Õppekava

I ÜLDSÄTTED

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava terviktekst on kättesaadav kooli veebilehel ja köidetuna õpetajate toas.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekavas on üldosa, lisad ning ainekavad.

>> Ainekavade link

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava üldosas esitatakse:
1. Kooli eesmärgid
2. HTG õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted
3. Õppesuunad
4. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted
5. Õppesüsteem ning õppe- ja kasvatustegevuse korra alused
6. HTG tunnijaotuskava
7. Hindamise korraldus
8. Õpiabi ja nõustamine
9. Tunniväline tegevus
10. Õpetajate ainealane tegevus ja täienduskoolitus
11. Kooli enesehindamine
12. HTG õppekava uuendamise kord

II ÜLDOSA

2.1. Kooli eesmärgid

Visioon

Hugo Treffneri Gümnaasiumis on toimiv isiksuse eripära arvestav, tolerantne arengukeskkond. Olulisel kohal on  tasakaaluprintsiibi järgimine kõigis koolielu valdkondades – uuenduste rakendamisel, õppekava arendamisel, klassivälises tegevuses.
Treffneri koolis valitseb turvaline õhkkond, kus õppuritele on tagatud võimalus kujundada individuaalne õppekava, lähtudes võimetest ja huvidest ning kooli võimalustest.
HTG kollektiiv on võimeline paindlikult reageerima muutustele nii Eesti kui Euroopa Liidu hariduselus ja ühiskonnas tervikuna.
HTGs gümnaasiumihariduse omandanud õpilane on tulevikus koostöö- ja konkurentsivõimeline, väärtustab elukestvat õppimist ning eneseteostust.

 

Missioon

Hugo Treffneri Gümnaasiumi koolipere väärtustab iga inimest, oskab hinnata avatud ühiskonda ja innovatsiooni ning peab lugu traditsioonidest, isamaast, emakeelest ja keskkonnast.

Kool motiveerib õpilasi ja õpetajaid koostööd tegema ja ennast akadeemiliselt arendama.

Õpetajaskond annab oma panuse Tartu linna ja Eesti Vabariigi hariduselu edendamisel.

HTG on usaldusväärne koostööpartner lastevanematele, haridusasutustele ja kooli pidajale.

Eesmärgid

 

HTG põhieesmärk :

Kool kujundab õpilastes oskuse otsustada ja valikuid teha haridustee kavandamisel ning edasise elu kujundamisel.

Arvestades HTG motot, visiooni, missiooni ja põhieesmärki on arengukavas püstitatud järgmised alaeesmärgid:

  • uuendada kooli õppekava, tuginedes riiklikule õppekavale, et pakkuda õpilastele parimat võimalust kaasaegse gümnaasiumihariduse omandamiseks;
  • toetada õpetajate professionaalset arengut ja kaasaegsete õpetamismetoodikate rakendamist õpilaste õppimise toetamiseks;
  • toetada õpetajate omavahelist koostööd õpilaste maailmapildi avardamiseks ja õppeainetevahelise lõimingu suurendamiseks;
  • laiendada kooli koostööd partnerülikoolidega ja -organisatsioonidega õpilaste edasiste karjäärivalikute toetamiseks;
  • tagada kooli stabiilne areng ning toetada õppimise ja õpetamise väärtustamist koolis ja ühiskonnas üldiselt.

2.2. HTG õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

 

HTG õppekava lähtealus

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava on dokument, mille alusel toimub õpe selles koolis. Õppekava koostamisel on lähtutud gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta.

HTG õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on arvestatud:

  • õpilase areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;
  • kool annab õpilastele kaasa teadmise, kuidas teadmisi hankida ning oskuse otsustada ja valikuid teha oma haridustee kavandamisel.

 

HTG õppe- ja kasvatuseesmärgid

HTG õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et kooli lõpetanud neiud ja noormehed

  • suhtuksid heasoovlikult kaasinimestesse, austaksid nende vabadust ja väärikust;
  • sooviksid ja oskaksid teha koostööd;
  • toetaksid aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
  • oleksid teadlikud oma kodanikukohustustest ja –vastutusest, jälgiksid ja austaksid seadusi;
  • tunneksid end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneksid end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;
  • tunneksid ja austaksid oma rahva kultuuri, omaksid ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtuksid neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
  • hoiaksid loodust, elaksid ja tegutseksid keskkonda ning loodusressursse säästes;
  • juhinduksid oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest;
  • mõistaksid liikumise vajalikkust ning tegeleksid aktiivselt kehakultuuri ja spordiga;
  • oleksid valmis pidevaks, elukestvaks õppeks;
  • tuleksid toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
  • mõistaksid töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus;
  • oleksid valmis konkureerima tööturul.

 

HTG õppekava koostamise põhimõtted

HTG õppekava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

  • toetada kooli põhieesmärkide elluviimist;
  • luua tingimused iga õpilase arengu toetamiseks;
  • maksimaalselt arvestada iga õpilase erinevaid võimeid, oskusi ja haridusvajadusi;
  • tähtsustada õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;
  • õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine. Teadmisi käsitletakse ajas arenevate ja muutuvatena;
  • õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teaduses.

