HTG ainekavad

HTG ainekavad kuni 2017


Aine "Kirjandus" ainekavad:

KI1 - Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine

Hindamine: suuline arvestus

Eesmärgid:
Kursuse eesmärk on valitud autorite tekstidele tuginedes tutvuda lugeja-, autori- ja tekstikeskse lähenemisega kirjandusele ning analüüsida ja tõlgendada tekste neist vaatepunktidest lähtudes. Õpilane omandab tekstide analüüsimiseks vajalikud põhimõisted ning oskab põhjendatult avaldada oma arvamust loetu kohta.

Õppesisu:
Kirjanduse olemus ja roll. Ilukirjandus kui sõnakunst. Kirjandusteose ühiskondlik, ajalooline, moraalne, rahvus- ja maailmakultuuriline, keeleline, tundeline väärtus. Kirjandus kui inimese siseilma ja välismaailma kujutaja. Kirjandus kui eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundaja. Autorikeskne lähenemine kirjandusele (autori ja teose seosed, elu- ja loominguloolisus). Autori maailmavaade, selle kujunemine konkreetseis ühiskondlikes oludes ja avaldumine tema teostes. Autori kuulumine koolkonda või rühmitusse, koht ajastus, traditsioonis, rahvuskirjanduses. Kirjandus kui kirjaniku elu ja keskkonna peegeldus. Omaelulooline kirjutamine. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Tegelik lugeja: tema isiklik elukogemus, põlvkondlik või sotsiaal-kultuuriline kuuluvus. Ideaalne ehk mudellugeja. Lugemismudelid: mõistmisvõimaluste paljus, eri lahenduste dialoog. Tekstisisesed lüngad ja lugeja kujutlusvõime. Lugeja ootused. Lugemismuljed, lugemisnauding. Lemmikraamat. Lugeja mõjutamine. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine. Sõnakunstiteose sisu ja vormivõtted. Narratiiv, jutustamine ja kirjandusteose vaatepunkt. Tekstuaalne autor, jutustaja, tegelane, nende omavahelised suhted. Mina- ja tema-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool. Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne aspekt. Karakter ja tüüp. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning teda ümbritseva maailmaga. Lugu ja tekst. Süþee ja faabula. Teema, detail, motiiv, sümbol. Moto. Teose miljöö, aja- ning ruumikujutus. Teos kui struktuurne tervik. Kirjandusteose kompositsioon. Teose algus ja lõpp. Sissejuhatus, teema arendus, haripunkt, pööre ja lahendus. Konflikt ja intriig. Puänt. Teose probleemistik (küsimused) ja ideestik (vastused). Põhiidee. Teose stiil. Alltekst kui varjatud tähenduskiht. Allusioon. Paroodia ja travestia. Intertekstuaalne ehk tekste seostav käsitlusviis: teose avamine teiste tekstide vormilisel või sisulisel taustal. Autori-, lugeja- ja tekstikeskset lähenemist kirjandusele tutvustatakse Mehis Heinsaare, Anton Tðehhovi, Oscar Wilde'i, Francis Scott Fitzgeraldi, Richard Brautigani, Jürgen Rooste jt tekstide toel. Ühe  analüüsitava teose valib õpilane.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) on tuttav vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili; 2) analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni; 3) hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid väärtusi, märkab teostes peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi; 4) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle.


KI2 - Kirjandus antiigist 19. sajandini (I)

Hindamine: kirjalik arvestus

Eesmärgid:
Õpilane loeb ja väärtustab maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga; mõistab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tingitust; väärtustab kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat ning väärtushinnangute ja maailmavaate kujundajat; oskab kirjandusteksti seletada, mõistab kirjanduste ksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise võimalust; analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.

Õppesisu:
Kultuuri mõiste. Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte. Kirja ja kirjanduse sünd. Vanakreeka müüdid. Antiikkirjandus (Homeros, Sophokles, Vergilius jt).Kirjanduse põhiliikide ja þanride teke. Piibel kui kirjanduse alustekst. Keskaja kirjandus (saaga, kangelaseepos, rüütliromaan, keskaegne luule ja draama jm). Renessansikirjandus (Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio, Thomas More, William Shakespeare, Miguel de Cervantes jt). Barokk-kirjandus (Pedro Calderón). Klassitsistlik kirjandus (Moli?re).

Õpitulemused:
Kursuse lõpus õpilane iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad þanrid, teosed ning autorid; mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi; on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost eesti või maailmakirjandusest, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.


