HTG ainekavad

HTG ainekavad kuni 2017


Aine "Geograafia" ainekavad:

GE1 - Rahvastik ja majandus

Hindamine: Kirjalik arvestus

Eesmärgid:
Et õpilane 1) omandaks ettekujutuse geograafia arengust, teaks geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses; 2) oskaks kasutada teabeallikaid, sh. kaarte info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks; 3)mõistaks maailmamajandust kujundanud tegureid; 4)oskaks selgitada poliitilise kaardi omapära erinevatel ajalooperioodidel ja tunneks tänapäeva maailma poliitilist kaarti; 5)mõistaks maailmas toimuvaid rahvastikuprotsesse 6)tunneks maailmamajandust juhtivaid rahvusvahelisi firmasid ja rahvusvahelisi majandusorganisatsioone; 7)oskaks hinnata Eesti kohta maailmamajanduses; 8) oskaks analüüsida teabeallikaid, sh. kaardi järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimese võimalikke tagajärgi; 9) oskaks analüüsida tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid erinevates tööstusharudes; 10) teaks riigi arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel

Õppesisu:
Euroopa ja maailma poliitiline kaart.Geograafiateaduste areng ja uurimismeetodid. Rahvastik.Rahvastiku paiknemine, seda mõjutavad tegurid. Demograafiline üleminek. Rahvastiku struktuur. Sündimust, suremust mõjutavad tegurid. Rahvastikupoliitika. Rände põhjused. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Pagulusprobleemid maailmas. Asustus.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. Linnade sisestruktuur. Muutused maailmamajanduse.Muutused majanduse struktuurisja hõives. Tootmist mõjutavad tegurid ja muutused tootmise paigutuses. Rahvusvahelised firmad. Autotööstus. Teenindusmajandus. Ökosüsteemiteenused.Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. Rahvusvaheline kaubandus.Ühiskonna areng ja üleilmastumine.Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid. Agraar-, tööstus ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng.

Õpitulemused:
Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses; 2) toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks; 3) kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks; 4) analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi. 5) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; 6) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; 7) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule; 8) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi; 9) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta; 10) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega; 11) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; 12) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele; 13) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes; 14) võrdleb linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades; 15) analüüsib linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; 16) analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi, 17) toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide kohta; 18) analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust; 19) on omandanud ülevaate maailma linnastunud piirkondadest, nimetab ning näitab kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid 20) analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel; 21) analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel; 22) toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule; 23) analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale; 24) analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi majanduses; 25) analüüsib maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid; 26) teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel; 27) iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning selle ruumilist korraldust; 28) selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele; 29) võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi; 30) on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist, nimetab ja näitab kaardil kõik Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma suuremad riigid. 3


GE2 - Loodusvarad ja nende kasutamine

Hindamine: Kirjalik arvestus

Eesmärgid:
Tutvustada õpilastele nelja loodusvara- maa, vesi, mets, energiaressursid. Vaadelda eelpoolnimetatud ressursside kasutamisega seotud probleeme. Kursuse läbinud õpilane teab 1)põllumajanduse arengud mõjutavaid tegureid; 2) põllumajandusliku tootmise eripärasid eri loodusoludes ja arengutasemega riikides; 3) põllumajanduse mõju keskkonnale; 4)teab vee- ja veekogude kasutamisega tekkivaid probleeme; 5) maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme; 6)jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid 7) põhjaveega seotud probleeme; 8)metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; 9)metsarikkamaid piirkondi ja oskab analüüsida erinevaid metsatüüpe kui ökosüsteeme ; 10)erinevate energiaressursside kasutamise plusse ja miinuseid 11) energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme; 12) kuidas analüüsida teabeallikate põhjal riigi erinevaid loodusressursse ja nende kasutamist

Õppesisu:
Põllumajandus ja toiduainetetööstus.Põllumajandusearengut mõjutavad tegurid. Agrokliimavöötmed.Põllumajandusliku tootmise tüübid. Põllukultuuride geograafiline levikPõllumajanduse mõju keskkonnale. Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus.Ühe riigi põllumajanduse iseloomutus.Vesi ja veega seotudprobleemid Maailma kalandus ja vesiviljelus.Maailma metsad.Metsade hävimine ja selle põhjused. Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende majandamine.Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine.Metsade säästlik majandamine Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid.Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus.Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused:
Kursuse lõpul õpilane: 1) selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides; 2) teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ning toob näiteid mulla kaitsmise võimaluste kohta; 3) iseloomustab põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides; 4) analüüsib teabeallikate põhjal riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldusi ning arengut; 5) on omandanud ülevaate olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest ning eksportijatest. 6) toob näiteid vee ja veekogude kasutamisega tekkinud probleemide kohta riikide vahel; 7) on omandanud ülevaate maailma tähtsamatest kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondadest; 8) analüüsib maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ning põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; 9) analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, jõgede hääbumise ja üleujutuste võimalikke põhjusi ja tagajärgi ning majanduslikku mõju; 10) selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ning toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjuste ning tagajärgede kohta; 11) toob näiteid niisutuspõllundusega kaasnevate probleemide kohta.


