ÜLDSÄTTED

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava terviktekst on kättesaadav kooli veebilehel ja köidetuna õpetajate toas.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekavas on üldosa ning ainekavad.
   Ainekavade link >>

1. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted
1.1. HTG õppekava lähtealus
1.2. HTG väärtused ja eripära
1.3. HTG õppe- ja kasvatuseesmärgid
1.4. Ainevaldkonnasisesed ja -ülesed lõiminguvõimalused
1.5. Üldpädevuste kujundamise põhimõtted
1.6. Õppekava läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted
2. Õppekorraldus
2.1. Õppesüsteem
2.2. Töökorraldus
2.3. Õppesuunad
2.4. HTG tunnijaotuskava
2.4.1. Tunnijaotuskava ülesehitus
                  2.4.2. Tunnijaotuskava õppeaastate lõikes
                  2.4.3. Võõrkeelte õpetamine
                  2.4.4. Matemaatika kitsas ja lai programm
                  2.4.5. Valikkursused
2.4.6. Tehnoloogiakursused
                  2.4.7. Praktikumid ja õppelaagrid
2.5. Individuaalne õppeplaan
2.6. Hindamine ja kooli lõpetamise korraldus
2.7. Õpiabi ja nõustamine
                  2.7.1. Koolikorralduse tutvustamine
                  2.7.2. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine
                  2.7.3. Kutse- ja karjäärinõustamine
3. Gümnaasiumi õpilasuurimus või praktiline töö
4. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
5. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid
6. Tunniväline tegevus
6.1. Kooli traditsioonid
6.2. Kooli väljaanded
6.3. Huviringid
       7. HTG õppekava uuendamise kord
 
1. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted
 
1.1. HTG õppekava lähtealus
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava on dokument, mille alusel õpe koolis toimub. Õppekava koostamisel on lähtutud gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta.
 
1.2. HTG väärtused ja eripära
HTG-s väärtustatakse inimeste isikupära, mitmekülgset koostöist arengut ning mõtestatud akadeemilist pingutust.
HTG eripära on koolipere ühtsustunne, tasakaal uuenduste ja traditsioonide ning individuaalsuse ja kollektiivsuse vahel, võimekad ja motiveeritud inimesed, tihe koostöö samade eesmärkide poole püüdlevate organisatsioonidega.
 
1.3. HTG õppe- ja kasvatuseesmärgid
HTG õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on, et kooli lõpetanud noored

• suhtuvad heasoovlikult kaasinimestesse, austavad nende vabadust ja väärikust;
• juhinduvad oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest;
• soovivad ja oskavad teha koostööd;
• toetavad aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
• tunnevad end Eesti riigi kodanikuna ning tajuvad seotust Euroopa ja kogu maailmaga;
• tunnevad ja austavad oma rahva kultuuri, omavad ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtuvad neisse lugupidavalt;
• hoiavad loodust, elavad ja tegutsevad keskkonda ning loodusressursse säästes;
•  järgivad tervislikke eluviise;
• on loovad ja valmis pidevaks, elukestvaks õppeks;
• tulevad toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas.

 
1.4. Ainevaldkonnasisesed ja -ülesed lõiminguvõimalused
Ainevaldkonnasisesed lõiminguvõimalused on põhjalikumalt kirjeldatud ainevaldkondade kavades.
Kool väärtustab ühtse teadusliku maailmapildi kujundamist ja seepärast tehakse kõik, et õppija oskaks näha seoseid eri õppeainete vahel. Iga õppeaasta alguses on õpetajatel kogu aasta kursuste plaan ning ülekooliliste ürituste kava, mis aitab neil tööd planeerida ja lõimingukohti leida.
Kõige selgem ainetevahelise lõimingu koht on uurimis- või praktiline töö, mille hindamisel võetakse arvesse eesti keele, võõrkeele, informaatika, statistilise analüüsi ja enamasti veel ühe konkreetse õppeaine tundmist.
Kõikide õppeainete ühisosa on lähtumine HTG õppe- ja kasvatuseesmärkidest.
 
