HTG ainekavad

Aine "Kehaline kasvatus" ainekavad:

KK - Kehaline kasvatus noormehed

Hindamine: Praktiline sooritus või suuline vastamine vabastatud õpilastele

Eesmärgid:
Õpilane: 1) tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne, soovib olla terve ning kehaliselt vormis; 2) mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks; 3) arendab oma liikumisoskusi ning on valmis õppima uusi spordi- ja liikumisalasid; 4) järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas käituda õnnetusjuhtumite korral; 5) jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet regulaarse treeninguga parandada; 6) on vastutustundlik ja koostööaldis ning austab, abistab ja arvestab kaaslasi; 7) väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana; 8) teab ainevaldkonnaga seotud õppimisvõimalusi, elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö väärtust ühiskonnas.

Õppesisu:
Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele ning kehalise koormuse mõjust organismile. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu printsiibid, vahendid, meetodid ja vormid. Enesekontroll iseseisvalt treenides. Oma treenituse hindamine. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialade puhul. Traumade vältimine. Esmaabi levinuimate traumade korral. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest. Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordieetika koodeks jms). Erinevate spordialade võistlusmäärused. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel. Lihtsa võistlusprotokolli täitmine. Võimlemine Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele. Erinevate võimlemisliikidega (põhivõimlemine, sportvõimlemine, sh akrobaatika) tegelemine. Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine harjutustega, mis sobivad kehale. Kaasõpilaste julgestamine ja abistamine harjutuste sooritamisel. Kergejõustik Kergejõustikualade tehnika täiustamine ja kinnistamine. Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe. Kuulitõuge. Odaviske ja kettaheite tehnika tutvustamine. Kergejõustikualade kasutamine kehaliste võimete (vastupidavuse, jõu, kiiruse) arendamiseks. Valmistumine kergejõustikuvõistluseks ja osalemine koolivõistlusel. Kohtunikutegevus kergejõustikus. Sportmängud (kool õpetab kaht loetellu kuuluvatest sportmängudest) Korvpall. Sööt ja lõige rünnakul. Katted. Meesmehekaitse ja maaalakaitse. Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus. Tänavakorvpalli tutvustamine. Kohtunikutegevus korvpallis. Korvpall kui liikumisharrastus. Võrkpall. Suunatud palling ja pallingu vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja taha. Sulustamine. Pettelöögid. Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Rannavõrkpalli tutvustamine. Kohtunikutegevus võrkpallis. Võrkpall kui liikumisharrastus. Jalgpall. Jalgpalluri individuaalne ettevalmistus ja oma tugevate külgede arendamine. Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu, mängides 4 : 4, 5 : 5, 6 : 6. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Rannajalgpalli tutvustamine. Kohtunikutegevus jalgpallis. Jalgpall kui liikumisharrastus. Saalihoki. Palli valdamine ning söötmine. Erinevad pealevisked- ja löögid. Ründe- ning kaitsemäng. Võistkondlik tegutsemine, taktika. Kohtunikutegevus saalihokis. Saalihoki kui liikumisharrastus. Orienteerumine Erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine. Läbitud raja analüüs. Orienteerumisradade läbimine: suund-, valik-, rattaorienteerumine, märkesuusatamine, orienteerumismatkamine. Orienteerumine liikumisharrastusena. Talialad (kooli valikul kas suusatamine või uisutamine) 1) Suusatamine Suusatehnika täiustamine erinevates maastikutingimustes. Suusatamise tehnika põhialused. Suusahooldus, ettevalmistus ja osalemine võistlustel. Iseseisev harjutamine ning suusatamise seos teiste rahvaspordialadega (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit). 2) Uisutamine Uisutamistehnika täiustamine. Kestvusuisutamine. Kehaliste võimete arendamine uisutades. Uisutamisalased rahvaspordiüritused. Tantsuline liikumine Eesti pärimus- ja autoritantsud, rahvatantsude liigid. Tantsupidude traditsioon Eesti kultuuripildis ning UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas. Tempode ja rütmide eristamine (polka, reinlender, labajalavalss, rahvalik valss, standard- ja Ladina-Ameerika tantsud, teiste rahvaste seltskonnatantsud); mõisted, võtted ja sammud. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine. Kehatunnetuse ning koordinatsiooni arendamine kontakttantsu, dþässtantsu jt nüüdisaegsete tantsutehnikate ja -stiilide kaudu.

