HTG ainekavad

HTG ainekavad kuni 2017


Aine "Eesti keel" ainekavad:

EK1 - Keel ja ühiskond

Hindamine: kirjalik arvestus

Eesmärgid:
Õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 6) valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid; 7) mõistab korrektse kõne ja kirjakeele, sh õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide, ning ainevaldkonnaalaste teadmiste olulisust töömaailmas üldiselt; 8) teab ainevaldkonnaga seotud elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö väärtust tööturul.

Õppesisu:
Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisusteem. Teised märgisusteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keele eripära: häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, sõnamoodustus. Eesti keel ja teised keeled. Eesti keel soome-ugri keelena. Euroopa ning maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid saksa, vene, inglise ja soome keelega. Keele varieerumine ning muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ning sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; 2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; 3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.


EK2 - Praktiline eesti keel I

Hindamine: kirjalik arvestus

Eesmärgid:
Kursuse eesmärk on õppida avalikku esinemist ja kõnepidamist. Õpilane tutvub erinevat tüüpi kõnedega, õpib kirjutama ja ette kandma veenmiskõnet ning andma kaaslasele konstruktiivset tagasisidet esinemise kohta. Lisaks õpitakse kirjutama kokkuvõtet ning tutvustatakse õpilasele refereerimise, tsiteerimise ja viitamise põhitõdesid. Kursusel korratakse ka õigekirjateemasid.

Õppesisu:
Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine. Teadlik kirjutamine. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine. Referaadi ja kokkuvõtte kirjutamine. Refereerimine ja referaadile esitatavad nõuded. Plagiaat ja selle vältimine.Tekstide otsing veebist ja raamatukogust; info otsing elektroonilisest ja paberil tekstist. Sõnavaraarendus. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis; 2) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati; 3) tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; 4) oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid; 5) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.


EK3 - Meedia ja mõjutamine

Hindamine: kirjalik arvestus

Eesmärgid:
Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest meediakanalitest ja -þanritest ning nende erisustest. Ühtlasi õpib õpilane kriitiliselt analüüsima vahendatud infot. Praktiliste harjutuste ja arutelude tulemusel oskab õpilane kujundada enda seisukohti teemadel, mis parasjagu ühiskonnas aktuaalsed, ning esitada neid nii suuliselt kui kirjalikult.

Õppesisu:
Infoühiskond, demokraatliku infoühiskonna iseloomulikud jooned. Meediakanalid. Muutused uue meedia ajastul, sotsiaalmeedia. Tekstiliigid. Tekst ja kontekst. Meediateksti vastuvõtu eripära. Olulisemad meediaþanrid (uudis, reportaaþ, intervjuu, arvamus). Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Meediatekstide usaldusväärsus. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Demagoogia- ja manipulatsioonivõtted; keeleline manipulatsioon. Meediaeetika ja meediakriitika. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, infoallikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Meedia retoorika ning argumendid. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meediatekstis. Reklaam (kommertsreklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam). Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Reklaam mainekujundusvahendina. Erandlik keelekasutus ning tähelepanu äratamise võtted. Reklaami varjatud sõnum. Reklaam ja seadused. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) mõistab meedia rolli ühiskonnas; 2) tunneb meediakanaleid ja -þanre, nende tunnuseid ja vastuvõtu eripära; 3) suudab analüüsida verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis; 4) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; 5) tunneb meeditekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalses mõjutusvõtted; 6) analüüsib kriitiliselt reklaami ning mõistab reklaami varjatud sõnumit.


EK4 - Praktiline eesti keel II

Hindamine: kirjalik arvestus

Eesmärgid:
Kursuse eesmärk on arendada õpilase praktilist keeleoskust. Selleks keskendutakse eri tüüpi tekstide tunnustele ja ülesehitusele ning suunatakse õpilast teadlikult lugema ja kirjutama. Meediatekstide analüüsi kaudu arendatakse õpilase meediateadlikkust ja kriitikameelt tekstide lugemisel. Õpilane tutvub kursusel arvustuse kirjutamise põhimõtetega, loeb ja analüüsib arvustusi ning arvustab ise üht nüüdiskirjanduse teost. Lisaks õpitakse olulisemate tarbetekstide koostamist ning korratakse õigekirjateemasid. 