1.5.      Üldpädevuste kujundamise põhimõtted
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava taotleb järgmiste gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud üldpädevuste kujunemist:
kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata tegevusi ja inimsuhteid üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;
õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
suhtluspädevus – suutlikkus ennast emakeeles ja vähemalt kahes võõrkeeles selgelt ja asjakohaselt väljendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste;
matemaatika-, loodusteaduste- ja infotehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid ning meetodeid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades, mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju ühiskonnale, kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt;
ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske;
digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas, leida infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust, osaleda digitaalses sisuloomes, olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma digitaalset identiteeti, järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
 
1.6. Õppekava läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted
Kõik riiklikus õppekavas loetletud läbivad teemad puudutavad õpilase arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi. Läbivate teemade õpetus realiseerub näiteks ainekursuste, õppekäikude, (koostöö)projektide, huvitegevuse ja koolikeskkonna kaudu. Läbivate teemade käsitlemise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme.
HTG õppekava lähtub kõigist riiklikus õppekavas sõnastatud läbivatest teemadest. Erilise tähelepanu all on

• keskkond ja säästev areng;
•  kultuuriline identiteet;
• tööalane karjäär ja selle kujundamine;
• teabekeskkond ja meediakasutus;
• tervis ja ohutus.

Keskkond ja säästev areng
Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond ja majanduskeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust ning kasvatada vastutustundlikku ühiskonnaliiget. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks. Keskkonna ja säästva arengu probleeme käsitletakse eelkõige bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, majandus- ja ühiskonnaõpetuse kursustel.
Kultuuriline identiteet
Kultuurilist identiteeti käsitletakse kahest aspektist: omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus.
Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada kultuuriteadlikku inimest, kes mõistab kultuuri osa inimese mõtte- ja käitumislaadi kujundajana, kultuuride muutumist ajaloo vältel ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Kultuurilist identiteeti käsitletakse eelkõige kunstiajaloo, muusika, religiooniloo, kirjanduse, ühiskonnaõpetuse ja ajaloo kursustel. Tööalane karjäär ja selle kujundamine
Tööalase karjääri kujundamist käsitletakse kolmest aspektist: elukestev õpe, haridus- ja tööalased valikud. Eesmärk on kujundada õpilastes teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad elus hakkama saada ja mõtestatud valikuid teha. Õpilast abistatakse ja toetatakse tema edasiõppimisel ja elukutse valimisel. Tööalast karjääri ja selle kujundamist käsitletakse eesti keele, informaatika, karjääriplaneerimise, majandusõpetuse, tehnoloogiavaldkonna, meistriklassi, riigikaitse ning võõrkeelte kursustel.
Teabekeskkond ja meediakasutus
Teabekeskkonna ja meediakasutuse teemasid käsitletakse kolmest aspektist: allikakriitilisus, intellektuaalse omandi austamine, turvaline toimimine teabekeskkonnas.
Eesmärk on arendada õpilaste kriitilise mõtlemise, lugemise ja kirjutamise oskust ning vastutustundlikku käitumist teabekeskkonnas. Teabekeskkonna ja meediakasutuse teemasid käsitletakse kõigil kooli õppekava kursustel.
Tervis ja ohutus
Tervise ja ohutuse teemasid käsitletakse kahest aspektist: vaimne ja füüsiline tervis.
Eesmärk on toetada õpilasi tervisliku eluviisi järgimisel, suunata neid käituma turvaliselt ning arendada sotsiaalset pädevust.
Tervise ja ohutuse teemasid käsitletakse eelkõige bioloogia, liikumisõpetuse, inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse kursustel.
 
2. Õppekorraldus
 
2.1. Õppesüsteem
Hugo Treffneri Gümnaasiumis rakendatud kursusõpe oma valikuvõimaluste ning individuaalse juhendamise ja osaliselt klassideta süsteemi jaoks loodud töökorraldusega võimaldab koolil pakkuda mitmekülgsemat õppimisvõimalust nii kiiresti edasijõudvale ja võimekamale õpilasele kui ka õpilasele, kelle omandamisvõime nõuab gümnaasiumis aeglasemat edasiliikumist. Õppetöö korraldus HTG-s toetab õppija aktiivsust ja vastutust. Perioodõppe rakendamisel on lähtutud vajadusest

