Head medalistid, õpetajad, lugupeetud linnapea, Tartu Omavalitsuste Liidu esimees ja kõik teised tänasele üritusele kutsutud!

Meid kutsuti Tartu linna ja omavalitsuse tänuvastuvõtule, aga seejuures ei mainitud, kes keda tänab. Kas korraldatakse tänuvastuvõtt, et meie saaks tänada linna, või siiski selleks, et linn meid tänaks? Tundub loomulik, et linn tänab õpilast. Ometi võiks täna toimuda ka täpselt vastupidine – üritus, kus õpilased tänavad linna selle eest, et neile on võimaldatud õpitingimused, mis omakorda on aidanud neil saavutada häid ja väga häid tulemusi. Tundkem uhkust enda kodulinna, Eesti vaimse keskuse üle, mis juba pooleteise aasta pärast pühitsetakse Euroopa kultuuripealinnaks. 

Maikuu lõpul kohtasin sellesama tulevase Euroopa kultuurikeskuse bussijaamas Tammsaare „Valitud artikleid“ lugedes keskealist meest, kes oli enda sõnul viimati näinud paberraamatut lugevat inimest 1995. aastal Peterburis. Hämmastav! Euroopa kultuuripealinn, aga linnapildis on tõepoolest raamatuid vähe või üldse mitte. Aga raamatud kannavad vaimsust ja näitavad inimeste pühendumist vaimsetele väärtustele, väärtustele, millest ei tõuse otsest praktilist tulu. Näiteks Marju Lepajõe on öelnud, et lääne, Euroopa vaimsus – see on mõtlemine, mille eesmärk pole kasu ega praktiline tulu. Nõnda on ka näiteks juutidel häbiasjaks olnud vaimse töö eest raha nõuda. Nende kuulus filosoof Spinoza oli prilliklaaside puhastaja. Ma loodan, et enamikku medalistidest on kannustanud seesama läänelik vaimsus. Teist sõltub ühtlasi Tartu linna ning Tartu vaimu tulevik ja elujõud. 

Haritud inimeste ülesanne on hoolt kanda selle eest, et inimeses ei vallanduks vägivaldne, kohutav loom, mis temas alati on peitunud ja peitub tõenäoliselt ka tulevikus. Meie võimed kohustavad meid moraalsetele tegudele. Ja isegi kui ei kohusta, siis me võiksime mõelda, kujutleda, tunda, et kohustavad. Tuletagem siinkohal meelde üht kuulsat prantslast, 18. sajandi valgustusfilosoofi Voltaire’i, kelle meelest suurendab haridus sallivust ning sünnitab headust. Teenigem vaimsuse abil headust.

Oma medalile võib igaüks erineva tähenduse anda. Ühele võib medal olla töökuse ja järjekindluse sümbol; teise jaoks tähistab see kuulumist mingisse vaimueliiti; kolmandale näitab see kuulumist tuupurite ja nohikute klassi; neljandal on ehk nii kõrged ambitsioonid, et medali pälvimine tundub lausa elementaarne. Ainult pidagem meeles Vana-Hiina filosoofi Lao-Zi sõnu: paljuteadja pole tingimata mõistja. Mõistja pole tingimata paljuteadja. 

Aitäh!

Foto: Mikk Otsar
Kõik sündmuse pildid