Hariduse Hääle artiklid

Need ja ka teiste koolide artiklid on lugemiseks Tartu Hariduse Hääle veebilehel.
 

Humanitaaria jätab jälje /jan. 2024/ 

HTG vilistlase A. H. Tammsaare sünniaastapäeva ja nüüd siis ka eesti kirjanduse pidupäeva 30. jaanuaril oleme Treffneris juba aastaid tähistanud humanitaarsuuna õpilaskonverentsiga, et võtta kokku viimase aasta väärtuslikud humanitaarsed tegemised. Sel aastal oli publiku hulgas ka kümme TERA õpilast.

Enam kui kaks tundi kestnud aulakonverentsi juhatas ettekandega „Mis sel ikka, proovime!“ sisse humanitaarsuuna 2010. aasta vilistlane ja 2020. aastal noore ettevõtja tiitli pälvinud Jaan Hendrik Murumets. Jaan Hendrik meenutas oma koolipõlve ja rõhutas inimestega ühise keele leidmise olulisust, sest enamasti on „iga probleem kommunikatsiooniprobleem“ ning üksteisemõistmine väga oluline ka näiteks tehnoloogiaettevõtetes. Veel tuletas vilistlane meelde, et vastutust ei saa anda, aga seda saab võtta.

Praegused abituriendid Juhan Martten Kull, Kärt Tõnissaar, Gerda Lehis ja Emili Pajupuu tõid kuulajateni ülevaated juunikuus toimunud humanitaarpraktikatest, mida tehti nii Poolas, Tartus kui ka Rõuge vallas Pähnis.

Konverentsi teist plokki alustas Säde Einasto (11.e), kes sisendusjõuliselt kunagise koolivenna Artur Alliksaare luulet luges. Seejärel tutvustasid humanitaarsuuna õpilased oma uurimis- ja praktilisi töid: Annaliisa Karu (12.d) ja Emma Pastak esitlesid vaimse tervise teemalist tantsufilmi, Piibe Pree (12.e) rääkis ühe eesti poliitiku keelekasutusest erinevates infokanalites Eesti peaminister Kaja Kallase näitel, Juhan Martten Kull (12.d) esitas interaktiiv-ekspressiivselt ja publikumenukalt oma luuletusi ning Annika Moppel (12.d) paljastas Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel Venemaa propagandavõtteid infosõjas. Konverentsi lõpetasid Mete-Triin Otstavel (12.d) soolise identiteedi teemalise filmiga ning Marja Järv (12.e), kes tutvustas uurimust HTG õpilaste suhtumisest humanitaarainetesse ja -teadustesse. Viimasest jäi kõlama soov „Rohkem siiraid [s.o tõelisi] humanitaare!“.

Detsembrikuu artikkel on HTG 140 juubelist

Detsembri algul pidasime Hugo Treffneri Gümnaasiumi 140. aastapäeva. /dets. 2023/ 

Pidunädalal jagus juubeliüritusi igale maitsele. Otsa tegi lahti spordinädal, mis tipnes vilistlasturniiride ja klassidevahelise tõrvikujooksuga.

Pärast seitsmeaastast pausi ilmus uus õpilasalmanahh Sulesepad, mis on järjekorras juba kuueteistkümnes ning täidetud õpilaste särava omaloominguga. Praktilise tööna tuli samal ajal trükist teinegi teos, „Munga 12 ehk Algaja treffneristi käsiraamat III“, mis on sissevaade HTG argiellu õpilaste silme kaudu.
Toimus kooliajalehe Miilang toimetuste suur kokkutulek ning näituse „Miilang läbi aegade“ avamine. Kooli muuseumi uuenenud väljapanekul näeb nüüd ka klassilippe, saab mängida põrandamälumängu ning lugeda plakatilt viimaste aastate huvitegevusest.

Neljapäeval, 7. detsembril toimus uue 141. balli peremehe ja perenaise konkurss.

Eriti tegevusrohked olid 8. ja 9. detsember. Karges reedeses hommikuhämaruses avasime Uue-Jaani kalmistul Elsa Treffneri hauaplaadi. Seejärel kogunesime Treffneri monumendi juurde, asetasime Hugo jalge ette 140 küünalt ning abiturient Arabella Antons pidas sütitava kõne. Rongkäigul koolimajja põikasime pärja ja küünalde asetamiseks läbi Kalevipoja kuju juurest. Koolimajja tagasi jõudnuid ootas ees kuum tee, Miilangu värviline erinumber, sünnipäevatordi valmistamine ja söömine, kooslaulmine aatriumis ning vilistlaste loengud. Õhtul kogunesime Pauluse kirikusse jumalateenistusele ning päeva lõpetas direktori vastuvõtt kiriku krüptis.

Laupäeval, 9. detsembril toimus Vanemuise kontserdimajas aktus „Vilistlased räägivad“. Pärastlõunal oli vilistlastel võimalik koolimajas ringi vaadata ning möödunud aegu meenutada. Pidustused lõppesid meeleoluka balliga „Patustena paradiisi“, kus sai tantsukursustel õpitud samme seada ning koosolemisest rõõmu tunda.

Rahvuskohvikute õhtu Treffneris /nov. 2023/

Hugo Treffneri Gümnaasiumi iga-aastane heategevuslik rahvuskohvikute õhtu peeti sel aastal 15. novembril. Samal õhtul toimus 12. klasside õpilaste vanematele ka loeng noorte vaimse tervise toetamisest.

Kohvikute õhtu eesmärk oli koguda raha ning toetada Eesti Vähiliitu ja nende võitlust vähktõve vastu. Ürituse korraldajad ja õhtujuhid olid Joonatan Kahre ja Hans Kristjan Kullamaa 11.b-st, sest nende klassi kohvik võitis eelmisel aastal samalaadse ettevõtmise.

Müügikoha olid üles seadnud 13 klassi, kes kõik esindasid oma kohvikuga erinevat riiki või rahvust, samuti olid kohal Imedemaa ja Kapimaa. Kohvikuid käis hindamas viieliikmeline žürii. Lisaks kohvikutele lõid meeleolu ning võlusid külastajad oma imelise muusikaga Anna Viktoria Tammik (12.c) ja Kertu Katriin Kotkas (vil 2023) bändist „Kes on Artur?“.