• vähendada ühel ajal õpitavate õppeainete hulka. HTG-s rakendatud perioodõppe ja kursuste süsteemi puhul väheneb samal ajal õpitavate õppeainete hulk, ühele ainele määratud nädalatundide arv teatud perioodil suureneb võrreldes traditsioonilise õppekorraldusega;
• intensiivistada õppetööd. Üldjuhul on õpimotivatsioon kõrge õppeperioodi (veerand, poolaasta) alguses, siis see langeb ja tõuseb uuesti õppeperioodi lõpul. Õppeaasta jaotamisel lühemateks perioodideks lisandub õppetöö suhtes intensiivseid alguseid ja lõppe;
• õppeaega maksimaalselt ära kasutada. Kuna perioodide lõpud ei lange kokku koolivaheaegade algusega, ei teki õppetöös traditsioonilist pühade-eelset “tühja aega“. Õppetöö kestab täie pingega esimesest koolipäevast viimaseni;
• tagada õpitava terviklik tunnetus. Seda võimaldab intensiivne õpe lühema perioodi vältel;
• vähendada õpilaste teadmiste kontrolliks kulutatavat aega. Kasutada õppetunde maksimaalselt teadmiste omandamiseks, vähendades koduse töö ja kontrolltöödeks kuluva aja osakaalu;
• suurendada valikainete arvu ja mahtu vastavalt õpilaste soovidele. Loodud süsteem on paindlik ning võimaldab operatiivselt ka õppeaasta jooksul lisada enim soovitud ainekursusi või ära jätta neid kursuseid, mille järele ei ole nõudlust;
• muuta paindlikumaks valikainete õpetamise korraldust. Koolisüsteem võimaldab korraldada kursusi kogu kooliastmele ning kasutada valikainete lektoritena ka spetsialiste väljastpoolt kooli;
• harjutada õpilasi kõrgkoolides kehtiva õppesüsteemiga. HTG õppetöö korraldus sarnaneb pigem kõrg- kui põhikoolis kasutusel oleva õppesüsteemiga. Pikaajaline praktika näitab, et rakendatud uuendused tagavad edu ning õppesüsteem sobib IV kooliastme õpilastele.

 
2.2. Töökorraldus
Õppeaasta 35 õppenädalat, kokku vähemalt 175 koolipäeva, on Hugo Treffneri Gümnaasiumis jagatud viieks perioodiks, iga perioodi pikkus on 35 õppepäeva, s.o 7 nädalat. Kuue nädala vältel (30 õppepäeva) toimub õppetöö tunniplaani alusel, perioodi viimane, 7. nädal (5 õppepäeva) on ette nähtud kordamistundideks ja arvestusteks.
Arvestused toimuvad kõikides õppeainetes, arvestuse vorm on määratletud ainepassis.
Ühes perioodis õpitakse kuni seitset eri õppeainet, kogu õppeaasta vältel toimuvad kehalise kasvatuse ja praktikumide tunnid. Riiklikus õppekavas (RÕK) ette nähtud viis kohustuslikku kehalise kasvatuse kursust on jaotatud kolme aasta peale.
Kursuste aastaplaani koostamine, s.t kursuste jaotamine perioodidesse, toimub iga õppeaasta algul. Mõjuval põhjusel (õpetaja haigus, töölt lahkumine vms) on kooli juhtkonnal õigus õppeaasta jooksul aastaplaani korrigeerida. Kursuste aastaplaani arutab läbi ja kiidab heaks kooli õppenõukogu.
Kooli õppekava ühik on ainekursus. Kursus hõlmab 21 tundi õppetööd, millest üldjuhul 18 tundi on kontaktõppes. Õppetund on õppekorralduse põhivorm. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni, õppekäigu või praktilise tööna. Õppetunni pikkus on 75 minutit
HTG-s kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud koolivaheajad, v.a suvine koolivaheaeg, mille alguse kehtestab vastavalt kooli taotlusele Tartu Linnavalitsus.
Iga õppeaasta alguses arutab õppenõukogu läbi ja kiidab heaks kooli aastaplaani, mis sisaldab ka perioodide, arvestuste ja järelarvestuste kuupäevalist jaotust ning õppeaasta ürituste plaani.
 
2.3. Õppesuunad
Õppesuund on terviklik õppeainete kogum, mille eesmärk on luua võimalus süvendatud teadmiste omandamiseks teatud ainete valdkonnas. Õppesuuna õppekava kujundatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas ette nähtud kohustuslikele kursustele õppesuuna eripära arvestavate kursuste lisamisel. Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppijal on võimalik valida kolme õppesuuna vahel.
 
Humanitaarsuund
Humanitaarsuuna eesmärk on pakkuda süvendatult üldkultuurilisi teadmisi.
Õppesuunda kujundavad kursused on

• kirjandus – laiendatud õppeprogramm;
• hispaania, prantsuse või saksa keel – algajate programm;
• ajalugu – laiendatud õppeprogramm;
• kunstiajalugu – laiendatud õppeprogramm;
• filosoofia;
• religiooniõpetus;
• eesti keele ja mäluasutuste praktikum.

 
Loodussuund
Loodussuuna õpilased saavad omandada sügavamad teadmised bioloogias ja keemias.
Suunda kujundavad kursused on

• bioloogia – laiendatud õppeprogramm;
•  bioloogia labori- ja välipraktikumid;
• keemia – laiendatud õppeprogramm ja praktikumid;
• informaatika;
• suuna eripära arvestav(ad) tehnoloogiakursus(ed).