KI3 - Kirjandus antiigist 19. sajandini (II)

Hindamine: suuline arvestus

Eesmärgid:
Õpilane loeb ja väärtustab maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga; mõistab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tingitust; väärtustab kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat ning väärtushinnangute ja maailmavaate kujundajat; oskab kirjandusteksti seletada, mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise võimalust; analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.

Õppesisu:
Valgustuskirjandus (Daniel Defoe või Jonathan Swift; Voltaire, Rousseau; Johann Wolfgang Goethe). Romantism (Aleksandr Puðkin, M. Lermontov, George Gordon Byron; või Prosper Mérimée jt). Karakterite individuaalsus. Inimlikud voorused ning pahed, väärtused ja puudused. Tegelaste eetilised sihid, sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid. Jumalausu (kristluse) roll ühiskonnas, religioossed tõed ning konfliktid. Loomuliku ja haritud inimese ideaal. Mõistuse ning tunnete tasakaal ja konflikt inimeses. Igavesed väärtused ning idealistlikud unistused. Humaansed ideaalid: vabadus ja armastus. Ühiskonnaolude kriitika.

Õpitulemused:
Kursuse lõpus õpilane iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad þanrid, teosed ning autorid; mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi; on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosateost maailmakirjandusest, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.


KI4 - Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid

Hindamine: suuline arvestus

Eesmärgid:
Kursuse eesmärk on tutvustada õpilasele kirjanduse põhiliike ja þanre ning analüüsida teoseid liigi- ja þanritunnustest lähtuvalt. Õpilane oskab tuua välja käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsida tegelasi ja nende suhteid, luua seoseid nüüdisajaga. Õpilane kasutab tekstianalüüsiks vajalikke mõisteid ning oskab analüüsida ilukirjanduslikku keelt ja stiili.

Õppesisu:
Ilukirjanduse põhiliigid. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Þanri mõiste. Kirjandusvoolu ja -þanri stiil. Kirjandusteose stiil kui mõtte ühtsus ja väljendusvahendite korrastatus. Kursusel analüüsitakse süvitsi ja võrdlevalt realistliku kirjanduse tuumtekste (F. Dostojevski, A. H. Tammsaare, H. Ibseni teosed) ja/või maagilis-realistlikku romaani (D. Kehlmann), uuemat eesti draamat  (A. Kivirähk), esseistlikku lühiproosat (J. Randvere, R. Raud), 20.-21. sajandi eesti luuletajate (G. Suits, M. Under, H. Visnapuu, H. Talvik, B. Alver, U. Masing, B. Kangro, J. Rooste jt) loomingut.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) eristab õppematerjalidele toetudes kirjanduse põhiliike ja þanre, analüüsib teoseid liigi ja þanritunnuste põhjal; 2) analüüsib romaani alaliike ning toob näiteid autorite ja teoste kohta; 3)toob esile käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti; 4)nimetab luuleteksti þanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust; 5) eristab näitekirjanduse põhiþanre ja nende alaliike, arutleb näidendis käsitletud teemade ja probleemide üle ning analüüsib tegelaste suhteid; 6) selgitab ja kasutab praktikas peamisi tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid ning analüüsib ilukirjanduslikku keelt ja stiili; 7) on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli kirjandusteost.


KI5 - Uuem kirjandus

Hindamine: kirjalik (klassikirjand 2x75)

Eesmärgid:
Kursuse eesmärgiks on anda õpilasele ülevaade kirjanduse mitmekesistumisest ja uuenemisest, pöörates sealhulgas tähelepanu ideoloogiate, moraali ja esteetika ümberhindamisele. Teoste vahendusel pööratakse tähelepanu kirjanduse ja ühiskonna valupunktidele. Ühtlasi vaadeldakse kirjanduse muutumist: nüüdiskirjandus ja ajalugu, uuem kirjandus ja klassikaline ilumõiste, kirjanduse uued väljendusvahendid. Teoste ja tekstide abil keskendutakse nii rahvuslikule, euroopalikule kui ka individuaalsele algele. Arutelude ja tekstide läbitöötamise tulemusel oskab õpilane analüüsida inimese ja maailma suhte kajastusi kirjanduses ning mõistab kirjandust kui kogemuste vahendajat ja piiride avardajat.