 

Pädevused

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekava taotleb õpilastel gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud üldpädevuste kujunemist:

  • väärtuspädevus – hinnata tegevusi ja inimsuhteid üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimeste, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
  • sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  • enesemääratluspädevus –suutlikus mõista ja hinnata iseennast, järgida terveid eluviise; leida lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele;
  • õpipädevus –suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
  • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste;
  • matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
  • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusierinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

2.3. Õppesuunad

HTG paindlik õppesüsteem pakub õpilastele laialdasi võimalusi oma huvide realiseerimiseks ning ettevalmistusel õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Õppesuund on terviklik õppeainete kogum, mille eesmärgiks on võimaluse loomine süvendatud teadmiste omandamiseks teatud ainevaldkonnas. Õppesuuna õppekava kujundatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikele kursustele õppesuuna eripära arvestavate kursuste lisamisel. Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppijal on võimalik valida kolme õppesuuna vahel.

 

Humanitaarsuund

Humanitaarsuuna eesmärgiks on süvendatud üldkultuuriliste teadmiste pakkumine.

Õppesuunda kujundavad kursused:

  • kirjandus – laiendatud õppeprogramm; praktikumid
  • prantsuse või saksa keel - algajate programm
  • ajalugu - laiendatud õppeprogramm; praktikumid
  • kunstiajalugu – laiendatud õppeprogramm
  • filosoofia
  • usundiõpetus  
  • informaatika

 

Loodussuund

Selle suuna valinud õpilased saavad sügavamad bioloogia- ja keemiaalased teadmised.

Suunda kujundavad kursused:

  • bioloogia - laiendatud õppeprogramm; praktikumid
  • toiduainete tehnoloogia
  • keemia - laiendatud õppeprogramm; praktikumid
  • informaatika
  • filosoofia

 

Reaalsuund

Reaalsuunas on põhirõhk seatud matemaatika, füüsika ja informaatika süvendatud õpetamisele.

Suunda kujundavad kursused:

  • matemaatika - laiendatud õppeprogramm, praktikumid
  • füüsika - laiendatud õppeprogramm, praktikumid
  • informaatika - arvutiõpe algkursusest programmeerimiseni
  • erinevad tehnoloogilised kursused
  • filosoofia

2.4. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted

Kõik õppekava läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu - ainekursuste, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu.

Läbivate teemade käsitlemise eesmärgiks on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

HTG õppekava läbivad teemad on:

  • keskkond ja säästev areng;
  • tööalane karjäär ja selle kujundamine;
  • infotehnoloogia ja meedia.

 

Keskkond ja säästev areng

Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h. majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidavalt muutuvas keskkonnas nii, et järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

Keskkonna ja säästva arengu probleeme käsitletakse eelkõige bioloogia, keemia, füüsika, majandus- ja ühiskonnaõpetuse  kursustel.

 

Tööalane karjäär

Kutse-eelse ettevalmistuse eesmärgiks on anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil olla elus piisavalt edukad, võimaldavad valida ja valikuteks valmis olla ning elus toime tulla. Abistada ja toetada õpilast tema edasiõppimises ja elukutse valimisel. Kutse-eelse ettevalmistuse eesmärke realiseeritakse järgmiste õppeainete kursustel: majandusõpetus, informaatika, materjali- ja toiduainetetehnoloogia, karjääriplaneerimine, võõrkeeled ning meediaõpetus riigikaitse ja meistriklassi kursused.

Infotehnoloogia ja meedia

Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased.

Infotehnoloogia kasutamist peab HTG oluliseks õppeprotsessi kaasajastamisel, ainete lõimumisel ja õpilaste iseseisva töö tähtsuse suurendamisel. Info kättesaadavus võimaldab õpetajal asuda enam juhendaja-suunaja rolli, taandudes peamiselt infojagaja rollist. Infotehnoloogia loob kaasaegse suhtlustasandi õpilaste ja õpetajate vahel, võimaldab õppetöö individualiseerimist.

Arvutiõpetuse algkursus on kohustuslik kõikidele HTG õpilastele. Lisaks on õpilastel võimalus omandada teadmisi  vabaainete kursustel. Kuigi HTGs õpetatakse informaatikat eraldi õppeainena, ei välista see infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast teavet hankida. Meediaõpetus toimub ka vabaainena.

2.5. Õppesüsteem ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused

Õppekorraldus

Hugo Treffneri Gümnaasiumis perioodsüsteemis rakendatud kursusõpe oma valikuvõimalustega, individuaalse õpilasjuhendamise ning osaliselt klassideta süsteemi jaoks korraldatud töökorraldusega võimaldavad koolil pakkuda mitmekülgsemat õppimisvõimalust nii kiiresti edasijõudvatele ja võimekamatele õpilastele kui ka õpilastele, kelle omandamisvõime nõuab aeglasemat edasiliikumist gümnaasiumis. Õppetöö korraldus HTGs toetab õppija aktiivsust ja vastutust.

On rida positiivseid ootusi, millele koolis rakendatud õppesüsteem on orienteeritud:

  • süsteem on paindlik nii õpilase kui ka õpetaja jaoks;
  • suunatud noore inimese arengule, arvestades tema võimeid ja soove;
  • õpilase vastutuse suurenemine;
  • õpetajatele koostööks ja enesetäiendamiseks motivatsiooni tekitamine;
  • kohustus õppetööd planeerida, arvestades õpilaste soove ja kooli võimalusi.