Õhtu lõpus kuulutati välja võitjad ja jagati auhindu erinevates kategooriates, milleks olid “Parim kohvik”, “10. klasside parim kohvik” ja “Rahva lemmikkohvik”. Kõikide annetajate vahel loositi auhindu ning maha peeti ka väike lauatenniseturniir, mille võitjatele olid samuti auhinnad välja pandud.

“Imeline, ekstravagantne”, “Mõnus melu ja sagin oli” ning “Meeldis inimestega suhelda, klassi kaunistada ja teenindajana ametis olla” olid vaid mõned tagasisideküsimustiku kommentaarid.
Kohvikute tulu ja annetustega koguti Eesti Vähiliidule kokku 1269 eurot, seega võib öelda, et üritus oli igati edukas. Ootame kõiki külla ka järgmisel aastal!

Keeleoskus avab uksi  /okt. 2023/

Kui „suured” keeled nagu inglise, saksa ja vene keel on peaaegu kõikides koolides au sees ning prantsuse keele õppimine muutub aina populaarsemaks, siis ei tasu ära unustada pisut eksootilisemaid keeli nagu ladina või rootsi keel.

HTG-s õpitakse ladina keelt valikainena juba üle kümne aasta. Valida saab kuni kolm kursust, millest esimesed kaks keskenduvad grammatika põhiteemadele ja põhisõnavarale. Loetakse lihtsaid tekste, tutvutakse Antiik-Rooma kultuuriga ning avastatakse tõlkimise käigus midagi isegi eesti keele kohta. Kolmas kursus käsitleb tuntumate teoste katkendeid ning õpilased tutvustavad oma ettekannetes üksteisele Rooma linna vaatamisväärsusi. Viimastel aastatel on toimunud ka õppereis Rooma. Vilistlaste tagasiside on näidanud, et ladina keele baasteadmistest on näiteks abi nii õigusteaduses kui ka meditsiiniõpingutes.

Rootsi keelt on HTG-s valikainena järjepidevalt õpetatud juba 1997. aastast. Üle aasta alustavale algajate grupile pakutava kolme kursuse ning järgneval aastal edasijõudnutele mõeldud kolme kursusega jõutakse nii kaugele, et ainult rootsi keelega saab tunnis iseenesestmõistetavalt hakkama. Keeleõppe kõrval saavad samavõrra tähelepanu nii kultuurilugu kui ka värsked uudised. 

Koostöö TÜ skandinavistika osakonnaga, Rootsi ettevõtetega, Rootsi suursaatkonnaga Eestis ja Uppsala linna koolidega on toonud tundidesse rootsi keelt emakeelena kõnelevaid külalisi, andnud võimalusi viibida praktikal või suvisel tööl nii Eestis kui Rootsis, sooritada B2 ja isegi C1 tasemel keeleteste, olla kutsutud Rootsi kroonprintsessi Victoria vastuvõtule. Samavõrra oluline on aga iga rõõmsalt läinud tund ning julgus rootsi keeles rääkida!
 

Vargamäe radadel /sept. 2023/

Treffneri kooli sümbolkirjaniku A. H. Tammsaare loomingut üle lugedes leiab sealt alati midagi uut. Nõnda on ka HTG abiturientide käikudega kirjaniku kodukohas Järva-Madisel: need on traditsioonilised, kuid alati mingil moel uudsed. 

Tänavu 20. septembril hingaski kogu Treffoonia abituurium Tammsaare ja tema kodukoha rütmis. Ilm oli poolsoosiv: seenevihma vahepeal tibutas, kuid meeleolu see ei mõjutanud. 
Järva-Madise kirikust jäi meelde sümpaatse ja sõbraliku vaimuliku Jane Vainu pühakoja tutvustus. Uudne oli teave, kuidas kunstitudengid avastasid kiriku seintelt vanu kaunistusi, ning vahva jutustus mõisnikepaarist, kelle hauaplaat kiriku seinale on tõstetud. Legend räägib, et kuna mõisnikud eluajal pidevalt tülitsesid, siis tülitsevad nad ka teispoolsuses. Tuulise ilmaga olevat vahel kuulda. 

Matkarajal avas vaikne vihm looduse värvid ehk veel eredamal kujul kui päikesega. Lisaks sai kosutust Kodru raba hapudest jõhvikatest. 
Igal aastal on kavas ka loeng, mille esinejat oleme kutsunud Vargamäe mõtestajaks. Tänavune loeng oli 2006. aasta vilistlaselt Sigrid Solnikult, kes on Paide arvamusfestivali programmijuht. Sigrid rääkis arvamuskultuurist, hea mõttevahetuse reeglitest ning sel viisil saadud uutest teadmistest ja vaatenurkadest.  

Kirjaniku lapsepõlveaega ja romaanidesse jõudnud ainestikku aitas sisse elada kogu muuseum. Ringkäigul hoidis treffneristidel valvsat pilku peal giidi abiline kass Anton.

Oleme Vargamäe külastamisest lootnud, et need süvendavad huvi Tammsaare loomingu vastu ning tekitavad soovi aeg-ajalt ka kirjaniku kodukohast ja muuseumist läbi põigata. 

Rahvusvahelise kogemuse kaudu paremaks maailmakodanikuks. Mõni sõna HTG Erasmus+ projektist

Maailm on valla ja vaevalt on Tartus mõni kool, kus ei ole rahvusvahelise koostöö projekte. Erandiks ei ole ka Hugo Treffneri Gümnaasium.

Meil on olnud toredaid kogemusi mitme programmiga üle terve Euroopa, kuid kõige pikemaaegsemad partnerid on Erasmus+ raames olnud Urspringschule Schelklingenist Saksamaal, Sint-Paulusschool Waregemist Belgias, Xántus János gümnaasium Budapestist Ungaris ja Wallace Hall Academy Thornhillist Šotimaal.