 
Reaalsuund
Reaalsuunas on põhirõhk matemaatika, füüsika ja informaatika süvendatud õpetamisel ning inseneri kutsevalikuks ettevalmistamisel.
Suunda kujundavad kursused on

• matemaatika – laiendatud õppeprogramm, praktikumid;
• füüsika – laiendatud õppeprogramm, praktikumid kooli ja Tartu Ülikooli laborites;
• informaatika – algkursusest programmeerimiseni;
• joonestamine;
• erinevad tehnoloogiavaldkonna kursused Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži, Tartu Maaülikooli ja Tartu Rakendusliku Kolledži baasil.

 
2.4. HTG tunnijaotuskava
 
2.4.1. Tunnijaotuskava ülesehitus
HTG tunnijaotuskava koostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

• Hugo Treffneri Gümnaasium tagab riikliku õppekava täitmise.
• Riiklikus õppekavas ette nähtud ainekursustele on lisatud humanitaar-, loodus- ja reaalsuunda kujundavate valikainete kursused ning suurendatud mõnede riiklikus õppekavas sätestatud kursuste arvu.
• Õpilane, olles kooli astudes valinud õppesuuna, on kohustatud läbima riikliku õppekava kohustuslikud kursused ning kõik kooli poolt ette nähtud kohustuslikud õppesuunda kujundavad kursused.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetab õpilane, kes vastavalt riikliku õppekava nõuetele on läbinud vähemalt 96 kursust, mille moodustavad 71 riikliku õppekava kursust (sh lai matemaatika programm ja riigikaitse kursus), 17 kohustuslikku suunakursust humanitaarsuunas ning 19 kohustuslikku suunakursust loodus- ja reaalsuunas. Humanitaarsuuna õpilastel tuleb kooli lõpetamiseks valida vähemalt 8  ja loodus- ning reaalsuuna õpilastel 6 valikkursust.
 
2.4.2. HTG tunnijaotuskava õppeaastate lõikes
Tunnijaotuskava aluseks on riikliku õppekava nõuded ning õppesuundade põhimõtted. Tunnijaotuskava korrigeeritakse iga lennu alguses lähtuvalt kooli võimalustest.
Riiklikus õppekavas (RÕK) määratletud kohustuslikud õppeained on HTG-s klassiti jagatud järgnevalt:

 
* Kooli astumisel on humanitaarsuunas õppijatel võimalik valida, kas õppida laia (14 kursust) või kitsa matemaatika (8 kursust) programmi alusel. Õppegrupp avatakse, kui soovi avaldab vähemalt 12 õpilast.
 
Õppesuundade tunnijaotuskavade kujundamisel on suurendatud mõnede riiklikus õppekavas määratletud kohustuslike kursuste arvu ning lisatud suuna eripära arvestavad kursused.
 
Õppesuundade kohustuslikud kursused lisaks riikliku õppekava kursustele on:
 

 
* Humanitaarsuuna õpilastel on 10. klassis võimalus valida, kas läbida informaatika või joonestamise kursus.
 
2.4.3. Võõrkeelte õpetamine
Võõrkeelte õpetamisel on arvestatud, et eri koolidest HTG-sse õppima asunud õpilased saaksid jätkata põhikoolis alustatud võõrkeelte õppimist. Koolis õpetatakse põhikooli baasil inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kahe võõrkeele õppimine tunnijaotuskavas ette nähtud mahus on õpilasele kohustuslik.
Humanitaarsuunas on õpilasel kohustus läbida hispaania, prantsuse või saksa keele algkursus. Erisused võõrkeelte õppimisel lahendatakse õpilasega individuaalsel kokkuleppel.
Keeleõpe toimub rühmades, mille suuruseks on üldjuhul 20 õpilast.
 
2.4.4. Matemaatika kitsas ja lai programm
Kitsa ja lai matemaatika programm erineb nii aine mahu, sisu kui ka käsitluslaadi poolest.
Kitsa matemaatika (8 kursust) eesmärk on õppida aru saama matemaatika keeles esitatud teabest ning kasutada matemaatikat erinevates igapäevaelu olukordades. Kuna kitsa matemaatika kursusi on vähem kui laia matemaatika kursusi, on kitsa matemaatika õppekava järgi õppijatel võimalik valida rohkem valikainete kursusi.
Laia matemaatika (14 kursust) programm annab ettekujutuse matemaatika tähendusest ühiskonnas, selle rakendamisest igapäevaelus, tehnoloogias, majanduses, loodus- ja täppisteadustes ning muudes valdkondades. Lahendatakse rakendusülesandeid, olulisel kohal on tõestamine ja põhjendamine.
 