 

Perioodõppe rakendamisel on lähtutud vajadusest

  • intensiivistada õppetööd. Uuringud on näidanud, et õpimotivatsioon on kõrge õppeperioodi (veerand, poolaasta) alguses, siis see langeb ja tõuseb uuesti õppeperioodi lõpul. Õppeaasta jaotamisel lühemateks perioodideks lisandub õppetöö suhtes intensiivseid alguseid ja lõppe.
  • vähendada samaaegselt õpitavate õppeainete hulka. HTGs rakendatud perioodõppe ja kursuste süsteemi puhul väheneb samaaegselt õpitavate ainete hulk, ühele ainele määratud nädalatundide arv teatud perioodil suureneb võrreldes traditsioonilise õppekorraldusega.
  • õppeaega maksimaalselt ära kasutada. Kuna perioodide lõpud ei lange kokku koolivaheaegade algusega, ei teki õppetöös traditsioonilist pühade-eelset “tühja aega“. Õppetöö kestab täie pingega esimesest koolipäevast viimaseni.
  • tagada õpitava terviklik tunnetus.
  • vähendada õpilaste teadmiste kontrolliks kulutatavat aega. Kasutada õppetunde maksimaalselt teadmiste omandamiseks, koduse töö ja kontrolltöödeks kuluva aja osakaalu vähendades.
  • suurendada valik- ja vabaainete arvu ja mahtu vastavalt õpilaste soovidele. Loodud süsteem on paindlik ning võimaldab operatiivselt lisada enam soovitud ainekursusi või ära jätta neid kursuseid, mille järele ei ole õpilaste poolset nõudmist.
  • muuta paindlikumaks valik- ja vabaainete õpetamise korraldust. Koolisüsteem võimaldab korraldada kõiki kursusi kogu kooliastmele ning kasutada valik- ja vabaainete lektoritena ka spetsialiste väljapoolt kooli.
  • harjutada õpilasi kõrgkoolides kehtiva õppesüsteemiga. HTG õppetöö korraldus sarnaneb pigem kõrg- kui põhikoolis kasutusel oleva õppesüsteemiga. Pikaajaline praktika näitab, et rakendatud uuendused tagavad edu ning õppesüsteem sobib gümnaasiumiastme õpilastele.

 

Õppeaasta planeerimine

Õppeaastas on 35 õppenädalat, kokku vähemalt 175 koolipäeva. Hugo Treffneri Gümnaasiumis on õppeaasta jagatud viieks perioodiks, perioodi pikkus on 35 õppepäeva, s.o 7 nädalat.

Tunniline õppetöö toimub igal perioodil 6 nädalat (30 õppepäeva), perioodi viimane, 7. nädal (5 õppepäeva) on ette nähtud kordamistundideks ja arvestusteks.

Arvestused toimuvad kõikides õppeainetes, kusjuures arvestuse vorm on määratletud ainekavas. Iga kursuse alguses teavitab õpetaja õpilasi arvestuse vormist ja sisust.

Ühes perioodis õpitakse 7 – 8 erinevat õppeainet, aastaringselt toimuvad kehalise kasvatuse ja praktikumide tunnid.

Perioodõppe rakendus nõuab väga täpset õppeaasta ajalist planeerimist. Õppeaasta algul valminud üldtööplaani õppeaasta sees ettetulevaid muudatusi tuleb teha väga kaalutletult õppetöö ülima kontsentreerituse pärast.

HTGs kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad v.a. suvine koolivaheaeg, mille alguse kehtestab vastavalt kooli taotlusele Tartu Linnavalitsus. Iga õppeaasta alguses arutab õppenõukogu läbi ja kiidab heaks kooli aastaplaani mis sisaldab ka perioodide, arvestuste ja järelarvestuste kuupäevalise jaotuse ning õppeaasta ürituste plaani.

Kursus, kursuste aastaplaan, tund

Kooli õppekava ühik on kursus. Õppeained on jaotatud kursusteks. Arvestuslikult on kursuse pikkus 35 tundi kestvusega 45 minutit (s.o 35 x 45 = 1575 minutit). Arvestades HTGs rakendatud õppesüsteemi eesmärke ning koolis õppivate noorte vanust,  on alates 2012.a. sügisest õppetunni pikkus 75 minutit ning kursuse pikkus seega 21 õppetundi (21 x 75 = 1575 minutit). Koolis rakendatud töökorralduse puhul toimub seega iga nädal viie 45minutilise tunni asemel kolm 75minutilist tundi. Õppetund on õppekorralduse põhivorm. Õppetunnid toimuvad koolis või väljapool kooli ekskursiooni, õppekäigu või praktilise tööna.

Perioodi vältel toimuvad kõikides õppeainetes (v.a kehaline kasvatus ja praktikumid) igal nädalal kolm ainetundi. Tunniplaani tasakaalustamiseks toimuvad nn kahetunnilised kursused. Kursuste aastaplaani koostamine s.t kursuste jaotamine perioodidesse toimub iga õppeaasta algul. Jaotamisel arvestatakse

  • olümpiaadide piirkondlike- ja lõppvoorude toimumise aega;
  • ainetevahelist lõimumist;
  • reaal- ja humanitaarainete vahelist tasakaalu;
  • kaadri olemasolu;
  • õpetajate koormust.

