 1  
Muusika 3 1 1 1
Kehaline kasvatus 5 2 2 1

 
Õppesuundade tunnijaotuskava kujundamisel on suurendatud mõnede riiklikus õppekavas määratletud kohustuslike õppeainete kursuste arvu ning lisatud suundade eripära arvestavaid kursusi.

Humanitaarsuund 10. klass 11. klass 12. klass
Ajalugu 1 1  
Filosoofia     2
Geograafia 1    
Humanitaarpraktika    2  
Informaatika või joonestamine** 1 1  
Inglise keel (B2-tase)   2 3
Prantsuse, saksa või vene keel (B1-tase)   1  
Kirjandus   2 2
Usundiõpetus 1 1 1
Kunst     1
Prantsuse või saksa keel algajatele (A1-tase) 3    

 

 Loodussuund 10. klass 11. klass 12. klass
Bioloogia 4 1  
Bioloogia praktikum 1 2 1
Filosoofia     1
Informaatika 1 1  
Inglise keel (B2-tase)   2 3
Prantsuse, saksa või vene keel (B1-tase)   1  
Keemia 1 2 2
Keemia praktikum 1 1  
Kirjandus   1 1
Tehnoloogia kursus   1  

 

Reaalsuund 10. klass 11. klass 12. klass
Filosoofia     1
Füüsika 3   1
Füüsika praktikum 1 1 1
Informaatika 1 1  
Inglise keel (B2-tase)   2 3
Prantsuse, saksa või vene keel (B1-tase)   1  
Joonestamine   1  
Keemia   1  
Kirjandus   1 1
Matemaatika praktikum 2 2 1
Tehnoloogia kursus   1  

 
* Kooli astumisel on humanitaarsuunas õppijatel võimalik valida, kas õppida laia (14 kursust) või kitsa matemaatika (8 kursust) programmi alusel. Õppegrupp avatakse, kui soovi avaldab vähemalt 12 õpilast.
** Humanitaarsuuna õpilastel on 10. klassis võimalus valida, kas läbida informaatika või joonestamise kursus.
 
4.3. Võõrkeelte õpetamine
Võõrkeelte õpetamisel on arvestatud, et erinevatest koolidest HTGsse õppima asunud õpilased saaksid jätkata põhikoolis alustatud võõrkeelte õppimist. Koolis õpetatakse põhikooli baasil inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kahe võõrkeele õppimine tunnijaotuskavas ettenähtud mahus on õpilastele kohustuslik. Erisused võõrkeelte õppimisel (nt on õpilane teise võõrkeelena õppinud põhikoolis soome keelt) lahendatakse õpilasega individuaalsel kokkuleppel.
Humanitaarsuunas on õpilastel kohustus läbida saksa või prantsuse keele algkursus.
Keeleõpe toimub rühmades, mille suuruseks on üldjuhul 20 õpilast.
4.4. Matemaatika kitsas ja lai programm
Kitsa ja lai matemaatika programm erinevad nii aine mahu, sisu kui ka käsitluslaadi poolest.
Kitsa matemaatika (8 kursust) eesmärk on õppida aru saama matemaatika keeles esitatud teabest, kasutada matemaatikat igapäevaelu erinevates olukordades. Kuna kitsa matemaatika kursusi on vähem kui laia matemaatika kursusi, võimaldab see kitsa matemaatika õppekava järgi õppijatel valida rohkem vabaainete kursusi.
Laia matemaatika (14 kursust) programm annab ettekujutuse matemaatika tähendusest ühiskonnas, selle rakendamisest igapäevaelus, tehnoloogias, majanduses, loodus- ja täppisteadustes ning muudes valdkondades. Lahendatakse rakendusülesandeid, olulisel kohal on tõestamine ja põhjendamine.
 