Õppesisu:
Kirjandus ja ühiskond. 1980. aastad Eesti ühiskonnas ja kirjanduses. Murdepunktid Eesti lähiajaloos, vabadusvõitlus ja sõnavabadus. 1990. aastate alguse murrangulised muutused ühiskonnas ja kirjanduselus. Kirjanduse roll tänapäeva ühiskonnas. Eesti nüüdisluule. Murranguaastate sõnavabadus. Luule sisulised, vormilised ja keelelised muutused. „Põrandaalune“ ja punkluule; etnofuturism, provokatiivne keeleluule, intertekstuaalne luule, lauldav luule, sotsiaalne vabavärss, 21. sajandi luule otsingud. Eesti nüüdisproosa. Uuema proosakirjanduse algus. Muutunud teemad ja vaatepunktid. Eneseotsingud ja moodsa tsivilisatsiooni hälbed. Eestlaste paroodia ja eneseiroonia. Uusim lühiproosa. Uusim romaan.  Võimalike maailmade kujutamine. Memuaarid ja päevikud. Kirjanike veebipäevikud. Eesti nüüdisdraama. Uued teemad ja vaatepunktid näitekirjanduses. Filosoofiline draama. Elulooline tragikomöödia.  Inimsuhete psühholoogia. Kirjanduslooline draama. Grotesk ja absurdikomöödia. Uusim näitekirjandus. Kirjanduselu ja kirjanduse institutsioonid. Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, kirjanike muuseumid. Kirjandusväljaanded. Kirjanduspreemiad. Nobeli kirjanduspreemia. Kirjanduskriitika. Kirjanduse tõlkimine. Küberkirjandus. Kultus- ja hittkirjandus. Uuem maailmakirjandus.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi; 2) analüüsib ning tõlgendab loetud kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga; 3) analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte; 4) arutleb loetud uudisteoste üle, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga; 5) seostab loetut tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike probleemide ja väärtustega; 6) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm proosa- või draamateost eesti või maailmakirjandusest, ühe luuletuskogu ning ühe värskelt ilmunud uudisteose.


KI6 - Müüt ja kirjandus

Hindamine: suuline arvestus

Eesmärgid:
Õpilane: 1) on tuttav kirjanduse kõige vanema kihistusega; 2) seostab vana pärimust nüüdisaegse ilukirjanduse ja kultuuriga; 3) mõistab intertekstuaalseid suhteid ning maailmakirjanduse ja folkloori ühtsust; 4) uurib väärtuste jäävust ja muutumist ajas ning mõtestab maailma oma elukogemusest lähtuvalt.

Õppesisu:
Müüdi olemus. Maailma loomise müüdid ja muistendid, eri rahvaste loomismüüte. Muinasjutt kui kirjanduse ja müüdi vahelüli. Eestlaste mütoloogiline maailmapilt. Argimütoloogia ja rahvapärimus. Müüt kirjanduses ning tänapaeva kultuuris (ideoloogias, massikultuuris; positiivsed ja negatiivsed eeskujud). Mati Undi „Argimütoloogia“. Eepiline minevik. Sumeri „Gilgameði eepos“. Vana-Kreeka müüdid ja nende töötlused. Albert Camus „Sisyphose müüt“. Piibli müüdid ja nende töötlused. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoja“ motiivid luules ja proosas. Arhetüüp ja arhitekst. Arhetüüpsed teemad ja motiivid: leping kuradiga, ohverdamine, lahkumine kodunt, ohtuderikas vaimse kasvamise teekond ja kojujõudmine, saatus ja õnn. Vastandite võitlus: ilus ja inetu, hea ja kuri, põrgu ja paradiis, armastus ja kättemaks, sünd ja surm, õitseng ja hääbumine, kangelaslikkus ja kuritöö jm. Arhetüüpsed müüdimotiivid: kangelase eriline sünd, päritolu, vägiteod, ohud teel, surm, elu pärast surma. Arhetüüpseid tegelasi: Odysseus, Achilleus, Narkissos, Pygmalion, Sisyphos, Oidipus, Kain, Taavet, Koljat, Magdalena, Juudas, Ahasveerus, Hamlet, Faust, Robinson Crusoe, Gulliver, don Quijote, don Juan, Casanova, Dracula jt; kurat, libahunt, kratt, hiiud, näkk, ingel, vaeslaps, Kalevipoeg, Vanapagan jt. Arhetüüpsed sümbolid ja kujundid. Intertekstuaalne käsitlusviis: teose avamine teiste tekstide vormilisel või sisulisel taustal. Kunstnikumüüt: kirjanik kui looja. Vähemalt nelja tervikteose analüüs.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) kirjeldab mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis; 2) teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust; 3) selgitab müüdi kui arhetüüpse þanri ja tänapäeva müütide olemust ning mõtestab pärimust õpitu ja iseenda kogemuse põhjal; 4) nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavaist ilukirjandusteoseist; 5) tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ja motiive ning leiab neid käsitletavaist ilukirjandusteoseist; 6) analüüsib kirjandusteoste teemat, süþeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt; 7) tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandus(teos)e tähenduse muutumist ajas; 8) on terviklikult läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost.