Mõjuval põhjusel (õpetaja haigus, töölt lahkumine vms) on kooli juhtkonnal õigus õppeaasta jooksul aastaplaani korrigeerida. Kursuste aastaplaani arutab läbi ja kiidab heaks kooli õppenõukogu.

Tunniplaan

Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevadel. HTGs kasutusel oleva perioodõppe puhul muutub tunniplaan viis korda aastas, iga uue perioodi alguses.

Perioodide tunniplaanid koostatakse vastavalt kursuste aastaplaanile.

Arvestus

Arvestuse eesmärk on anda õpilasele võimalus oma võimeid ja huve määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. Arvestus võib olla:

  • kirjalik (arvestustöö kestvusega kuni 90 minutit, v.a proovieksam);
  • suuline (arvestusepileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms);

Arvestused toimuvad arvestuste nädalal vastavalt õppealajuhataja poolt koostatud plaanile.

Arvestuse ebaõnnestumise korral on õpilasel õigus sooritada järelarvestus. Arvestuste kord on heaks kiidetud kooli õppenõukogu poolt.

Kooli dokumentatsioon

Õppeaasta periodiseerimine, ainekursuste süsteemi rakendamine ja kooli hindamisreeglite kasutusele võtmine on loonud vajaduse kooli oma dokumentide vormi jaoks. HTGs on kasutusel

  • õpinguraamat kursuste läbimise ning ainetes edasijõudmise kajastamiseks.
  • õpetaja päevik, kuhu kantakse ühe aineõpetaja poolt õpetatavate õppegruppide tulemused. Vormilt ühtib õpetaja päevik kehtiva klassipäeviku vormiga, kehtivad klassipäeviku reeglid.
  • puudumiste arvestamise päevik, mille vorm ühtib vabariigis kehtiva dokumendiga. Päeviku täitmise eest vastutab klassijuhataja.
  • eHTG on kooli elektrooniline andmebaas, kuhu sisestatakse  õpilaste üldandmed, kolme õppeaasta kursusehinded, kooliastme- ning eksamihinded. Õpilase koolist lahkumisel viiakse andmed elektroonilisse arhiivi.

Samuti sisaldab eHTG kooli kalenderplaani, ruumide broneerimise võimaluse, aine- ja kursusepassid.

  • õpilaskaart  Sellele märgitakse  õpilase üldandmed, kolme õppeaasta kursusehinded, kooliastme- ning eksamihinded. Koolist lahkumisel annab õpilane kaardile allkirja kooli toodud dokumentide ning lõpetamisel lisaks ka lõputunnistuse ja hinnetelehe kättesaamise kohta. Iga õppeaasta lõpus köidetakse arhiveerimiseks koolist lahkunud õpilaste kaardid ühtseks õpilasraamatuks. Õpilaskaardi täitmise eest vastutab klassijuhataja.

2.6. HTG tunnijaotuskava

Õppeplaani ülesehitus

HTG õppeplaani ülesehitusel on lähtutud põhimõttest:

  • Hugo Treffneri Gümnaasium tagab riikliku õppekava täitmise.
  • Riiklikus õppekavas ettenähtud ainekursustele on lisatud humanitaar-, loodus- ja reaalsuunda kujundavate õppeainete kursused.
  • Õpilane, olles kooli astudes valinud õppesuuna, on kohustatud läbima riikliku õppekava kohustuslikud kursused ning kõik kooli poolt ette nähtud õppesuunda kujundavad kursused.
  • Vabaainete kursuseid peame oluliseks õpilase iseseisvaks õppijaks kasvamisel.
  • Vabaainete kursustel osalemine on õpilasele vabatahtlik.
  • Õppetööd toetavad osavõtt mitmesugustest projektidest, teiste õppeasutuste poolt korraldatud kursustest ning kooli huvitegevus.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetab õpilane, kes on läbinud vähemalt 96/98 kursust.

Igale lennule koostatakse oma tunnijaotuskava õppeaja alguses (10. klassis) lähtudes riikliku õppekava nõuetest, kooli tunnijaotuskavast ning pedagoogilise kaadri võimalustest.

Tunnijaotuskava

 

GRÕK

H

L

R

 eesti keel

6

6

6

6

 kirjandus

5

8

7

7

humanitaarpraktika

 

1

 

 

inglise keel (B)*

5

11/6

11/6

11/6

prantsuse, saksa ja vene keel (B)

5

6

6

6

saksa või prantsuse keel (A)

 

3

 

 

matemaatika **

14/8

14/8

14/8

14

matemaatika praktikum

 

 

 

5

tehnoloogia kursus

 

 

 

1

bioloogia

4

4

8

4

bioloogia praktikum

 

 

3

 

toiduainete tehnoloogia

 

 

1

 

Füüsika

5

5

5

9

füüsika praktikum

 

 

 

3

informaatika

 

2

2

2

geograafia

3

4

3

3

Keemia

3

3

7

4

keemia praktikum

 

 

1

 