Ühiseid projekte on olnud eri teemadel, näiteks on muretsetud maailma kultuurilise mitmekesisuse ja  jätkusuutlikkuse pärast. Projekt, mis selle kevadega lõpu saab, keskendus aga sotsiaalsele sidususele. Alustasime sellega aastal 2019, nii et mõistagi vajutas projektile oma pitseri esmalt koroona ning seejärel sõda Ukrainas. Nii oligi see õppeaasta eriti tihe – kõik õpiränded pidid toimuma väga lühikese ajaperioodi jooksul, kogu aeg tuli tegeleda kas piletite broneerimise või vastuvõtu korraldamisega. Omaette väljakutse oli leida lapsevanemad, kes oleksid valmis väliskülalisi majutama, sest täieliku kultuurikogemuse saavutamiseks elasid võõrsilt tulnud kodudes.

Rõõmu oli siiski rohkem, õpilased tulid projektikohtumistelt tagasi säravate silmadega ning välismaalaste tagasiside Eesti kohtumistele oli läbinisti positiivne. Enamikule oli see ka esimene kord meie riiki ja üldse seda piirkonda külastada. Tartu sai külalistele üsna mitme kandi pealt tuttavaks, kuid et keskendusime vähemusrahvuste temaatikale, viisime oma külalised ka Narva.

Suur tänu koostöö eest Tartu Puškini koolile ja Annelinna Gümnaasiumile!

Mõttesport ja ükssarvikud
Bridž on Treffneri gümnaasiumis üha populaarsem (mõtte)spordiala! Igal kolmapäeval koguneb vilistlase Riko Piirisilla juhendamisel mitmeks tunniks ligi 20-pealine bridžiklubi, et veeta köitvas seltskonnas aega ning mängida üht maailma keerulisemat ja võistluslikumat kaardimängu, mida õppida on küll lihtne, kuid milles osavaks saada väga raske. Bridži satuvad tihti mängima noored, kes huvituvad nt matemaatikast ja loogikast, aga ka need, kes soovivad lihtsalt midagi uut proovida. Kohtumistel mängitakse bridži, lahendatakse väljamängu- ja pakkumisülesandeid ning valmistutakse turniirideks.

Märtsikuus toimusidki Treffneris läbi aegade tihedaima konkurentsiga Eesti juunioride bridžimeistrivõistlused, kus osales kokku üle 70 mängija. Võitjad polnud selged isegi eelviimase vooru lõpuks. HTG-st oli võistlustules 10 paari ning Mehka Kartau (11.c) ja Jürgen Güsson (11.b) tulid lausa Eesti juuniortiimide meistriteks.

Palju põnevust pakub ka Treffneri vabaainete maailm! Kursusel "Ükssarvikute inkubaator" õpitakse vilistlase Ants-Oskar Mäesalu juhendamisel, kuidas alustada omaenda iduettevõtet. Praktilise töö käigus käsitletakse hea äriidee leidmist, viljaka meeskonna loomist, kasumliku ärimudeli väljatöötamist, esmast tootearendust ja -disaini, prognooside tegemist ja investeeringuid, turundust, müüki ja turule pääsemist ning äriidee esitlemist.
Kursuse suurim väärtus on personaalne mentorlus. Hetkel on kursusel viis õpilasmeeskonda, kes tegelevad uute lahenduste loomisega näiteks hariduses, muusikas ja müügilogistikas.
Kursus tipneb osalemisega noorte äri- ja projektiideede võistlusel Kaleidoskoop, mida korraldab TÜ majandusteaduskonna Startup Lab. Parimad pääsevad oma äriideid esitlema Latitude59 ärikonverentsile.

Suursaadikute veebruar
Võõrkeelte tundides ei tegele õpetajad ja õpilased ainult keelega, vaid tutvuvad ka vastavat keelt rääkivate inimeste kultuuriga. Seetõttu kutsutakse Treffneri gümnaasiumisse aeg-ajalt külalisi, kes õpilastele oma maad tutvustavad. Eriti tihe koostöö on HTG-l saatkondadega.

22. veebruaril külastas Treffneri kooli Suurbritannia suursaadik Ross Allen, kellele kooli õpilased kõigepealt koolimaja ning kooli ajalugu kajastavat muuseumi näitasid. Kohvilaua ümber arutlesid suursaadik ning inglise keele õpetajad inglise keele staatuse üle Eestis. Päeva kõrghetk oli aga kohtumine 10. ja 11. klassidega, kus Ross Allen rääkis diplomaadi karjäärist ning vastas õpilaste küsimustele. Muide, suursaadik räägib väga hästi ka eesti keelt! Õpilastele oli Suurbritannia suursaadiku külaskäik teretulnud vaheldus ning silmaringi avardav kogemus.

Juba järgmisel päeval, 23. veebruaril oli HTG kooliperel külas aga Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk (vil 1994). Kõigepealt pidas suursaadik 10. ja 11. klasside õpilastele ettekande oma viimasest aastast Ukrainas ning elust Kiievis keset komandanditunde, õhuhäireid ja elektrikatkestusi. Muu hulgas nägime oma silmaga, mida olulist sisaldab seljakott, mis peab praegu Ukrainas kaasa haaramiseks alati pakitud olema.

Vabariigi aastapäeva aktusekõnes kogu koolile rõhutas suursaadik Kaimo Kuusk, et Eesti eduloo oluline märksõna on olnud koostöö. Tänutäheks pika päeva eest Treffneris sai suursaadik kingiks HTG lipsunõela. Ootame kõik pinevalt aega, kui Ukrainas on jälle tavaks lipsu kanda!

Pulbitsev humanitaaria
HTG vilistlase A. H. Tammsaare sünniaastapäeva 30. jaanuaril oleme juba aastaid tähistanud humanitaarsuuna õpilaskonverentsiga. Kuna nüüd on see päev ka eesti kirjanduse pidupäev laiemalt, lisandus teisigi väärt tegemisi.