4.5. Tehnoloogiakursused
Tehnoloogiaalaste kursuste läbimine on kohustuslik loodus- ja reaalsuuna õpilastele.
Konkreetne tehnoloogiakursuste nimekiri loodus- ja reaalsuuna õpilastele koostatakse iga õppeaasta algul, arvestades kooli võimalusi ning erinevate kõrgkoolide tehnoloogiaalaste kursuste pakkumisi.
Reaalsuunas saab tehnoloogiakursuse läbimist asendada 10. klassis füüsika, informaatika, keemia või matemaatika olümpiaadikursus(t)el osalemisega (teoreetiline ettevalmistus ja aktiivne osalemine eelnimetatud õppeainete olümpiaadidel).
4.6. Praktikumid ja õppelaagrid
Humanitaarsuuna õpilastele toimub 11. klassis humanitaarpraktika HTG õpetajate juhendamisel. Humanitaarpraktika kohustusliku kursuse õppepäevad toimuvad vastavalt kokkuleppele Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Rahvusarhiivis ja Tartu Ülikoolis. Välipraktikum toimub 11. klassis tunnivälisel ajal juunikuus koostöös klassijuhataja ja/või aineõpetajate, mäluasutuste ning kohalike kogukondadega.
Sügispoolaastal toimub õppelaager humanitaarsuuna õpilastele kolme sõpruskooli kohtumise ettevalmistamiseks. HTG õpetajate kõrval on õppelaagri lektoriteks teadlased ja tuntud ühiskonnategelased.
 
Loodussuuna keemia praktikum viiakse läbi HTG keemialaboris HTG õpetajate juhendamisel. Bioloogia aastaringseid praktikume juhendavad HTG õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud. Praktikumide läbiviimiseks kasutatakse võimalusel ka TÜ ja EMÜ praktikabaase. Välipraktikumid 10. ja 11. õpilastele toimuvad tunnivälisel ajal juunikuus.
Reaalsuuna füüsika praktikumid toimuvad kooli ja Tartu Ülikooli laboratooriumites HTG õpetajate juhendamisel, matemaatika praktikume juhendavad HTG õpetajad.
Reaalsuuna õpilaste seas on populaarsed matemaatikahuviliste laagrid, kus lisaks oma kooli õpetajatele jagavad teadmisi külalisõppejõud ja vilistlased.
 
4.7. Individuaalne õppeplaan
Kooli eesmärk on sellise kursusesüsteemi rakendamine, kus õpilane saab huvipakkuvate valik- ja vabaainete kaudu intellektuaalseid võimeid ja võimekust arendades oma haridusteed süstemaatiliselt kujundada või vajadusel läbida õppekava talle sobivas tempos. Kool toetab igati õpilaste individuaalse õppeplaani koostamist ja õpilase kujunemist iseseisvaks õppijaks.
Kui õppesuuna programm ei vasta õpilase soovidele, on tal võimalik seda täiendada ja valida pakutavate vabaainete kursuste hulgast juurde just neid ainekursusi, mis teda huvitavad või on õpingute jätkamise seisukohalt vajalikud. Valikuid tehes kaasneb ka vastutus otsuste realiseerimise eest.
Individuaalse õppeplaani täitmist jälgib õpilane ise, klassijuhataja selle üle kontrolli ei pea, samuti ei ole vaja seda kinnitada õppenõukogul.
Lisaks õppeplaanile, mille õpilane koostab vabaainete kursuste baasil, on HTG õpilasel võimalus taotleda ka individuaalset õppeplaani kohustuslike suunakursuste läbimise osas. Samuti võib õpilane põhjendatud otsuse korral asendada mõne kooli õppekavas oleva õppeaine (mis ei ole riikliku õppekava õppeaine) samas mahus talle vajaliku või meeldiva õppeainega vabaainete hulgast. Selleks tuleb õppenõukogule esitada vastavasisuline taotlus.
Kooli poolt pakutud või õpilase avalduse alusel taotletud individuaalset õppeplaani rakendatakse juhul, kui

  • õpilase teadmised aines on tugevamad kui grupikaaslastel;
  • õppeprogrammi suhtes on põhjendatud erisoovid (nt õppeperioodi keskel teistest koolidest või välismaalt õppima tulnud või välismaale õppima suunduv õpilane jms);
  • tervislikel põhjustel ei ole võimalik läbida ettenähtud kursuseid õigel ajal või teiste õpilastega samas tempos;
  • on tekkinud vajadus õppeaja pikendamiseks.

Õpilase taotluse või kooli poolt pakutud individuaalse õppeplaani alusel õppimise puhul koostab õppeplaani õppealajuhataja. Klassijuhataja teavitab õpilase taotluse alusel või kooli poolt pakutud individuaalsest õppeplaanist lapsevanemaid ning jälgib selle täitmist.
4.8. Vabaainete kursused
Vabaainete kursused, v.a saksa ja prantsuse keele kursused edasijõudnutele, ei nõua ühegi kohustusliku kursuse eelnevat läbimist. Vabaainete kursuste läbiviimiseks moodustatakse ülekoolilised õpperühmad. Kursused jagunevad:

  • silmaringi laiendavad kursused,
  • põhiainete teadmisi tasandavad või süvendavad kursused.