Ajalugu

6

8

6

6

inimeseõpetus

1

1

1

1

ühiskonnaõpetus

2

2

2

2

filosoofia

 

2

2

1

Kunst

2

4

2

2

usundiõpetus

 

3

 

 

muusika

3

3

3

3

kehaline kasvatus

5

5

5

5

uurimistööde alused

 

1

1

1

Kokku

69/63

85

85

91


** kooli astumisel on võimalus humanitaar- ja loodussuunas õppijatel valida, kas õppida laia või kitsa matemaatika programmi alusel.* õpilasel on võimalus valida pärast seitsme kursuse läbimist loobuda A-võõrkeele õppimisest ja valida sobivad kursused vabaainete hulgast

Võõrkeelte õpetamine

Võõrkeelte õpetamisel on arvestatud, et erinevatest koolidest HTGsse õppima asunud õpilased saaksid jätkata põhikoolis alustatud võõrkeelte õppimist. Koolis õpetatakse põhikooli baasil inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kahe võõrkeele õppimine tunnijaotuskavas ettenähtud mahus on õpilastele kohustuslik. Humanitaarharus on õpilastel kohustus läbida saksa või prantsuse keele algkursus.

Keeleõpe toimub rühmades, mille suuruseks on üldjuhul 20 õpilast.

Matemaatika kitsas ja lai programm

Humanitaar- ja loodussuuna valinud õpilased saavad  gümnaasiumi astudes teha  valiku, kas õppida matemaatikat kitsa või laia programmi järgi. Õppegrupp avatakse, kui soovi avaldab vähemalt 32 õpilast.

Kitsa ja lai matemaatika programm erinevad nii aine mahu, sisu kui käsitluslaadi poolest.

Kitsa matemaatika (8 kursust) eesmärk on õppida aru saama matemaatika keeles esitatud teabest, kasutada matemaatikat igapäevaelus erinevates olukordades.

Kuna kitsa matemaatika kursusi on vähem kui laia matemaatika kursusi, võimaldab see kitsa matemaatika suuna valinud õpilastel valida rohkem vabaainete kursusi.

Laia matemaatika (14 kursust) programm annab ettekujutuse matemaatika tähendusest ühiskonnas, selle rakendamisest igapäevaelus, tehnoloogias, majanduses, loodus- ja täppisteadustes ning muudes valdkondades. Lahendatakse rakendusülesandeid, olulisel kohal on tõestamine ja põhjendamine.

Tehnoloogia kursused

Ühe tehnoloogia-alase kursuse läbimine on loodus- ja reaalharu õpilastele kohustuslik. Loodussuuna õpilastele on kohustuslik toiduainete tehnoloogia kursuse läbimine.

Reaalharus asendab kursust osavõtt füüsika, matemaatika, informaatika või keemia olümpiaadikursusest (teoreetiline ettevalmistus ja aktiivne osalemine eelnimetatud õppeainete olümpiaadidel).

Konkreetse tehnoloogiakursuse programm koostatakse iga õppeaasta III perioodi alguseks, kursuseid viivad läbi HTG õpetajad ning Tartu ülikooli ja Eesti Maaülikooli õppejõud.

Praktikumid ja õppelaagrid

Humanitaarsuuna õpilastele toimub humanitaarpraktika 11. ja 12. klassis HTG õpetajate juhendamisel. Õpilastel tuleb osa võtta Vargamäe laagrist, Viljandi Kultuurikolleži külastusest, Tammsaare päeval toimuvatest konverentsidest ning välipraktikast.

Loodussuuna 10. kassi keemia praktikum viiakse HTG keemia laboris HTG õpetajate  juhendamisel.

Bioloogia aastaringseid praktikume juhendavad Tartu ülikooli õppejõud ning

praktikumide läbiviimiseks kasutatakse võimalusel ka TÜ praktikabaase.

Välipraktikumid 10. ja 11. õpilastele toimuvad tunnivälisel ajal juunikuus.

Reaalsuuna füüsika praktikumid toimuvad vastavalt tunniplaanile kooli füüsika laboratooriumis HTG õpetaja juhendamisel.

Matemaatika praktikume juhendavad HTG õpetajad ning praktikumid toimuvad

vastavalt tunniplaanile.

Lisaks õppekavas fikseeritud praktikumidele viiakse läbi õppelaagreid reaal- ja/või humanitaarainetest enam huvitatud õpilastele ning kooli segakoori lauljatele ja rahvatantsijatele. Koolimajas läbiviidavad laulu- ja tantsulaagrid ning koolilehe

toimetuse õppepäevad planeeritakse kooli aastaplaanis.

Reaalharu õpilaste seas on populaarsed matemaatikahuviliste laagrid, kus lisaks oma kooli õpetajatele jagavad teadmisi ka külalisõppejõud ja vilistlased. Suuremateks olümpiaadideks valmistumiseks korraldavad füüsika, keemia ja matemaatikaõpetajad ühise õppelaagri.

Sügispoolaastal toimub õppelaager humanitaarsuuna õpilastele kolme kooli

kohtumiseks ettevalmistamiseks. Õppelaagri lektoriteks on õpetajate kõrval

teadlased ja tuntud ühiskonnategelased.