Hommik algas õpilastele mõeldud Kahootiga, et selgitada välja kooli parim eesti kirjanike tundja (Ats-Artur Ploomipuu, 10.e). Samal ajal kostitas kirjandusõpetaja Karin õpetajate toas kolleege koduse purukoogiga. Raamatukogus ootas eesti kirjanduse laenutajaid ees magus üllatus ning uus väljapanek Tammsaare loomingust.

Seejärel suundusid humanitaarsuuna õpilased ning kesklinna koolist külla tulnud 9. klassi õpilased aulasse, kus kuulasime mõtisklusi Tammsaarelt: Maara Parhomenko (12.e) esitas kirjaniku läkituse tütar Riita Hansenile ning Stella Vesi (12.b) katkendi romaanist „Elu ja armastus“. Saime taas kinnitust, et armastus on üks ütlemata mitmetahuline teema.

Pärast muusikalist vahepala (Lilian Hindrikson (11.d) klaveril ja Mart Nikopensius (11.b) altsaksofonil) tutvustasid õpilased oma uurimis- ja praktilisi töid: Veera Beljajeva (12.e) keskendus Priit Strandbergi „Naiste kooli“ rollide analüüsile, Emily Riismandel (12.d) rääkis Eesti tänavakunsti fotoalbumi koostamisest ning Imre Nõmm (12.e) pajatuste kogumisest Kodavere kihelkonna inimestelt.
Kuulajad said ka meeleolukad ülevaated juunikuus toimunud humanitaarpraktikatest Soolu külas Läänemaal ning Valga linnas.

Konverentsi lõpetasid kirjanikest vennad Anti Saar (vil 1998) ja Peedu Saar (vil 2003), kes rakendasid teineteise peal värsket ja vaimukat ankeetküsitluse vormi. Kirjanduse päevale sobivalt jäi kõlama Anti Saare mõte, et keegi ei ole kaitstud selle eest, et tal tekib tulevikus vajadus sulg haarata.

Treffneris on rahvatants ülipopp!

HTG tantsuansambli Tantsutallad jaoks on aasta lõpp olnud jälle väga töine ja tantsurohke. Nimelt käis meie esindusrühm isadepäeval ja 3. advendil esinemas ilu- ja aianduskeskuses Gardest. Pooletunnise kontserdiga rõõmustati keskuse külalisi nii ansambli kullafondi kuuluvate tantsudega kui ka järgmise aasta koolinoorte tantsupeo „Püha on maa“ C-rühmade repertuaariga, nagu Maido Saare „Elotähti“, Agne Kurrikoff-Henmani „Vat nii!“ ja Elo Undi „Pulgatants“.
Kontserti olid jälgima tulnud nii suured kui ka väikesed tantsuhuvilised ning eriti tegi südame soojaks hüüe publiku seast, et ma tahan ka osata nii tantsida.

Tantsutaldade iga-aastane jõulupidu sai maha peetud ansambli meelispaigaks kujunenud Vidrike puhkekeskuses. Sel aastal aitas väljasõidu õnnestumisele kaasa ilmataat isiklikult: kelgutamine lumerikka Otepää kaunitel nõlvadel andis imepärase sissejuhatuse teguderohkele jõuluõhtule. Ansambli vilistlasrühmad kandsid hoolt õhtuse programmi eest, kust otse loomulikult ei puudunud ka jõuluvana ja kingitused. Sai söödud head ja paremat, sai luuletatud ja lauldud ning ka 17-kraadise pakasega kesköötunnil metsaeluga tutvust tehtud. Pärast jalutuskäiku öises metsas vihuti veel põskede õhetades varajaste hommikutundideni tantsu.

Noorte inimeste rõõm ja tänutunne annavad jõudu ja jaksu ka nende juhendajatele, et kõik koos juba jaanuarikuu lõpus ühtse perena tantsupeo I eelproovile vastu minna.

Gens una sumus et in omnia parati – Oleme üks pere ja kõigeks valmis!

Kolme kooli õpilased kohtusid Kalevipojaga

KoKoKo ehk Kolme Kooli Kohtumine on alates 2002. aastast toimuv iga-aastane humanitaarainetest huvituvatele õpilastele mõeldud üritus, millest võtavad sõbralikult osa Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli esindajad. Sel aastal võõrustas HTG pere pärnakaid ja tallinlasi 10. ja 11. novembril.  

Kohtumise teema oli “Kalevipoeg”. Varasemad kohtumised on olnud seotud nii aktuaalsete sündmuste (näiteks kultuuripärandi aasta 2013) kui ka koolitundides käsitletavate ajastutega (näiteks 2005. aastal renessanss). Kolme kooli õpilastest moodustatud segavõistkonnad lahendasid seekord “Kalevipoja” lauludest inspireeritud ülesandeid kirjanduses, muusikas, kunstis, ajaloos, draamas ning vene, saksa, inglise ja prantsuse keeles.

Ainevõistlustele järgnes linnaorienteerumine, mis viis õpilased Eesti Kirjandusmuuseumisse. Õhtul võtsid kolme kooli õpilased ja õpetajad mõõtu sportlikes tegevustes Kalevipoja vaimus, nautisid päevaste võistlustööde esitlusi ning tundsid rõõmu öödiskost.

Kohtumise teine päev algas öösel valminud KoKoKo ajalehe lugemisega hommikusöögi kõrvale ning jätkus ühise “Kalevipojast” kõneleva filmi vaatamisega. Oma teadmisi eesti eeposekangelasest jagas õpilastega ka kirjandusteadlane Marin Laak. Meeleolukas kahepäevane üritus lõppes tublide õpilaste tunnustamisega. Järgmisel aastal kohtutakse juba Pärnus.
 

Helge sinivalge Hellas

Oktoobrikuisel sügisvaheajal sõitsid Treffneri kooli õpetajad kaua oodatud õppereisile Kreekasse. Läbi selle iidse maa juhtis meid võrratu ning üüratute kogemustega giid Ester Laansalu. 
Ahhetama panevad, aga samas mõtlikuks muutvad Meteora rippuvate kaljude imelised kloostrid oli reisi algusesse erakordselt hästi sobiv uks, mille kaudu Kreekat tundma õppida.
Kuulsas oraaklite linnas Delfis, kuhu Zeus olevat omal ajal maailma keskpunkti ehk maailma naba asetanud, külastasime rikkaliku kollektsiooniga muuseumi ning kõndisime Apolloni elupaigana tuntud iidses pühamus. Mõned meist püüdsid ehk Delfis ka oma tegemiste asjus jumalatelt nõu küsida.