Õppesisu:
Suuline suhtlus olukorrast ja vestluspartnerist lähtuvalt. Sama sõnumi edastamine erinevate keelevahenditega, keelelise väljenduse paindlikkus, otsesem ja kaudsem väljendumine. Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine, veenmine ja mõjutamine. Tarbekirjade koostamine. Mitme allika põhjal kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Ajakirjanduslike tekstide koostamine. Eri modaalsusega tekstide (kirjaliku, audiovisuaalse, hüpertekstilise) tähenduse mõistmine.Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline analüüsimine. Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal paindlike elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine. Sõnavaraarendus. Ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete argumentide eristamine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) annab paindlikult ja olukorra järgi edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt; 2) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma seisukohti eakohastes aruteludes koolis; 3) suudab kaasa mõelda avalikule esinemisele ning esitada ettekandjale küsimusi; 4) suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud kokkuvõtet teha; 5) suudab kirjutada arvamuslugu, retsensiooni ja pressiteadet ning koostada koosoleku memo ja tegevuskava; 6) suudab mitme aimeallika põhjal kirjutada referatiivset teksti, vältides plagiaati; 7) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust ning suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid; 8) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.


EK5 - Teksti keel ja stiil

Hindamine: Jooksvate hinnete põhjal (sh I proovieksam)

Eesmärgid:
Kursuse eesmärk on õppida kasutama selget ja täpset keelt: korrata grammatika põhireegeleid; õppida tajuma eri stiilivärvinguid, rikastada sõnavara eri þanrites autorite loomingut ja ka tarbetekste analüüsides; lihvida oma ja teiste ideede terviklikku ja põhjendatud kirjalikku esitust. Eesmärk on suunata õpilased teadlikult valima ja hindama teabeallikaid, neist sobival viisil infot refereerima, tsiteerima; teemakohaseid ideid siduma terviklikuks teemaarenduseks.

Õppesisu:
Keele kasutusvaldkonnad ja stiil. Stiilivärving, stiiliviga. Sõnavara rikastamise võimalused. Tõlkekultuuri mõju keelele. Eri liiki tekstide analüüs ja võrdlus. Lugemisülesannete lahendmise võtted. Teadlik kirjutamine.Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teksti ülesehitus ja sidusus. Põhiidee sõnastamine. Lõigu ülesehitus ja ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Teksti vormistamine. Protsesskirjutamine. Tsiteerimise, refereerimise, parafraseerimise põhitõed. Argumenteerimisvõtete meeldetuletamine ja rakendamine. Oma teksti keeleline, vormiline ja sisuline analüüs ning toimetamine.

Õpitulemused:
Kursuse lõpus on õpilane võimeline analüüsima tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili; koostama eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja muud probleemkirjutised); siduma tekste, luues omavahel alustekste, refereerima, tsiteerima, parafraseerima ning kasutama viitamissüsteeme; tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis; oskab toimetada oma teksti.


EK6 - Praktiline eesti keel III

Hindamine: Jooksvate hinnet põhjal (sh II proovieksam)

Eesmärgid:
Kursuse eesmärgiks on eelkõige kinnistada teadmisi eesti keele ortograafia ning erinevate tekstitüüpide eripära kohta. Oluline on tekstidest vajaliku info leidmise oskus ning pädevus kujundada erinevate alustekstide põhjal argumenteeritud seisukoht. Korratakse ja vaadeldakse teemasid, mis on seotud stiili ja tähendusvarjunditega, korratakse üle erinevate tekstitüüpide stiilinõuded.

Õppesisu:
Kõnelemine. Keeleline väljendusrikkus mõtete, tunnete ja hinnangute väljendamisel. Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses. Kirjutamine. Arutleva teksti  kirjutamine eri tüüpi (tekstiliste, pildiliste, audiovisuaalsete; lineaarsete, mittelineaarsete, hüpertekstiliste) alustekstide põhjal. Teadusteksti koostamine ja vormistamine. Vajaduse korral õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine Lugemine. Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine. Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).Teabeotsinguoskuste tõhustamine. Kuulamine. Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine.

Õpitulemused:
Õpilane: 1) suudab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite konnotatiivseid tähendusi ning mõistab vihjelist keelekasutust; 2) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti keerukaid küsimusi käsitlevas ametlikus arutelus; 3) suudab konspekteerida näitvahenditega toestamata suulist esitust; 4) oskab edastada eri modaalsuse ja struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse oma hinnanguid ja seisukohti; 5) tunneb teadusliku stiili põhitunnuseid ning suudab koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides plagiaati; 6) kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu strateegiaid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust; 7) valdab eesti kirjakeelt.



Uuendatud: 21/10/2019