Individuaalne õppeplaan

Kooli eesmärgiks on  õpilaste individuaalsete valikutega kursusesüsteemi rakendamine, kus õpilane saab huvipakkuvate valik- ja vabaainete kaudu intellektuaalseid võimeid ja võimekust arendades oma haridusteed süstemaatiliselt kujundada või vajadusel läbida õppekava talle sobivas tempos. Kool toetab igati õpilaste individuaalsete õppeplaanide koostamist, õpilase kujunemist iseseisvaks õppijaks.

Iga õpilane võib HTGs õppides koostada oma õppeplaani. Kui õppesuuna programm ei vasta õpilase soovidele, on tal võimalik täiendada seda, valides pakutavate valik- ja vabaainete kursuste hulgast juurde just neid ainekursusi, mis teda huvitavad või on õpingute jätkamise seisukohalt vajalikud. Valikuid tehes kaasneb ka vastutus otsuste realiseerimise eest.

Individuaalse õppeplaani, mille koostab õpilane valik- ja vabaainete kursuste abil, täitmist jälgib õpilane ise, klassijuhataja selle üle kontrolli ei pea, samuti ei ole vaja seda kinnitada õppenõukogul.

Lisaks õppeplaanile, mille õpilane koostab valik- ja vabaainete kursuste baasil, on HTG õpilasel võimalus taotleda ka individuaalset õppeplaani kohustuslike kursuste läbimise osas. Samuti võib põhjendatud otsuse korral õpilane asendada mõne kooli õppekavas oleva õppeaine (mis ei ole riikliku õppekava õppeaine) samas mahus talle vajaliku või meeldiva õppeainega vabaainete hulgast.

Selleks tuleb õppenõukogule esitada vastavasisuline taotlus.

Kooli poolt pakutud või õpilase avalduse alusel taotletud individuaalset õppekava rakendatakse juhul kui

  • õpilase teadmised aines on tugevamad kui grupikaaslastel;
  • õppeprogrammi suhtes on põhjendatud erisoovid (näit. õppeperioodi keskel teistest koolidest või välismaalt õppima tulnud või välismaale õppima suunduv õpilane, jm.);
  • tervislikel põhjustel ei ole võimalik läbida ettenähtud kursuseid õigeaegselt või teiste õpilastega samas tempos;
  • on tekkinud vajadus õppeaja pikendamiseks Õpilase taotluse või kooli poolt pakutud individuaalse õppeplaani alusel õppimise puhul koostab õpilasele õppeplaani õppealajuhataja.

Klassijuhataja teavitab individuaalsest õppeplaanist lapsevanemaid ning jälgib selle täitmist.

Vabaainete kursused

Vabaainete ainete kursused moodustavad terviku ning ei ole otseselt ühegi kohustusliku aine- või kursuse lisa s.t ei nõua otseselt ühegi kohustusliku kursuse eelnevat läbimist. Vabaainete kursuste läbiviimiseks moodustatakse klassidevahelised õpperühmad. Kursused jagunevad:

  • silmaringi laiendavad kursused
  • põhiaineid süvendavad kursused.

Vabaainete kursustel osalemine on õpilastele vabatahtlik. Kursuste tutvustuse, toimumise plaani ning registreerumise korra arutab iga õppeaasta alguses läbi ning kiidab heaks õppenõukogu.

Kooli lõpetamine

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab HTG õpilane olema läbinud riikliku ja õppesuunda kujundavad kohustuslikud kursused ning vabaainete kursused omal valikul, kokku vähemalt 96 kursust ning sooritama riigieksamid eesti ja võõrkeelest, matemaatikast, koolieksami ning uurimis- või praktilise töö.

Eksamid

Kooli lõpetamiseks on õpilasel kohustus sooritada eesti ja võõrkeele ning matemaatika riigieksam ja üks koolieksam. Riigieksamite läbiviimise tingimused ja kord on kehtestud haridus- ja teadusministri määrusega 17.09.2010, nr.59. Koolieksami tingimused ning läbiviimise korra sätestab kooli laiendatud juhtkonnas on läbi arutatud ning direktori käskkirjaga kinnitatud HTG koolieksami juhend.

Õpilasuurimus

Kooli lõpetamiseks on õpilasel kohustus sooritada uurimis- või praktiline töö. Nõuded uurimis- või praktilise töö sooritamiseks sätestab kooli laiendatud juhtkonnas on läbi arutatud ning direktori käskkirjaga kinnitatud HTG õpilaste uurimis- ja praktilise töö juhend.

Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid

Hugo Treffneri Gümnaasiumis lähtutakse ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel eelkõige kooli põhieesmärkidest ja traditsioonidest, kuid ollakse avatud ka uuele. Sellest lähtudes:

  • osalemine olümpiaadidel, konkurssidel, eriilmelistes projektides ning võistlustel on õppe- ja kasvatustöö lahutamatu osa;
  • osavõtt nimetatud tegevustest on õpilastele vabatahtlik ja toimub vastavalt projekti, olümpiaadi, võistluse või konkursi juhendile ja korrale. Nimetatud tegevusi juhib juhtkonna poolt kinnitatud olümpiaadide koordinaator ja arendusjuht;
  • ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide, olümpiaadide, konkursside, võistluste läbiviimine toimub vastavalt väljakujunenud traditsioonidele;
  • uutest projektidest osavõtu ja traditsioonilistest loobumise otsustab kooli pedagoogiline kollektiiv;
  • nii ülekoolilised, kui ka kooli piire ületavad üritused kavandatakse kooli aastaplaanis.