GE3 - Maa kui süsteem

Hindamine: jooksev arvestus

Eesmärgid:
Et õpilane oskaks iseloomustada Maa sfääre kui süsteeme ja oskaks tuua näiteid nendevaheliste seoste kohta 1)oskaks analüüsida Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju; 2) tunneks ära looduses ja pildil erinevaid kivimeid, oskaks selgitada kivimiringet, oskaks iseloomustada Maa siseehitust, mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3)teaks erinevaid geoloogilisi protsesse laamade äärealadel; 4)oskaks iseloomustada atmosfääri koostist ja kirjeldaks joonise järgi atmosfääri ehitust, teaks kliimat kujundavaid tegureid ning oskab selgitaks üldist õhuringlust; 5)oskaks iseloomustada temaatiliste kaartide järgi erinevate piirkondade kliimat ja oskaks tuua näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; 6)teaks vee jaotumist Maal, oskaks iseloomustada veeringet; 7) oskaks välja tuua maailmamere regionaalseid erinevusi ja tunneks kaartidel ära erinevad rannikud 8)teaks liustike tekketingimusi ja nende levikut, selgitakse nende mõju kliimale ja liustike tegevust pinnamoe kujundamisel 9)oskaks võrrelda keemilist ja füüsikalist murenemist, teaks murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele 10)oskaks iseloomustada erinevaid mullatekkeprotsesse; 11)tunneks ära erinevaid mullatüüpe; 12)oskaks analüüsida teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid

Õppesisu:
Maa kui süsteem. Litosfäär. Litosfääri koostis Kivimite ringe. Laamtektoonika.Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Vulkanism.Maavärinad.Atmosfäär. Atmosfääri koostis ja ehitus. Õhutsirkulatsioon.Tsüklonid ja antitsüklonid.Õhuniiskuse ja sademete globaalne jaotus. Inimese mõju atmosfääri koostisele. Happevihmad. Sudu.Osooniaugud. Kasvuhooneefekt.Õhu saastumine, seire ja rahvusvahelised kokkulepped. Hüdrosfäär.Vee jaotumine ja veeringe maal. Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll kliima kujundamises Hoovused. Tõus ja mõõn. Rannaprotsessid. Erinevad rannikud.Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus. Liustike roll kliima ja pinnamoe kujundamisel.Biosfäär. Keemiline ja füüsikaline murenemine.Mullatekketegurid.Mullatüübid.

Õpitulemused:
Kursuse lõpul õpilane: 1) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta; 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; 3) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 4) võrdleb geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja kuuma täpi piirkonnas; 5) iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega; 6) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega; 7) teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; 8) toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele;9) iseloomustab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise järgi atmosfääri ehitust; 10) selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; 11) teab kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid; 12) selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale; 13) analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 14) iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, teab ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi; 15) iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga; 16) toob näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele; teab vee jaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;17 ) analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; 18) selgitab hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises; 19) selgitab tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; 20) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; 21) tunneb piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku; 22) teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; 23) selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; 24) selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning toob näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta; 25)võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; 26) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist; 27) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse


GE4 - Globaliseeruv maailm

Hindamine: jooksev arvestus

Eesmärgid:
Valikkursusega taotletakse, et õpilane: 1)huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende põhjusi ja võimalikke tagajärgi nii kohalikul kui ka üleilmseltasandil; 2)analüüsib loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuseid seoseid õpitud piirkonna näitel; 3)mõistab globaliseerumise mõjusid maailma erinevatele regioonidele; 4)väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust; 5)osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel; 6)kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka võõrkeelseid usaldusväärseid teabeallikaid.

Õppesisu:
Looduslik -kultuurilised regioonid. Kaubanduse ja tarbimisega seotud probleemid ja nende lahendamine. Erinemused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees. Arengukoostöö. Globallsed keskkonnaprobleemid ja nende mõju eri regioonidele.

Õpitulemused:
Kursuse lõpus õpilane: 1)on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega, teab nende põhjusi ning võimalikke tagajärgi; 2)toob näiteid loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuste seoste kohta õpitud regiooni näitel; 3)toob näiteid globaliseerumise mõjude kohta maailma eri regioonidele; 4)väärtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste kommetest ja traditsioonidest; 5)leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta geograafiainfot ning tõlgendab, üldistab ja hindab seda kriitiliselt; 6)osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel, põhjendades ning kaitstes oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult.



Uuendatud: 21/10/2019