Antiiksete olümpiamängude toimumispaigas Olümpias mõtisklesime olümpiaideaalide ja püha vaherahu üle. Sellele järgnenud äkiline sõit Lagadia imearmsasse mägikülla tõi aga särtsu tagasi ning pani vere taas käima.

Kunagises pealinnas Nafplionis Palamidese kaljukindlusest avanevaid mereäärseid vaateid nautides heiastus ilmselgena Kreeka lipu sinivalge värvivalik. Mükeene paleekompleks, Atreuse varakamber ning Ateena kuldne akropol osutusid reisi suursuguseks lõppakordiks. 

Lisaks hinge harimisele saime nädala jooksul ka oma füüsise eest eeskujulikult hoolt kanda. Ihu kosutasid näiteks suplused kuumaveebasseinis ja Egeuse meres, trühvlijaht varjulises tammikus, lühimaajooks iidsel olümpiastaadionil, rännak prohvet Eliase mäele ning kahtlemata ka ühised toekad, meeleolukad ja maitsvad söögikorrad.

Lõunamaa soojus ja vaimuvalgus jääb Treffneri õpetajate mõtetesse ka sügiseses Eestis.
Suur tänu Leena ja Karl Treffnerile, kelle rahalisel toel reis toimus!

HTG roheliste ringi tegus september


HTG roheliste ring kääris 15. septembril käised üles ning andis ka sel aastal oma panuse Eestist välja kasvanud maailmakoristuspäeva tegemistesse. Eesmärk oli puhastada koolilähedasi pargialasid. Kõige rohkem prahti oli Emajõe-äärse Kaarsilla all – katkistest pudelitest erinevate riideesemeteni välja. Pardid olid küll pahurad, et nende rahu rikuti, aga õpilased ignoreerisid neid nagu kuklas kummitavaid tähtaegu, sest teadsid, et pärast prahikoristust on partidel seal turvalisem olla.
Aktsioon lõpetati Hugo Treffneri kuju juures, kus koristustööd tehti mõistagi eriti hoolikalt, sest see on treffneristile oluline koht.
Ehkki päev oli pisut vihmane, olid õpilased pärast koristustööd õnnelikud, sest head on alati meeldiv teha. Soovitame ka teistel maailmakoristuspäevast osa võtta!

Laupäeval, 24. septembril, kui roheliste ring Vaibla linnujaama külastas, näitas sügis aga oma kuldset ja päikselist palet. Vaiblas ootas treffneriste tore üllatus – õpilasi asusid rõõmuga juhendama HTG ja roheliste ringi enda vilistlased.
Esmalt käidi erinevaid lehelinde, pääsukesi ja vihaseid tihaseid kokku korjamas. Kui sügisene linnukorje tehtud, viidi kõik linnud tööjaama, kus neid keskendunult mõõdeti, kaaluti ning vajadusel ka rõngastati. Seejärel sisestati andmed riiklikku andmebaasi. 
Päev oli põnev, hariv ja huvitav! Roheliste ring tänab Kristjan Adojaani, kes meid Vaiblas vastu võttis, ja c18 vilistlasi, kes olid väga head juhendajad. Loodetavasti läheme varsti jälle!

​Kooriks kasvamine. HTG segakoor Anima Rõuges hooaega lõpetamas

Rõuge 30-meetrine vaatetorn, vaade Võrumaale, tuul ja õrn kõikumine. Kõrgusest kostab K. A. Hermanni ja M. Veske “Ilus oled, isamaa” HTG segakoori Anima esituses. Isamaa ilust lauldes ununeb ka igasugune võimalik hirm kõrguse ja ebakindla pinna ees. 

Nimelt viis kontsertreis maikuu keskel HTG segakoori kaheks päevaks Rõugesse, kus lasti kiriku õhtuhämaruses kõlada aasta jooksul õpitud lauludel. Sündmus jääb oma südamlikkusega kauaks meelde. Kontserdi pealkiri „Elu on voolamine“ tulenes kooriliikmete lemmiklaulust (M-L. Valkonen / L. Seppel-Ehin). Repertuaar koosnes vaimulikest lauludest Olav Ehala „Kodulauluni” välja. Paiga eripära arvestades lauldi ka võro kiilen (M. Amor / A. Adson „Esä taivan”). Vahepaladena kõlasid H. Otsa „Muinasjutt”, mida esitas kromaatilisel kandlel abiturient Hanneloore Horn, ning Rahmaninovi etüüd-pilt op 39 nr 2, mida esitas 10. klassi õpilane ja koori kontsertmeister Lilian Hindrikson. Mõlemad palad paitasid kuulajate kõrva.

Eriti südantsoojendavad olid lauljate jaoks direktor Ott Ojaveeri tänusõnad, kui kõrvus helises veel viimane laul. Ta nentis, et treffnerist paneb ka laupäeva õhtul tekli pähe ja laulab isegi siis, kui parasjagu käib Eurovisiooni finaal. 

Kontsert algas alles pool kümme õhtul, mistõttu oli pärast esinemist läbi viidud animaalasteks võtmise rituaal eriti kõhe. Selleks roniti öö hämaruses mööda kitsaid treppe kiriku torni, lauldi koorilaulja vannet ning joodi lauluõli. Tornides laulmine muutus sel nädalavahetusel lausa tavaks! Lisaks sellele toimus ööpäeva jooksul erinevaid seltskonnamänge koori ühtsuse loomiseks, tantsiti, matkati giidi jutu saatel ja ilma giidita ning käidi saunaski.  

Meeldejääv väljasõit oli see igal juhul ja loodetavasti pandi sellega alus traditsioonile. 

Kontserdi video leiad siit.  