Kool toetab igati projektides, olümpiaadidel, konkurssidel jm. õpilase enesearendamise ja ühtlasi kooli esindamisega seotud tegevust ning osutab igakülgset kaasabi vastavalt võimalustele ja vajadustele.

2.7. Hindamise korraldus

Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon. Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine.

Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

  • olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;
  • küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;
  • tegutsema, oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama;
  • looma, konstrueerima, katsetama, ennast arendama;
  • probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
  • oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandamist. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

Hindamise eesmärgiks HTGs on:

  • anda teavet õpilaste õpiedukusest;
  • tugevdada õpilaste õpimotivatsiooni;
  • suunata õpetajat õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
  • motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;
  • toetada õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist.

Samas saavad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta ning suuniseid edaspidiseks. HTGs hinnatakse nii õpilase teadmiste taset kui ka arengut. Oluliseks peetakse teadmiste ja oskuste rakendamisel üles näidatud iseseisvust ja loomingulisust.

HTG õpetajal on õigus töötada välja oma süsteem õpilaste hindamiseks lähtudes HTG hindamisjuhendi nõuetest. Õpetaja on kohustatud iga kursuse alguses õpilastele selgitama, kuidas kujuneb selle kursuse hinne. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste hindamise korra on läbi arutanud ning heaks kiitnud kooli õppenõukogu.

2.8 Õpilaste õpiabi ja nõustamine

HTGs on loodud süsteem õpilastele koolisüsteemi tutvustamiseks, õpiabi osutamiseks ning kutse- ja karjäärinõustamiseks.

Koolisüsteemi tutvustamine.

Kuna HTGs on rakendatud perioodõppega õppesüsteem, vajavad õpilased kooli astumisel põhjalikku selgitust õppekava ülesehituse ja õppekorralduse ning tulemuste hindamise kohta.

Informatsiooni jagamine toimub järgmiselt:

  • 10. klassi õpilastele selgitavad koolis kehtivaid reegleid klassijuhataja, aineõpetajad ja õppealajuhataja;
  • kooli reeglistik on kättesaadav kooli kodulehel;
  • igal esmaspäeval (v.a. arvestuste nädalad ja koolivaheajad ) ilmub kooli infoleht "HTG info", mis on loetav kooli kodulehelt ning õpilasstendilt;

Õpiabi.

Arvestades HTG õpilaste erinevaid põhiteadmisi ja võimeid, on kooli õppekavas ette nähtud

  • kursused nõrgemate teadmistega õpilaste tarvis. Abistavate kursuste loetelu ja toimumise aeg kinnitatakse iga õppeaasta alguses õppenõukogu poolt.
  • võimalus võimekamatel õpilastel osaleda erinevateks aineolümpiaadideks ettevalmistamise nn meistriklassi kursustel. Kursuste loetelu ja toimumise aeg kinnitatakse õppenõukogu poolt iga õppeaasta alguses.
  • individuaalse õppekava koostamise erinevad võimalused.

Kõigile õpilastele tagatakse

  • täiendavad konsultatsioonid aineõpetajatelt;
  • individuaalne abi ja konsultatsioonid kooli psühholoogilt;
  • järeltööde ja –arvestuste sooritamise võimalus vastavalt kooli hindamisjuhendis ettenähtud korrale.

Kutse- ja karjäärinõustamine

Koolis läbiviidava kutsesuunitlustöö eesmärgiks on teadlikult juhendada õpilaste kutsealast ettevalmistust valikute tegemiseks. Kutse- ja karjäärinõustamine sisaldab õpilaste enese-analüüsioskuste arendamist, õppimisvõimaluste ja –tingimuste tutvustamist, informatsiooni  erinevate töövaldkondade kohta. Karjäärinõustamine annab võimaluse õpilastel pikema aja jooksul tegelda oma tuleviku planeerimisega.

Kool kui mõjutaja integreerib erinevaid koolikorralduslikke tegevusi ja loob õppimiskeskkonna, mis toetab õpilaste igakülgset arengut, nende informeeritust ja toimetulekut elus/töömaailmas. Kutse- ja karjäärinõustamine on käsitletav kui osa isiksuse nõustamisest. Karjääri- ja kutseplaneerimist teostatakse läbi õppetundide ning lisaks ka praktikumide, õppeekskursioonide, erinevate lektorite esinemiste jne.

Olulisemad tegevusvaldkonnad õpilaste kutse- ja karjäärinõustamisel:

  • individuaalne psühholoogiline, kutse- ja karjäärinõustamine;
  • karjääriplaneerimise valikkursus;
  • kutseinformeerivad ekskursioonid ja külastused õppeasutustesse ja töökohtadesse;
  • külalislektorite ja üliõpilaste esinemine erinevate õppimis- ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks;
  • karjääriplaneerimist toetavate elektrooniliste infosüsteemide ja andmebaaside tutvustamine;
  • kutseinformatsioonimaterjalide (kõrgkoolide teatmikud, vastuvõtutingimused, abimaterjalid karjääriplaneerimiseks jm) hankimine ja eksponeerimine kooli raamatukogus;
  • meditsiiniline kutsenõustamine (õpilaste teavitamine nende terviseseisundi vastavusest valitud/soovitud erialale);
  • õpilaste teavitamine Tartu Kutsehariduskeskuse poolt pakutavatest nõustamisteenustest.