2.4.5.  Valikainete kursused
Valikainete kursusi peame oluliseks õpilase iseseisvaks õppijaks kasvamisel.
Valikkursuste pakkumisel on lähtutud põhimõttest, et iga õpilane leiaks endale meelepärased kursused. Valikkursused jagunevad ülekoolilisteks ning suunapõhisteks kursusteks.
Mõned suunavalikained eeldavad vastava suuna mõningaid eelteadmisi, ülekoolilised valikainete kursused, v.a võõrkeelte kursused edasijõudnutele, ei nõua ühegi kohustusliku kursuse eelnevat läbimist.
Valikkursustele registreerimine toimub õppeaasta alguses õppeinfosüsteemis Stuudium. Valikkursustel osalemine on õpilasele vabatahtlik. Üldjuhul avatakse kursus, kui osaleda soovib vähemalt 25, keelekursusel 15 õpilast. Vastavalt kursuse iseloomule määratakse osalejate piirarv, mis on kirjas kursusepassis.
Lisaks koolis pakutavatele ainekursustele on võimalik osaleda ka kõrgkoolide kursustel. HTG õppekava toetavate kursuste läbimist Tartu Rakenduslikus Kolledžis, TÜ Teaduskoolis, H. Elleri Muusikakoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis jne arvestatakse kooli lõpetamisel.
2.4.6. Tehnoloogiakursused
Inseneri elukutse propageerimise eesmärgil pakutakse õpilastele võimalust valida huvi pakkuv tehnoloogiakursus. Tehnoloogiaalaste kursuste läbimise kohustus on loodus- ja reaalsuuna õpilastel. Konkreetne tehnoloogiakursuste nimekiri koostatakse loodus- ja reaalsuuna õpilastele iga õppeaasta algul, arvestades kooli võimalusi ning kõrgkoolide tehnoloogiakursuste pakkumisi.
 
2.4.7. Praktikumid ja õppelaagrid
Humanitaarsuuna õpilastele toimub HTG õpetajate juhendamisel 11. klassis kaks praktikumi: praktiline eesti keel ja mäluasutuste praktikum. Lisaks tavapärasele õppele klassiruumis toimub humanitaarpraktikum vastavalt kokkuleppele Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Rahvusarhiivis ja Tartu Ülikoolis.
Loodussuuna keemia praktikum viiakse läbi HTG keemialaboris HTG õpetajate juhendamisel. Bioloogia aastaringseid praktikume juhendavad HTG õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud. Praktikumide läbiviimiseks kasutatakse võimalusel ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli praktikabaase. Välipraktikumid 10. ja 11. õpilastele toimuvad vastavalt kooli võimalustele tunnivälisel ajal juunikuus.
Reaalsuuna füüsika praktikumid toimuvad kooli ja Tartu Ülikooli laboratooriumites HTG õpetajate juhendamisel, matemaatika praktikume juhendavad HTG õpetajad. Tehnoloogiapraktikume juhendavad Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli õppejõud ning praktikumid toimuvad kõrgkoolide laborites.
 
2.5.  Individuaalne õppeplaan
Kooli eesmärk on sellise kursusesüsteemi rakendamine, kus õpilane saab huvipakkuvate valikainete kaudu oma haridusteed süstemaatiliselt kujundada või vajadusel läbida õppekava talle sobivas tempos. Kool toetab igati õpilaste individuaalse õppeplaani koostamist ja õpilase kujunemist iseseisvaks õppijaks.
Kui õppesuuna programm ei vasta õpilase soovidele, on tal võimalik seda täiendada ja valida pakutavate valikainete kursuste hulgast juurde just neid ainekursusi, mis teda huvitavad või on õpingute jätkamise seisukohalt vajalikud. Individuaalse õppeplaani täitmist jälgib õpilane,
valikuid tehes kaasneb ka vastutus otsuste täitmise eest.
Lisaks õppeplaanile, mille õpilane koostab valikainete kursuste alusel, on HTG õpilasel võimalus taotleda individuaalset õppeplaani ka kohustuslike suunakursuste läbimise osas. Samuti võib õpilane põhjendatud otsuse korral asendada mõne kooli õppekavas oleva õppeaine (mis ei ole riikliku õppekava õppeaine) samas mahus talle vajaliku või meeldiva õppeainega valikainete hulgast.
Kooli või õpilase taotluse alusel rakendatakse individuaalset õppeplaani juhul, kui

• õpilase teadmised aines on tugevamad kui grupikaaslastel;
• õpilasel on õppeprogrammi suhtes põhjendatud erisoovid (nt õppeperioodi keskel teisest koolist või välismaalt tulnud või välismaale õppima suunduv õpilane jms);
• tervislikel põhjustel ei ole võimalik läbida ettenähtud kursusi õigel ajal või teiste õpilastega samas tempos;
• on tekkinud vajadus õppeaja pikendamiseks.