Hilda Laidmets (10.d)

 

Kes loeb, see jõuab 

Keerulisel ajal on rohkem küsimusi kui vastuseid ning see soodustab ehk hingepidet ka kirjasõnast otsima. Sel õppeaastal ongi Treffneris hoogu saanud kaks lugemisega seotud ning raamatukogude teema-aastasse igati sobivat tegevust, mis jätkusid ka aprillis – koos käib nii õpilaste kui ka õpetajate kirjandusring. Õpilaste klubilist tegevust veab oma praktilise töö raames 11. klassi õpilane Otto Richard Sokk koos juhendajaga ning õpetajaid kutsub kokku raamatukoguhoidja. Kusjuures õpetajate kirjandusringi mõte sai selgema sihi pärast HTG vilistlase Jaan Aru soovitust, et õpetajad võiksid koolis koguneda ka muuks kui tööasjade arutamiseks.

Kohtumised on olnud väga kosutavad ja sarnase ülesehitusega: valitakse raamat, lepitakse kokku kohtumisaeg ning siis jagatakse loetust tõukuvaid mõtteid, tundeid, kogemusi. Juhtub, et ka vaieldakse ja üllatutakse. Tihti ongi valitud raamat just arutelu ajaks ootamatult päevakohaseks osutunud.

Õpilased on käsitlenud Haruki Murakami „Norra metsa“, Bernard Kangro „Jäälätteid“, Kurt Vonneguti romaani „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“, Virginia Woolfi „Oma tuba“, Franz Kafka „Metamorfoosi“ ning mais jagatakse muljeid ühest enda valitud luule- või novellikogust. Loodetavasti leidub ka järgmisel õppeaastal õpilane, kel on huvi ja jõudu õpilaste kirjandusringiga jätkata. 

Õpetajate lugemislauale jõudsid Pentti Linkola „Ellujäämise küsimus“ ja „Teisitimõtleja märkmed“, Kristina Sabaliauskaitė „Peetri keisrinna“, Delia Owensi „Kus laulavad langustid“ ning maikuus ootab järge Michel Houellebecqi „Alistumine“. Kuuldavasti pakuvad reedesed pärastlõunad koos kuuma tee, heade kolleegide ja huvitavate raamatutega õpetajatele mõnusat vaheldust tööellu, võimaldavad üksteisest rohkem teada saada ning ergutavad ka tihedamini raamatu järele haarama. Seda võiks kinnitada tõsiasi, et kirjanduslikke kohtumisi lõpetav küsimus on alati „Mida me järgmisena loeme?“. 

 

Teatrinädal Treffneris

Teatrikuule sobivalt toimus HTG-s märtsi lõpus teatrinädal. Teatavasti on igal gümnaasiumiõpilasel vaja gümnaasiumiaastate jooksul teha kas uurimis- või praktiline töö ja nii sündiski teatrinädal kahe 11. klassi õpilase, Helena Rähni ja Anette Varese praktilise tööna. 
Ürituse korraldamine tundus meile põnev väljakutse ja varem ei ole midagi sellist meie koolis tehtud. Tahtsime nii kaasõpilastele kui ka õpetajatele pakkuda mitmekesist programmi ja kutsuda rääkima inimesi, kes on oma ala asjatundjad. Soovisime populariseerida teatrikultuuri ja inspireerida kooliperet. 
Viiel päeval toimus mitu temaatilist üritust: nt teatriteemaline viktoriin, teatrikülastus ning vestlusring „Teater noortele ja teatriharidus Eestis“ (külalisteks Lennart Peep, Kertu Moppel, Karin Allik, Märt Koik ja Inga Lunge). Vestlusring oli nii köitev, et pani kuulajaid teatritööd teise pilguga vaatama. Külalisi (Jaanus Tepomees, Sepo Seeman, Reimo Sagor ja Karol Kuntsel) jätkus ka ainetundidesse oma põnevatest kogemustest ja kirjust teatritööst rääkima. 
Omaette ere sündmus oli teatrikülastus. Kaks klassi käisid Sadamateatris vaatamas Vanemuise etendust “Mitte midagi”. See oli hoopis midagi muud, kui ootasime, ja seda kõige positiivsemas mõttes. Olime küll lugenud kirjeldust, aga etendus oli siiski ootamatu. Sisu oli väga sügavamõtteline ja üsnagi šokeeriv, kuid oma klassi õpilaste emotsioone arvestades pakkus see paljudele huvi ning pani elu tähtsuse üle mõtlema.
Nädala lõpetas teatriõhtu kooli aulas, kus HTG näitering korraldas ukraina kirjaniku Maria Lado lastenäidendi „Väga lihtne lugu“ ettelugemise ning avatud oli kohvik Ukraina toetuseks.
Teatrinädal oli elamusterohke ja tore, jäime korraldajatena kõigega rahule. Täname ka teatrit Vanemuine, teatrit Must Kast ja kohvikut Tüümian, kes aitasid kaasa meeldejääva nädala korraldamisele!

​Anette Vares (11.c) ja Helena Rähni (11.c)