Õpitulemused:
Gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) teab regulaarse kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ning teeb regulaarselt kehalisi harjutusi; 2) teab tervise ja kehalise aktiivsuse seost ning kehalise koormuse mõju organismis toimuvatele muutustele; 3) leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel; 4) oskab kasutada ainekavva kuuluvate liikumisviiside ja spordialade tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ning teab, kuidas neid täiustada ja uusi oskusi omandada; 5) järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral; 6) suhtub hoolivalt keskkonnasse, harjutuspaikadesse ja inventarisse; 7) hindab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid, austab oma kaaslasi, teeb koostööd ning kehaliste harjutuste sooritamisel abistab, julgestab ja juhendab oma kaaslasi; 8) analüüsib oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ning tegutseb kehalise vormisoleku nimel; 9) valdab teadmisi õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost, tähtsamatest võistlustest, tunneb rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri ning teab tuntumaid sportlasi Eestis ja maailmas; 10) on teadlik kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust. Õpilane: 1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis; 2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala, kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku ja töövõime parandamiseks; 3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid; 4) oskab kavandada iseseisvat treeningut; 5) valdab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ning tähtsamatest võistlustest Eestis ja maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi; 6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ning valdab ülevaadet kohtunikutegevusest. Võimlemine Õpilane: 1) oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi erinevatele lihasrühmadele; 2) koostab ja sooritab harjutuste kombinatsiooni ühel võimlemisalal. Kergejõustik Õpilane: 1) sooritab kooli valitud kergejõustikualad tehniliselt õigesti; 2) läbib järjest joostes 3000 meetrit (poisid). Sportmängud Õpilane: 1) mängib kohandatud võistlusmääruste järgi kahte sportmängu; 2) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnikaelementidest. Orienteerumine Õpilane läbib kaardi ja kompassiga harjutus- ja/või võistlusraja. Talialad (kooli valikul kas suusatamine või uisutamine) 1) Suusatamine Õpilane: 1) läbib 10 km distantsi; 2) kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust; 3) oskab hooldada oma suusavarustust ning valida ilmale sobivat riietust. 2) Uisutamine Õpilane: 1) suudab uisutada järjest 30 minutit; 2) valdab erinevate sõiduviiside tehnikat. Tantsuline liikumine Õpilane: 1) on tutvunud ja eristab Eesti pärimus- või autoritantse, standard- ja Ladina-Ameerika tantse ning teiste rahvaste seltskonnatantse; 2) kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja -stiile; 3) hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.

---

KK - Kehaline kasvatus neiud

Hindamine: jooksvate hinnete põhjal

Eesmärgid:
Eesmärgiks on, et õpilane väärtustaks kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana. 1)mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;2)arendab oma liikumisoskusi ning omandab uusi spordi-ja liikumisalasid;3)omandab igapäevaeluks vajalikke oskusi (ohutustehnika, ratsionaalsed tööasendid, elementaarsed enesekaitsevõtted, esmaabi-ja enesekontrollivõtted, harjutused ravi ja profülaktika eesmärgil).4)jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab parandada oma töövõimet regulaarselt treenides;5)on koostööaldis ning austab ja abistab kaaslasi;6)sportlikus tegevuses järgib ausa mängu põhimõtteid ja vastava ala võistlusmäärusi.