Õpilase taotluse või kooli poolt pakutud individuaalse õppeplaani alusel õppimise puhul koostab õppeplaani õppealajuhataja.
2.6. Hindamise ja kooli lõpetamise korraldus
Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandamist. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste hindamise, järeltööde sooritamise ja järelevastamise ning hinnete vaidlustamise korra on läbi arutanud ja heaks kiitnud kooli õppenõukogu.
Gümnaasiumi lõpetamiseks peab HTG õpilane olema läbinud riiklikud ja õppesuunda kujundavad kohustuslikud kursused ning valikainete kursused omal valikul (kokku vähemalt 96 kursust), sooritama riigieksamid eesti ja võõrkeelest ning matemaatikast, tegema koolieksami ning kaitsma uurimis- või praktilise töö.
Riigieksamite läbiviimise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. Koolieksami ja uurimis- või praktilise töö tingimused ning läbiviimise kord sätestatakse õpetajate välja töötatud ning direktori käskkirjaga kinnitatud juhendiga.
 
2.7. Õpilaste õpiabi ja nõustamine
HTG-s on loodud koolikorralduse tutvustamise, õpiabi osutamise ning kutse- ja karjäärinõustamise süsteem.
 
2.7.1. Koolikorralduse tutvustamine
Kuna HTG-s toimib kursusepõhine perioodõppega süsteem, mis üldjuhul erineb põhikoolis rakendatud õppetöö korraldusest, vajavad õpilased kooli astumisel põhjalikku selgitust õppekava ülesehituse,  õppekorralduse ning tulemuste hindamise kohta.
Informatsiooni jagamine toimub järgmiselt:

• 10. klassi õpilastele selgitavad koolis kehtivaid reegleid klassijuhataja, aineõpetajad, õpilasnõustaja, kooli psühholoog  ja õppealajuhataja;
• kooli reeglistik on kättesaadav kooli kodulehel;
• igal esmaspäeval, v.a arvestuste nädalal ja koolivaheaegadel, ilmub kooli infoleht, mille sisu tutvustavad klassijuhatajad iga õppenädala alguses toimuvates infominutites ja mis on loetav kooli kodulehelt ning teadete stendilt.

2.7.2. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine
Arvestades HTG õpilaste erinevaid põhiteadmisi ja võimeid, on kooli õppekavas ette nähtud

• ab-kursused õppeaine eelnevate kursuste materjali kordamiseks. Abistavate kursuste loetelu ja toimumise aeg kinnitatakse iga õppeaasta alguses õppenõukogu poolt;
• õpetajate konsultatsioonitunnid, mis toimuvad individuaalselt kokku lepitud ajal;
• järeltööde ja -arvestuste sooritamise ning järelevastamise võimalus vastavalt kooli hindamisjuhendis ette nähtud korrale;
• täiendavad kursused eksamiteks valmistumisel;
• võimalus võimekamatel õpilastel osaleda aineolümpiaadideks ettevalmistavatel kursustel. Kursuste loetelu ja toimumise aeg kinnitatakse õppenõukogu poolt iga õppeaasta alguses;
• individuaalse õppeplaani koostamise erinevad võimalused;
• individuaalne abi ja konsultatsioonid õpilasnõustajalt ja/või kooli psühholoogilt.

 
2.7.3. Kutse- ja karjäärinõustamine
Koolis läbiviidava kutsesuunitlustöö eesmärk on õpilaste kutsealast ettevalmistust teadlikult juhendada. Kutse- ja karjäärinõustamine sisaldab õpilaste eneseanalüüsioskuste arendamist, õppimisvõimaluste ja -tingimuste tutvustamist ning informatsiooni eri töövaldkondade kohta. Karjäärinõustamine annab õpilastele võimaluse tegeleda oma tuleviku planeerimisega pikema aja jooksul.
Kool kui mõjutaja integreerib erinevaid koolikorralduslikke tegevusi ja loob õppimiskeskkonna, mis toetab õpilaste igakülgset arengut, nende informeeritust ning toimetulekut elus ja töömaailmas. Karjääri- ja kutseplaneerimist tehakse lisaks õppetundidele ka praktikumides, õppeekskursioonidel, lektorite esinemistel jne.
Olulisemad tegevused õpilaste kutse- ja karjäärinõustamisel on

• individuaalne psühholoogiline, kutse- ja karjäärinõustamine;
• karjääriplaneerimise ja psühholoogia valikkursus;
• elukutseid tutvustavad ekskursioonid ja külastused õppeasutustesse ja töökohtadesse;
• külalislektorite, üliõpilaste ja vilistlaste esinemine eri õppimis- ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks;
• karjääriplaneerimist toetavate elektrooniliste infosüsteemide ja andmebaaside tutvustamine;
• kutsealaste infomaterjalide (kõrgkoolide teatmikud, vastuvõtutingimused, karjääriplaneerimise abimaterjalid jms) hankimine ja eksponeerimine kooli raamatukogus;
• meditsiiniline kutsenõustamine (õpilaste teavitamine nende terviseseisundi vastavusest valitud/soovitud erialale);
• abi pakkumine õpilasi huvitava valdkonna spetsialistide otsimisel ja tagasiside saamisel.