KI7 - 20. sajandi kirjandus

Hindamine: suuline arvestus

Eesmärgid:
Kursuse eesmärgiks on tajuda kirjanduse olemust ja muutumist ühe sajandi jooksul. Kirjandust vaadeldakse kui inimkonna ja kultuuri peegelpilti. Erilist tähelepanu pööratakse murrangulistele sündmustele ühiskonnas ja nende kajastustele kirjanduses. Kirjandust vaadeldakse ja analüüsitakse ka kui olemise kehtestajat, maailma muutjat ja rikastajat. Mitmekesises kirjanduse maailmas vaadeldakse erinevaid voolusid ja suundasid, tutvutakse silmapaistvamate autorite loominguga. Lähtudes kirjanduse muutumisest tutvutakse erinevate uudsete sisu- ja vormieksperimentidega, mis on omased just 20. sajandile. Teemadering, mida erinevate tekstide ja teose abil käsitletakse, on lai: folkloorne pärand, filosoofia ja kirjanduse läbipõimitus, vähemused, inimese suhe loodusega, põlvkondlikud ideaalid, mineviku ja kaasaja probleemide põimumine, kirjanduse ja kirjaniku positsioon ühiskonnas jm.

Õppesisu:
20. sajandi maailmakirjanduse voolud ja suunad. Modernistlik luule. Sümbolism. Futurism. Imaþism. Sürrealism . Akmeism. Modernistlik proosa. „Kadunud põlvkond“. Eksistentsialism. Modernistlik draama. Maagiline realism, postmodernism. 20. sajandi eesti proosa. Uussümbolism, uusrealism, uusromantiline romaan. Pagulasproosa autorid ja teosed, þanrid ja põhiteemad. 1960.–1980. aastate proosa muutused. Talupojaromaanid, ajaloolised ja eluloolised romaanid. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. 1970.–1980. aastate uus põlvkond. Olmerealism.20. sajandi eesti luule. Rühmituste meelsus ja kirjanduslik käekiri, hoiakud. Pagulasluule tähtsamad autorid ja põhiteemad. Stalinistlik luule. Sulaaja luule. Modernism 1960.–1970. aastate luules. 20. sajandi eesti draama. Külakomöödiad, psühholoogilised draamad, teatriuuendused. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust, tähtsamaid voole ja þanre, autoreid ja nende teoseid; 2) nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid; 3) seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega, 4) võrdleb poeetikaanalüüsile tuginedes kahte vabalt valitud kirjandusteost, tuues esile ühiseid ja eriomaseid jooni; 5) mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi; 6) on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.


KI8 - Draama ja teater

Hindamine: jooksev

Eesmärgid:
Õpilane: 1) mõistab draamakunsti põhialuseid ja teatri tähendust meie kultuuris; 2) oskab analüüsida draamateoseid; 3) vaatab ja mõtestab vähemalt üht teatrietendust; 4) täidab lihtsamaid dramatiseerimisülesandeid; 5) tutvub teatritegemise spetsiifikaga; 6) teab eesti teatri kujunemislugu ning nüüdisteatri arengusuundi. 