Õppesisu:
Gümnaasiumi kehalises kasvatuses süvendatakse ning täiendatakse põhikoolis omandatud teadmisi ja oskusi. Õppesisu konkretiseerimisel ning õppemeetodite ja -vormide valikul lähtutakse vajadusest juhtida õpilast tema elukestva liikumisharrastuse kujunemisel ning luuakse valmidus jälgida oma kehalise vormisoleku taset ja oskust seda arendada. Teadmisi liikumisest/spordist, sh spordiajaloost, liikumiskultuurist liikumisharrastuse kavandamisest, enesekontrollist jms, edastatakse praktilistes tundides tegevuse käigus.Toetatakse tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist ning õpilase väärtushinnangute kujunemist.kehaline tegevus toimub tervislikus ja turvalises õpikeskkonnas.Õppe lahutamatuks osaks on organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine, kontrollharjutuste sooritamine ja oma võimete kontrollimine ning tulemustele hinnangu andmine.Kehalise aktiivsuse ja koormuse mõju organismile, ala valiku põhimõtted, treeningu printsiibid, vahendid, meetodid, vormid.Enesekontroll iseseisvalt treenides ja oma treenituse hindamine. Hügieen ja ohutusnõuded erinevatel aladel. Traumad ja nende vältimine ning esmaabi levinumate traumade korral. Võimlemine: jõu,-venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele.Põhivõimlemine, aeroobika, akrobaatika.Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine.Kaasõpilaste julgustamine ja abistamine harjutuste sooritamisel. Tantsuline liikumine: Rahvatants ja tantsupidude traditsioon. Seltskonnatantsud- mõisted, võtted ja sammud.Kehatunnetuse ning koordinatsiooni arendamine erinevate tantsutehnikate ja -stiilide kaudu. Kergejõustik:Alade tehnika täiustamine ja kinnistamine. Kiir-ja kestvusjooks. Kaugus-ja kõrgushüpe.Pallivise ja kuulitõuge.Kergejõustikualade kasutamine vastupidavuse, jõu ja kiiruse arendamiseks.Alade võistlusmäärused ja kohtunikutegevus kergejõustikus. Sportmängud:Korvpall-korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus.Kohtunikutegevus korvpallis ja võistlusmäärused. Korvpall kui liikumisharrastus. Võrkpall-suunatud palling ja pallingu vastuvõtt.Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide kaudu.Kohtunikutegevus võrkpallis ja võistlusmäärused. Võrkpall kui liikumisharrastus.Jalgpall-tehnika täiustamine ja individuaalne ettevalmistus.Kohtunikutegevus jalgpallis ja võistlusmäärused.Jalgpall kui liikumisharrastus. Saalihoki-tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu, individuaalne meisterlikkus, kohtunike tegevus ja ala võistlusmäärused.Talialad-uisutamine: uisutehnika täiustamine, kestvusuisutamine,uisutamisalased rahvaspordiüritused.

Õpitulemused:
Õpilane mõistab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis.Oskab valida iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- või spordiala, kasutades seda oma kehalise töövõime parandamiseks.Oskab kasutada enesekontrollivõtteid.Oskab planeerida iseseisvat treeningut. Oskab kasutada ainekavva kuuluvate spordialade tehnikat ja suudab hinnata oma oskuste taset ning teab kuidas neid täiustada. Järgib sportides ohutus-ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkivate traumade korral.Valdab ülevaadet õpitud alade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ja maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi.Tunneb õpitud spordialade olulisemaid võistlusmäärusi ning omab ülevaadet kohtunikutegevusest. Võimlemine:oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus-ja lõdvestusharjutusi ja sooritab harjutuste kombinatsiooni ühel võimlemislalal.Tantsuline liikumine: on tutvunud rahvatantsu ja seltskonnatantsudega ja kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja -stiile. Hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust. Kergejõustik: sooritab kooli poolt valitud kergejõustikualad tehniliselt õigesti ja suudab läbida joostes 2100m. Sportmängud: õpilane mängib kohandatud võistlusmääruste järgi kahte sportmängu ja sooritab sportmängudes harjutuskombinatsiooni põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnikaelementidest.Uisutamine:suudab uisutada järjest 30min ja valdab erinevate sõiduviiside tehnikat. Oskab jälgida oma kehalise vormisoleku taset ning oma töövõimet regulaarse treeninguga parandada.

---