 
3. Gümnaasiumi õpilasuurimus või praktiline töö
Kooli lõpetamiseks on õpilasel kohustus sooritada õppeaja lõpuks uurimis- või praktiline töö. Uurimis- või praktilise töö sooritamise nõuded sätestab kooli laiendatud juhtkond. HTG õpilaste uurimis- ja praktilise töö protsessikirjeldus ja kirjaliku osa vormistamise juhend asub HTG veebilehel õppematerjalide all.
Uurimis- või praktilise töö teema valik toimub reeglina 11. klassis ning kaitsmine 12. klassis. Hindamisel võetakse arvesse nii tööprotsessi kui lõpptulemust, hinne kujuneb testide ning juhendaja, retsensendi ja kaitsmiskomisjoni antud punktide põhjal.
4. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
Kvaliteetne haridus sünnib kollektiivselt: koolipere iga liikme panus on väga oluline, et HTG kui organisatsioon liiguks pidevalt oma eesmärkide suunas.
Õpetajate klassikaline koostöövorm on õppenõukogu, mis on igale pedagoogilise personali liikmele kohustuslik ja kus langetatakse kõik olulisemad koolielu puudutavad otsused. Eriti olulised on augustis toimuvad õppenõukogud, kus arutatakse läbi kõik eelolevat kooliaastat puudutavad küsimused. Iga õppeperioodi järel toimuvad õpetajate nõupidamised, kus arutatakse konkreetsete klasside õppeedukusega seonduvat.
Kõik kooli õpetajad jagunevad aineosakondadesse, mida on kokku kolm: humanitaaria, loodus- ja täppisteadused ning võõrkeeled. Aineosakondades arutatakse läbi olulisemad oma ainevaldkonda puudutavad küsimused ja antakse sisend ülekoolilisteks koosolekuteks.
Igal õpetajal on kohustus kuuluda ühte kooliarenduse töörühma. Nende moodustamisel püütakse arvestada seda, et esindatud oleks kõik ainevaldkonnad. Iga töörühm tegeleb ühe koolielus tähtsa küsimusteringiga.
Aineosakondade juhid ja kooliarenduse töörühmade juhid koos kooli juhtkonnaga moodustavad laiendatud juhtkonna, mis kutsutakse kokku vajadusel, näiteks õpilaste tunnustamiseks või õpetajate palgasüsteemi aluste kokku leppimiseks.
Vastavalt vajadusele koguneb ka klassijuhatajate kogu.
Koolikollektiiviga värskelt liitunud kolleegile määratakse kogenud õpetajate seast mentor ja esimesel kahel tööaastal on ta palutud osalema vestlusringides, kus ta oma sisseelamist tagasisidestada saab.
Kooli juhtkond julgustab kooli töötajate omaalgatuslikke koostöövorme, näiteks õpetajate õpiring, kirjandusklubi ja spordiring. Omavahelist suhtlust toetavad ühised teatrikülastused, õppekäigud Eesti piires ja välismaal, sünnipäevade ja teiste tähtpäevade tähistamised koolimajas.
 
5. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid
Hugo Treffneri Gümnaasiumis lähtutakse ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel eelkõige kooli põhieesmärkidest ja traditsioonidest, kuid ollakse avatud ka uuele. Lähtutakse järgnevast:

• osalemine olümpiaadidel, konkurssidel, eriilmelistes projektides ning võistlustel on õppe- ja kasvatustöö lahutamatu osa;
• osavõtt nimetatud tegevustest on õpilastele vabatahtlik ja toimub vastavalt projekti, olümpiaadi, võistluse või konkursi juhendile ja korrale, tegevusi juhivad juhtkonna kinnitatud olümpiaadide koordinaator ja arendusjuht;
• ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide, olümpiaadide, konkursside ja võistluste läbiviimine toimub vastavalt väljakujunenud traditsioonidele;
• uutest projektidest osavõtu ja traditsioonilistest loobumise üle otsustab kooli pedagoogiline kollektiiv;
• nii ülekoolilised kui ka kooli piire ületavad üritused kavandatakse kooli aastaplaanis.