Lisaks kooli pakutavatele rohkem kui viiekümnele erinevale ainekursusele on võimalik osaleda ka kõrgkoolide pakutavatel kursustel. HTG õppekava toetavate koolide (nt Tartu Rakenduslik Kolledž, TÜ Teaduskool, H. Elleri Muusikakool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool jne) kursuste läbimist arvestatakse kooli lõpetamisel. Vabaainete kursustel osalemine on õpilastele vabatahtlik.


5. Hindamise korraldus
Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon. Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine.
Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased

  • olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;
  • küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;
  • tegutsema, oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama;
  • looma, konstrueerima, katsetama, ennast arendama;
  • probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
  • oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ning juhtima.

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandamist. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.
Hindamise eesmärk HTGs on:

  • anda teavet õpilaste õpiedukusest;
  • tugevdada õpilaste õpimotivatsiooni;
  • suunata õpetajat õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
  • motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;
  • toetada õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist.

Samas saavad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta ning suuniseid edaspidiseks. HTGs hinnatakse nii õpilase teadmiste taset kui ka õpilase teadmiste arengut. Oluliseks peetakse teadmiste ja oskuste rakendamisel üles näidatud iseseisvust ja loomingulisust.
HTG õpetajal on õigus töötada välja oma süsteem õpilaste hindamiseks, lähtudes HTG hindamisjuhendi nõuetest. Õpetaja on kohustatud iga kursuse alguses õpilastele selgitama, kuidas kujuneb selle kursuse hinne. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste hindamise korra on läbi arutanud ning heaks kiitnud kooli õppenõukogu.


6. Õpilaste õpiabi ja nõustamine

HTGs on loodud koolikorralduse tutvustamise, õpiabi osutamise ning kutse- ja karjäärinõustamises süsteem.
 
6.1. Koolikorralduse tutvustamine
Kuna HTGs on kursusepõhine perioodõppega süsteem, vajavad õpilased kooli astumisel põhjalikku selgitust õppekava ülesehituse ja õppekorralduse ning tulemuste hindamise kohta.
Informatsiooni jagamine toimub järgmiselt:

  • 10. klassi õpilastele selgitavad koolis kehtivaid reegleid klassijuhataja, aineõpetajad, õpilasmentorid, õpilasnõustaja, kooli psühholoog ja õppealajuhataja;
  • kooli reeglistik on kättesaadav kooli kodulehel;
  • igal esmaspäeval (v.a arvestuste nädalad ja koolivaheajad) ilmub kooli infoleht, midabtutvuastavad klassijuhatajad infominutites ja mis on loetav kooli kodulehelt ning teadete stendilt.

6.2. Õpiabi
Arvestades HTG õpilaste erinevaid põhiteadmisi ja võimeid, on kooli õppekavas ette nähtud

  • ab-kursused nõrgemate teadmistega õpilaste tarvis. Abistavate kursuste loetelu ja toimumise aeg kinnitatakse iga õppeaasta alguses õppenõukogu poolt;
  • täiendavad kursused nii kooli- kui ka riigieksamiteks valmistumisel;
  • võimalus võimekamatel õpilastel osaleda aineolümpiaadideks ettevalmistamise nn meistriklassi kursustel. Kursuste loetelu ja toimumise aeg kinnitatakse õppenõukogu poolt iga õppeaasta alguses;
  • individuaalse õppeplaani koostamise erinevad võimalused;
  • õpetajate konsultatsioonitunnid, mis toimuvad individuaalselt kokkulepitud ajal.

Kõigile õpilastele tagatakse

  • aineõpetajate konsultatsioonid;
  • abistavatel kursustel osalemise võimalus;
  • individuaalne abi ja konsultatsioonid õpilasnõustajalt ja/või kooli psühholoogilt;
  • järeltööde ja –arvestuste sooritamise võimalus vastavalt kooli hindamisjuhendis ettenähtud korrale.