Õppesisu:
Draama olemus. Näidend. Draama mõiste. Tegelaskõne: dialoog ja monoloog, repliik ja remark. Tegelase analüüs: muutumatu ja muutuv tegelane, avatud ja suletud tegelane. Näitleja rolliloome. Draama keskendatus inimestevahelisele suhtlemisele ning elu teatraalsusele. Draamateose aeg ja ruum. Konflikt, intriig ning probleem. Draamateose kompositsioon. Vaatus, stseen. Dramaatika põhiþanrid: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Commedia dell’ arte ja tänapäeva improvisatsiooniline teater. Performance ja happening. Farss, jant ning sketð. Koomika liigid: situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika. Kuuldemäng ja lugemisdraama. Sõnadeta lavastus. Postdramaatiline teater. Tantsulavastus. Füüsiline teater. Muusikalavastus. Teatri tähendus ja funktsioonid. Teater kui ajalik kunst. Teater kui kollektiivne kunst: lavastaja, dramaturgi, näitleja, muusikakujundaja, kunstniku, valguskunstniku ja kostüümikunstniku roll lavastuse valmimisel. Kirjanduse ja teatri suhted: dramatiseering, stsenaarium, libreto, lavastus, etendus. Lavastuse stiil ja atmosfäär. Etenduse vastuvõtt ja teatrikriitika. Teatriarvustus. Eesti teatri ajalugu. August Wiera teater. Kutselise teatri sünd. Karl Menning. Estonia teatri ja Draamateatri asutamine. Lavastajad Voldemar Panso, Kaarel Ird, Jaan Tooming, Mati Unt, Merle Karusoo, Elmo Nüganen, Tiit Ojasoo. Nüüdisteater. Repertuaariteater ja projektiteater. Vähemalt kolme tervikteose analüüs.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) eristab peamisi draamaþanre, nimetab nende tunnuseid ja olulisemaid draamateoseid; 2) on lugenud läbi vähemalt kolm draamateost ning analüüsib nende kompositsiooni ja tegelasi; 3) tunneb näitekirjanduse ja teatri põhimõisteid; 4) leiab seoseid kirjanduse, teatri, kujutava kunsti ja teiste meediumide vahel; 5) määrab lavastuse stiili, arvestades nii lavastaja, muusikakujundaja, kunstniku, valgus- ja kostüümikunstniku tööd kui ka näitlejate mängu; 6) arutleb teatrietenduse üle, hindab selle väärtusi, analüüsib kujundikeelt ning sõnastab oma vaatamiskogemuse; 7) kirjutab teatriarvustuse, rakendades õpitud mõisteid ja mõtestades lavastuses kasutatud teatrimärke; 8) teab olulisemaid tähiseid eesti teatri ajaloost; 9) on vaadanud õppeperioodi vältel vähemalt üht teatrietendust või selle salvestust; 10) seostab lavastust nii võrdlevalt kui ka eristavalt tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.


KI9 - Eesti luule

Hindamine: Kursust hinnatakse jooksvalt

Eesmärgid:
Õpilane loeb ja väärtustab eesti luulet; mõistab selle ajaloolist tingitust ehk sisu ja vormivalikute seost ühiskondlike oludega; rikastab oma kujutlus- ja väärtushinnangute maailma; eristab poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust oskab luuleteksti seletada, mõistab luule mitmeti tõlgendatavust ning analüüsib kirjanduskriitilisi artikleid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust, loovust ning esinemisjulgust.

Õppesisu:
Lüürika olemus. Lüürika kui sisemine enesevaatlus, tunde või mõtteväljendus. Minu luuleajalugu.Luuletuse sisu ja vorm (väljendus). Luuletus kui vormisidusalt väljendatud mõte. Temaatiline ühtsus ja kontrastipõhimõte. Luulekeele kujundlikkus. Luule musikaalsus: rütm (värsimõõdud) ning riim (alg- ja lõppriim). Keeleluule. Stilistilised võtted: kõla-, kõne- ja lausekujundid. Süvaanalüüsi aluseks on Juhan Liivi, Juhan Smuuli ja Juhan Viidingu looming ning loomise lugu. Tänapäeva luulest kõneldakse Loomingu luuleülevaadetele toetudes. Lahendatakse riigieksami lugemisülesandeid, mis on koostatud luuletekstide põhjal. Käsitletavaid mõisteid: allegooria, alltekst, allusioon, anagramm, autobiograafia, eepika, ellips, epiteet, faabula,grotesk, huumor, iroonia, isikustamine, kalambuur, keeleluule, kõlasümboolika, luule, lüürikalüüriline mina, memuaarid, metafoor, metonüümia, miljöö, motiiv, moto, narratiiv, omaeluloolisus, paroodia, piltluule, refrään, retooriline küsimus, riim, rütm, sarkasm, siire, stroof, sümbol, võrdlus, värsimõõt.

Õpitulemused:
Kursuse lõpus on õpilane tutvunud vähemalt kolme luuletaja loomingulooga, mõistab nende loomingu mõju kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili; analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte; on läbi lugenud ja analüüsinud kolm luulekogu ning ühe luuleaasta ülevaate ning piisava hulga kriitilisi artikleid; on kujundanud oma põhjendatud arvamuse J. Liivi, J. Smuuli ja J. Viidingu loomingu kohta ning tal on ülevaade tänapäeva luule olulisematest autoritest ning tendentsidest. Oskab lahendada luuletekstide põhjal koostatud riigieksami lugemisülesandeid.



Uuendatud: 28/02/2019