Õppimine tegevuse kaudu

Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastele mõeldud Junior Achievement Eesti ettevõtlusõppe programm, mille eesmärgiks on õpetada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilaste algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Õpilasfirmade suurim müügisündmus, Eesti õpilasfirmade laat, toimub alati veebruari teisel nädalal Tallinnas. Seekordset laata peeti paralleelselt kahes kaubanduskeskuses ning oma tooteid ja teenuseid pakkusid 247 õpilasfirmat. HTGst osales Rocca al Mares koguni viis õpilasfirmat.
Kõige edukam oli laat meie õpilasfirmale KäpArt, mis detsembris ja jaanuaris pakkus müügiks kalendreid, kuid nüüd veebruaris kaarte ja kotte, millel näha loomade varjupaiga kasside looming. KäpArt sai laadalt uuendusmeelseima äriidee preemia ja ettevõtluskooli Mainor eripreemia. Ettevõtte tegevjuht Maara Parhomenko kirjutab: „Saime laadalt kasulikku tagasisidet ja konstruktiivset kriitikat. Päeva jooksul tuli ette palju ootamatuid olukordi, kuid kokkuvõttes õnnestus meil mitmelegi kohtunikule silma jääda.“
HTG õpilasfirma Setka läks laadale nostalgiliste eri värvitoonides puuvillasest materjalist võrkkottidega. Müügijuht Kaarup Öövel meenutab: „Laat andis palju müügikogemust, head tagasisidet ja edasisi ärisoovitusi. Tulevikus tuleb arvestada, et pikkade sangadega kotid müüvad paremini. Kõige paremini jäi meelde idee rakendada kottide tegemist õpitubades või koolitustel.“
Nagu ikka, kulub laatadel väike kosutus marjaks ära ning meie õpilasfirmadest oligi kõige suurem laadakäive firma Bobapoisid mulliteel. 
HTG õpilasfirma Foonon pakkus laadal kõrvaklappidele mõeldud Bluetooth seadet. Seade käib nt särgikrae külge ning nii saab oma lemmikmuusikat juhtmevabalt kuulata.
Elavat huvi tunti ka õpilasfirma Pulbrix smuutipulbrite vastu, kuid kahjuks on pandeemiline olukord nende tootmisprotsessi oluliselt pikendanud ning laadale jõuti vaid näidistega. 
Tartu õpilased ja õpilasfirmad teevad tihedalt koostööd ja nii on HTG õpilane Kaarel Kaldre näiteks JPG õpilasfirma Raal liige.

 


Viie kooli võistluse stipendiumid


Jaanuaris toimus järjekordne viie kooli võistlus matemaatikas, füüsikas ja keemias. Lisaks Hugo Treffneri Gümnaasiumile osalevad sellel Miina Härma Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ning 2013. aastast külalisena ka Ida-Virumaa koolide ühisvõistkond.
Alates 2010. aastast on nii ettevõtted kui ka eraisikud maksnud viie kooli võistluse koolide õpetajatele ja õpilastele stipendiume, et pakkuda Eesti teadlaste, inseneride ja IT-spetsialistide järelkasvuks soodsamaid võimalusi ning populariseerida reaalaineid, eriti matemaatikat, keemiat ja füüsikat.
Stipendiumide maksmise idee autorid on Taavi Kotka (HTG vil), Sten Tammkivi (MHG vil) ning Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi vilistlane Randel Länts. Stipendiumifondi on oma panuse erinevatel aastatel andnud Skype, Nortal AS, Viru Keemia Grupp AS, Cleveron, Vestman Energia, Holm Pank, Reet ja Väino Kaldoja ning Antti Moppel. Stipendiumide väljamaksmine toimub HTG Vilistlaskogu MTÜ kaudu.
Stipendiume makstakse iga kooli ühele õpetajale ja kolmele õpilasele. Stipendiumide saajad valib võistlusel saavutatud tulemuste põhjal iga kool ise. Sel aastal on stipendiumifond 9240 eurot – õpetaja stipendium on 1000 eurot, õpilase oma 180 eurot. Koos selle aasta stipendiumidega on õpilastele ja õpetajatele alates 2010. aastast makstud u 99 000 eurot.
Viiekümne seitsmendat korda toimunud võistluse korraldas selle aasta 13.-14. jaanuaril MHG. Koolide arvestuses saavutas 1. koha HTG, 2. koha MHG ja 3. koha Nõo RG. Treffneri õpilastest said silmapaistvate tulemuste eest stipendiumi Kristjan-Erik Kahu (11.b), Mattias Timm Rast (11.a) ja Hannes Sidorov (12.b). Stipendiumiga tunnustati ka HTG matemaatikaõpetajat Ave Külterit.

 

2021

Märkamise aeg

Hilissügis tõi Hugo Treffneri Gümnaasiumisse uusi tuuli. 11. ja 12. klasside õpilased eesotsas Kärt Trinity Sillaotsa, Kadri Liis Laasi ja Holger Dahliga tulid välja ettepanekuga luua koolis õpilasmentorite süsteem. 
Mõte iseenesest ei ole uus, oleme ka varasematel aastatel sel teemal arutlenud ja plaani pidanud, kuid erinevatel põhjustel ei olnud mentorite süsteem siiani meie koolis veel tööle läinud. 
Nüüd aga väljendasid õpilased selgelt soovi ja valmisolekut oma nooremaid koolikaaslasi toetada. Aga mitte ainult soovi, vaid nad on astunud ka konkreetseid samme: mõelnud läbi, kuidas süsteem võiks toimida, kaasanud oma plaanidesse kooli juhtkonna ja tugispetsialistid, pidanud mitmeid koosolekuid ja arutelusid, kaardistanud teemad, milles mentorid võiksid nõu andmiseks valmis olla, leidnud õpilaste hulgast mentoriks hakkamise huvilised ja mentorit soovivad kümnendikud ning nad omavahel ka kokku viinud. Praegu on kaasa löömas umbes 60 vanemate klasside õpilast, kellest igaüks on oma kogemusi ja head nõu jagamas ühele-kahele nooremale koolikaaslasele.
11.-12. klasside õpilased soovivad, et kümnendikud saaksid võimaluse oma sõpruskonda avardada, julgeksid rohkem suhelda ja vajadusel abi küsida ning näeksid, et nad on oluline osa koolist ning nad ei pea vanemaid koolikaaslasi kartma. Vastupidi – vanemad koolikaaslased on sõbralikud ning alati valmis jagama oma kogemusi ja soovitusi koolielu erinevatest tahkudest.
Süsteem on käima lükatud, kuid selle parimal võimalikul moel toimimas hoidmiseks on teha veel omajagu. Kuna tegemist on õpilaste ideega, soovime, et kujunev mentorlussüsteem oleks ka õpilaste nägu. Seega jäävad eestvedajateks õpilased ning kooli tugispetsialistid ja juhtkond toetavad neid. Aeg näitab, kuhu see teekond meid viib.

 

Kui sinu kirg on ajalugu


Kas sina tead, kes on kindralsuperintendant? Ilmselt võib sellele küsimusele vastata mitut moodi, kuid Hugo Treffneri Gümnaasiumis kannab sellist tiitlit ajalooringi õpilaste seast valitud juht.