Kool toetab igati õpilase enesearendamise ja ühtlasi kooli esindamisega seotud tegevust ning osalemist projektides, olümpiaadidel, konkurssidel jm. Kool osutab selleks ka igakülgset kaasabi vastavalt võimalustele ja vajadustele.
 
6. Tunniväline tegevus
Hugo Treffneri Gümnaasiumi tunniväline tegevus on seotud kooli traditsioonide, missiooni ja eesmärkidega.
Tunnivälise tegevuse eesmärk on õpilaskonna ühtekuuluvustunde tekitamine, kooli vaimu hoidmine ning õpilaste vaba aja sisustamine meelepärase ja arendava tegevusega.
 
6.1. Kooli traditsioonid
HTG väärtustab traditsioone, mis on kujunenud koolipere aastatepikkuse ühistööna. Välja on kujunenud järgmised aastaringsed traditsioonilised ühisüritused:

• 1. septembri aktus Hugo Treffneri ausamba juures;
• õpilaste ja õpetajate ühine sügispiknik looduskaunis kohas Tartu lähedal või kord kolme aasta jooksul Taevaskojas;
• rebaste ristimine;
• klasside ja lendude ööakadeemiad;
• õpetajate päeva tähistamine;
• KOKOKO ehk kolme kooli kohtumine, mis toimub Tallinna 21. Kooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja HTG humanitaarsuuna õpilaste vahel;
• kooli aastapäeva aktus, kuhu on alati oodatud ka kõik endised õpetajad;
• kooli aastapäeva ball, mille korraldab koolisisese konkursi võitnud 11. klass;
• kooli aastapäeva ajal toimuv õpilaste spordinädal ning korvpalli ja saalihoki vilistlasturniirid;
• jõulupeod nii õpilastele kui ka kooli töötajatele;
• jõulujumalateenistus Jaani kirikus;
• viie kooli kohtumine reaalainetes (alates 1965. aastast). HTG õpilastele pakuvad reaalainetes konkurentsi Viljandi Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased;
• sõbrapäeva tähistamine;
• Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, kus premeeritakse võistlustel, konkurssidel ja aineolümpiaadidel võistelnud õpilasi;
• emakeelepäeva tähistamine;
• kevadkontsert koolimajas või Vanemuise kontserdimajas, kus lauljad ja tantsijad lastevanematele ja endistele õpetajatele esinevad;
• kooli näiteringide kevadetendus;
• direktori vastuvõtt aineolümpiaadidel, võistlustel ja konkurssidel väga hästi esinenud õpilastele ja nende juhendajatele;
• viimase koolikella aktus, kus igal aastal esineb abiturientidele ka üks üle-eestiliselt tuntud artist;
• kevadine spordipäev TÜ staadionil 10. ja 11. klasside õpilastele;
• lõpuaktused (10. ja 11. klassidele koolimajas, 12. klassidele Vanemuise kontserdimajas);
• 12. klasside lõpuõhtu, mida korraldavad 11. klasside õpilased.

 
6.2.  Kooli väljaanded
HTG perioodilised väljaanded:

• iganädalane ülekooliline infoleht "HTG info";
• kord õppeperioodis ilmuv kooli ajaleht Miilang;
• kooli kirjanduslik almanahh Sulesepad.

 
6.3.  Huviringid
Õpilastel on tunnivälisel ajal võimalik osaleda järgmistes huviringides:

• ajalehering Miilang;
• ajalooring;
• bridžiklubi;
• näitering;
• kunstiring;
• lingvistikaring;
• roheliste ring;
• segakoor Anima;
• spordiringid (saalihoki, võrkpall, korvpall ja petank);
• rahvatantsuansambel Tantsutallad;
• väitlusklubi;
• võitluskunstide ring.

 
7. HTG õppekava uuendamise kord
Kooli õppekavaarenduse üldjuht on direktor, kes delegeerib ülesandeid juhtkonna ja laiendatud juhtkonna liikmetele ning õpetajate töörühmadele.
Õpetajate töörühmade ja laiendatud juhtkonna koosolekud, kus käsitletakse kooli õppekava muutmist ja täiendamist, toimuvad vastavalt kooli üldtööplaanile. Kooli õppekava arendustööst on võimalik osa võtta igal pedagoogilise valdkonna töötajal. Kooli õppekava kehtestab direktor käskkirjaga, olles enne sellele heakskiidu saanud õppenõukogu koosolekul ning arutanud õppekavasse tehtavad muudatused läbi hoolekogu ja õpilaskoguga. 
Uuendatud 19.01.2025