 
6.3. Kutse- ja karjäärinõustamine
Koolis läbiviidava kutsesuunitlustöö eesmärk on teadlikult juhendada õpilaste kutsealast ettevalmistust. Kutse- ja karjäärinõustamine sisaldab õpilaste eneseanalüüsioskuste arendamist, õppimisvõimaluste ja –tingimuste tutvustamist, informatsiooni erinevate töövaldkondade kohta. Karjäärinõustamine annab õpilastele võimaluse tegeleda pikema aja jooksul oma tuleviku planeerimisega.
Kool kui mõjutaja integreerib erinevaid koolikorralduslikke tegevusi ja loob õppimiskeskkonna, mis toetab õpilaste igakülgset arengut, nende informeeritust ning toimetulekut elus ja töömaailmas. Karjääri- ja kutseplaneerimist tehakse lisaks õppetundidele ka praktikumides, õppeekskursioonidel, erinevate lektorite esinemistel jne.
 
Olulisemad tegevusvaldkonnad õpilaste kutse- ja karjäärinõustamisel:

  • individuaalne psühholoogiline, kutse- ja karjäärinõustamine;
  • karjääriplaneerimise ja psühholoogia vabaaine kursus;
  • elukutseid tutvustavad ekskursioonid ja külastused õppeasutustesse ja töökohtadesse;
  • külalislektorite, üliõpilaste ja vilistlaste esinemine erinevate õppimis- ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks;
  • karjääriplaneerimist toetavate elektrooniliste infosüsteemide ja andmebaaside tutvustamine;
  • kutsealaste infomaterjalide (kõrgkoolide teatmikud, vastuvõtutingimused, abimaterjalid karjääriplaneerimiseks jms) hankimine ja eksponeerimine kooli raamatukogus;
  • meditsiiniline kutsenõustamine (õpilaste teavitamine nende terviseseisundi vastavusest valitud/soovitud erialale);
  • abi pakkumine õpilastele huvipakkuva valdkonna spetsialistide otsimisel ja tagasiside saamisel.


7. Kooli lõpetamine

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab HTG õpilane olema läbinud riiklikud ja õppesuunda kujundavad kohustuslikud kursused ning vabaainete kursused omal valikul (kokku vähemalt 96 kursust) ning sooritama riigieksamid eesti ja võõrkeelest, matemaatikast, koolieksami ning uurimis- või praktilise töö.
7.1. Eksamid
Kooli lõpetamiseks on õpilasel kohustus sooritada eesti keele ja võõrkeele ning matemaatika riigieksam ja üks koolieksam. Riigieksamite läbiviimise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. Koolieksami tingimused ning läbiviimise kord sätestatakse kooli laiendatud juhtkonnas. Koolieksami juhend.
7.2. Õpilasuurimus
Kooli lõpetamiseks on õpilasel kohustus õppeaja lõpuks sooritada uurimis- või praktiline töö. Nõuded uurimis- või praktilise töö sooritamiseks sätestab kooli laiendatud juhtkond. HTG õpilaste uurimis- ja praktilise töö juhend asub HTG veebilehel õppematerjalide all.


8. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid

Hugo Treffneri Gümnaasiumis lähtutakse ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel eelkõige kooli põhieesmärkidest ja traditsioonidest, kuid ollakse avatud ka uuele. Lähtutakse järgnevast:

  • osalemine olümpiaadidel, konkurssidel, eriilmelistes projektides ning võistlustel on õppe- ja kasvatustöö lahutamatu osa;
  • osavõtt nimetatud tegevustest on õpilastele vabatahtlik ja toimub vastavalt projekti, olümpiaadi, võistluse või konkursi juhendile ja korrale, tegevusi juhivad juhtkonna kinnitatud olümpiaadide koordinaator ja arendusjuht;
  • ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide, olümpiaadide, konkursside ja võistluste läbiviimine toimub vastavalt väljakujunenud traditsioonidele;
  • uutest projektidest osavõtu ja traditsioonilistest loobumise üle otsustab kooli pedagoogiline kollektiiv;
  • nii ülekoolilised kui ka kooli piire ületavad üritused kavandatakse kooli aastaplaanis.

Kool toetab igati õpilase enesearendamise ja ühtlasi kooli esindamisega seotud tegevust ning osalemist projektides, olümpiaadidel, konkurssidel jm. Kool osutab selleks ka igakülgset kaasabi vastavalt võimalustele ja vajadustele.