Meie ajalooring tegutseb järjepidevalt juba 13. hooaega. Igal teisipäeval kell 16 saadakse kokku ja toimub midagi põnevat – ajalugu on ju nii lõpmata huvitav ja rikkalik, et koolitundidest ei piisa! Näiteks viimase kuu jooksul on kunstiajaloolase Enriko Talvistuga kooli lähiümbrust avastatud, külastatud Tartu Linnamuuseumi näitust ajaloolisest matusekombestikust, vaadatud animatsiooni Kalevipojast ning filmi Põhja-Koreast. Flirdist ühiskonnateadustega kõneleb kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eelse debati korraldamine koolis. Oluline on olnud koostöö Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga ning muidugi mõnusad ja innustavad arutelud kõikidel kokkusaamistel.

​Ajalooringi uks on alati avatud ja iga tulija oodatud, olgu õpilane või õpetaja. Hea meel on, et meie tegemistesse panustavad vilistlased ning vahel satub kuulajate sekka ka teiste koolide õpilasi. Üks legendaarne ajalooringi vilistlane alustas aktiivselt juba 9. klassi alguses, kui ta meie koolis veel ei õppinudki. Lisaks mõnusale seltskonnale ning uutele teadmistele on alati ootamas ka soe tee ja küpsised.

 

Öösel targemaks Treffneri moodi

Kell on kolm öösel. Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOsse saabub lonkav noormees, kes väidab, et vigastas jalga poole tunni eest kooli võimlas klassikaaslastega korvpalli mängides. 
See mineviku tõsilugu selgitab ehk pisut, miks Hugo Treffneri Gümnaasium sageli ööl vastu laupäeva tuledes särab. Tõepoolest mängitakse koolis öösiti korvpalli, vaadatakse filme, kõneldakse elust ja inimestest, mängitakse lauamänge, otsitakse kummitusi ning võetakse ette muudki põnevat. Aastate eest endise eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helgi Teringu poolt ellu kutsutud traditsioon pakkuda õpilastele võimalust veeta öö koolimajas koos silmaringi avardavate esinejate ja aruteludega elab edasi nimetusega ööakadeemia.
2021. aasta oktoobrikuus toimus kolm ööakadeemiat. 1. oktoobril ööbisid koolis 11.e klassi õpilased, kellele EMTA Lavakunstikooli 30. lennu tudeng Karel Käos kõneles nii kõrgushüppest, Shakespeare’ist kui ka Navi külast ja New Yorgist.
8. oktoobril korraldasid kaheteistkümnendikud Robin Aus ja Rait Roland Rodi oma praktilise töö raames ööakadeemia HTG saalihokiringile. Osalejatega viisid pooleteisetunnise treeningu läbi EMÜ saalihoki naiskonna liikmed Greete Hõbejärv ja Reti Väärt. Seejärel toimus ka turniir ööakadeemiast osa võtnud õpilastest moodustatud võistkondade vahel. 
22. oktoobril kogunesid ööakadeemiasse koolilehe Miilang toimetuse liikmed. Vilistlane ja kunagine Miilangu peatoimetaja Kirke Maria Lepik meenutas lehetegemise rõõme ja muresid. Õhtulehe ajakirjanik Aigi Viira jagas lehelugude kirjutamiseks vajalikke nippe ning kõneles ajakirjaniku argipäevast. Vilistlane Mihkel Eidast keskendus ajalehe küljendamisega seotud probleemidele ning viis läbi küljendamise miniõpitoa. Esinejatelt innustust saanud noored ajakirjanikud korraldasid seejärel ajurünnaku eesmärgiga leida põnevaid kirjutamisteemasid uue lehenumbri jaoks. 
Hilistel tundidel juhtub HTGs mõndagi ka edaspidi, sest lisaks koolipingitarkusele hindavad treffneristid kõrgelt nii sisukaid ööloenguid kui ühist ajaveetmist.

 

Päev Vargamäel

15. septembril toimus Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturientide traditsiooniline õppekäik Vargamäele. Traditsiooni juurde käib ka see, et enamasti on ilm sel päeval kuiv, aga üsna kõle.
Soojast bussist väljusime endises kihelkonnakeskuses Järva-Madisel, et selga sirutada ja kirikuaias ringi vaadata. Imetlesime Järva-Madise Püha Matteuse kiriku kuulsat barokkstiilis altariseina ning HTG õpetajad Age Salo ja Toomas Jürgenstein lugesid ette kirikuga seotud kirjakohti Tammsaare „Tõest ja õigusest“. Kohavaimu kaasabil said nii tuntud kui ka üllatavamad read erilise kõlajõu.
Hommikupoolik jätkus 4-kilomeetrise matkaga üle Kodru raba ikka riburada Vargamäe poole. Endist taliteed ääristasid mõrkjasmagusad kuremarjad ja igivastupidavad rabamännid.
Väljamäele jõudnud, oli aeg küps keha kinnitada. Karge olemine tõi nii hea isu, et koolist kaasa antud mulgiputru grammigi alles ei jäänud.
Edasi suundusime Vargamäe vabaõhuloengusaali, kus HTG vilistlane ja Paide teatri lavastaja Jan Teevet rääkis sellest, kuidas teha teatrit ühes Eesti väikelinnas. Kõlama jäi mõte, et selleks on vaja idealismi, mõtteavarust, ausat suhet kogukonnaga ning oskust näha takistustes võimalusi.
Mõistagi kuulus päeva ringkäik Tammsaare muuseumis, et tutvuda 19. sajandi eluolu ning Tammsaare kirjanduspärandiga. Huvilistel oli võimalus vaadata ka muuseumi aastanäitust „Surma tõde ja elu õigus“.
Kuigi õpetajad on Tammsaare kodukandis käinud lugematuid kordi, on see sügisene päev ikkagi omamoodi kosutav ja oodatud. Loodetavasti jääb see teekond sellisena meelde ka meie lõpuklasside õpilastele.

 

 

Uuendatud: 1/02/2024