9.Tunniväline tegevus

Hugo Treffneri Gümnaasiumi tunniväline tegevus on seotud kooli traditsioonide, missiooni ja eesmärkidega.
Tunnivälise tegevuse eesmärk Hugo Treffneri Gümnaasiumis on õpilaskonna ühtekuuluvustunde tekitamine, kooli vaimu hoidmine ning õpilaste vaba aja sisustamine meelepärase ja arendava tegevusega.
9.1. Kooli traditsioonid
HTG väärtustab traditsioone, mis on kujunenud koolipere aastatepikkuse ühistööna. Välja on kujunenud järgmised aastaringsed traditsioonilised ühisüritused:

  • 1. septembri aktus Hugo Treffneri ausamba juures;
  • õpilaste ja õpetajate ühine sügispiknik Tartu lähedal looduskaunis kohas või kord kolme aasta jooksul Taevaskojas;
  • klasside ja lendude ööakadeemiad;
  • õpetajate päeva tähistamine;
  • KOKOKO ehk kolme kooli kohtumine, mis toimub Tallinna 21. Kooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja meie kooli humanitaarsuuna õpilaste vahel;
  • kooli aastapäeva aktus, kuhu on alati oodatud ka kõik endised õpetajad;
  • kooli aastapäeva ball, mille korraldab koolisisese konkursi võitnud 11. klass;
  • kooli aastapäeva ajal toimuv õpilaste spordinädal ning vilistlasturniirid korvpallis ja saalihokis;
  • jõulupeod nii õpilastele kui ka kooli töötajatele;
  • jõulujumalateenistus Jaani kirikus;
  • iga-aastane viie kooli kohtumine reaalainetes (alates 1965. aastast). Meie kooli õpilastele pakuvad reaalainetes konkurentsi Viljandi Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased;
  • sõbrapäeva tähistamine;
  • Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, kus premeeritakse erinevatel võistlustel, konkurssidel ja aineolümpiaadidel võistelnud õpilasi;
  • emakeelepäeva tähistamine;
  • kevadkontsert Tartu Ülikooli aulas, kus lastevanematele ja endistele õpetajatele esinevad lauljad ja tantsijad;
  • kooli näiteringide kevadetendus;
  • direktori vastuvõtt aineolümpiaadidel, erinevatel võistlustel ja konkurssidel väga hästi esinenud õpilastele ja nende juhendajatele;
  • viimase koolikella aktus, kus abiturientidele esineb igal aastal ka üks üleeestiliselt tuntud artist;
  • kevadine spordipäev TÜ staadionil 10. ja 11. klasside õpilastele;
  • lõpuaktused (10. ja 11. klassidele koolimajas, 12. klassidele Vanemuise kontserdimajas);
  • 12. klasside lõpuõhtu, mida korraldavad 11. klasside õpilased.

9.2. Kooli väljaanded

  • Iganädalane ülekooliline infoleht "HTG info"
  • Kord perioodis ilmuv kooli ajaleht Miilang
  • Kooli kirjanduslik almanahh Sulesepad

9.3. Huviringid
Õpilastel on tunnivälisel ajal võimalik osaleda veel järgmistes huviringides:

  • ajalehering Miilang
  • ajalooring
  • bridžiklubi
  • näitering
  • kunstiring
  • lingvistikaring
  • roheliste ring
  • segakoor Anima
  • spordiringid (saalihoki, võrkpall ja korvpall)
  • rahvatantsuansambel Tantsutallad
  • väitlusklubi
  • võitluskunstide ring

 
10. HTG õppekava uuendamise kord
Kooli õppekavaarenduse üldjuht on direktor, kes delegeerib ülesandeid juhtkonna ja laiendatud juhtkonna liikmetele ning õpetajate töörühmadele.
Õpetajate töörühmade ja laiendatud juhtkonna koosolekud, kus käsitletakse kooli õppekava muutmist ja täiendamist, toimuvad vastavalt kooli üldtööplaanile. Kooli õppekava arendustööst on võimalik osa võtta igal pedagoogilise valdkonna töötajal. Kooli õppekava kinnitatakse (koos tehtud muudatustega) kooli õppenõukogu koosolekul enne uue õppeaasta algust.
 

Uuendatud: 20/09/2023