2.9.Tunniväline tegevus

Hugo Treffneri Gümnaasiumi tunniväline tegevus tuleneb kooli traditsioonidest, missioonist ja eesmärkidest.

Tunnivälise tegevuse eesmärgiks Hugo Treffneri Gümnaasiumis on õpilaskonna ühtekuuluvustunde tekitamine, kooli “vaimu” hoidmine ning õpilaste vaba aja sisustamine meelepärase ja arendava tegevusega.

Kooli traditsioonid

HTG väärtustab oma kooli traditsioone, mis on kujunenud koolipere aastatepikkuse ühistööna. Välja on kujunenud järgmised aastaringsed traditsioonilised ühisüritused:

  • õpilaste ja õpetajate ühine sügispiknik Tartu lähedal looduskaunis kohas;
  • 10. klasside tutvumisõhtu;
  • kooli aastapäeva aktus, kuhu kutsutakse ka kooli endised õpetajad;
  • kooli aastapäeva ball, mille korraldab koolisisese konkursi võitnud 11. klass;
  • kooli aastapäeva ajal toimuv spordinädal õpilastele ning vilistlasturniir korvpallis;
  • jõulujumalateenistus Jaani kirikus või kirikus;
  • iga-aastane viie kooli kohtumine reaalainetes. Alguse sai üritus 1965.a. Meie kooli õpilastele pakuvad reaalainetes konkurentsi Viljandi Carl Robert Jakobsoni nim. Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased;
  • KOKOKO – kolme kooli - Tallinna 21. Keskkooli, Pärnu SÜTEVAKA Humanitaargümnaasiumi ja meie kooli humanitaarsuuna õpilaste kokkusaamine;
  • A. H. Tammsaare päev 30. jaanuaril. Päev, mil sündis suurkirjanik. 30. 01. 1958.a. anti koolile ka A. H. Tammsaare nimi (01.09.1990.a. taastati kooli ajalooline nimi);
  • kevadkontsert kooliperele, lastevanematele ja endistele õpetajatele;
  • kooli näiteringide kevadetendus Vanemuise teatri saalis;
  • direktori vastuvõtt aineolümpiaadidel, erinevatel võistlustel ja konkurssidel väga hästi esinenud õpilastele ja nende juhendajatele;
  • viimase koolikella aktusega saadetakse abituriendid lõpueksamitele;
  • 25. 05. 1997. a. avati Hugo Treffneri ausammas Emajõe kaldapealsel. Monument ei ole püstitatud mitte üksnes markantsele koolimehele, vaid see on ausammas eesti haridusele, eesti õpetajale;
  • 12. kl. lõpuõhtu on lõpetanute vastuvõtt HTG rohkearvulisse vilistlaskonda.

Tähtpäevalised üritused

Tähtpäevalistel üritustel on oma kindel koht kooli oma näo kujundamisel:

  • 1. septembri aktus Hugo Treffneri ausamba juures;
  • õpetajate päeva üritused korraldab kooli õpilasomavalitsus;
  • jõulupidu õpilastele ja õpetajatele;
  • sõbrapäeval peetakse meeles kõiki häid kaaslasi ja sõpru;
  • Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, kus toimub aineolümpiaadide võitjate autasustamine;
  • emakeele päeva tähistame rõhutamaks eesti keele ja kultuuri hoidmise ja edasikandmise tähtsustamise vajadust;
  • naljapäev 1. aprill, kus õpilastele esinevad õpetajad;
  • lõpuaktused 10.-11. klassidele koolis ning 12. klasside lõpetajatele Vanemuise kontsertsaalis.

Kooli väljaanded

  • Iganädalane ülekooliline infoleht "HTG info"
  • Viis korda õppeaastas  ilmuv kooli ajaleht "Miilang"
  • Kooli kirjanduslik almanahh "Sulesepad" ilmub kolmeaastase intervalliga
  • Kooli ajalooraamat “Treffoonia”.

Huviringid

Koolipäevad ei lõpe viimase õppetunniga. Õpilastel on võimalik osaleda järgmistes huviringides:

  • kooli segakoor Anima
  • näitering
  • rahvatantsugrupp Tantsutallad
  • pallimängud
  • kunstiring
  • meediaring
  • väitlusklubi

2.10. Õpetajate ainealane tegevus ja täiendkoolitus

Aineosakonnad ja arengukava töörühmad

Õpetajate ainealaseks tegevuseks on koolis moodustatud alljärgnevad osakonnad:

  • humanitaarainete osakond
  • keelte osakond
  • reaalainete osakond

Kõik õpetajad kuuluvad osakondadesse vastavalt koolis õpetatava(te)le aine(te)le.

Aineosakonna tööd juhib osakonna juhataja,  kes määratakse juhtkonna poolt ametisse kaheks aastaks. Osakondade juhatajad koos kooli juhtkonna (direktor, õppealajuhataja, arendus-, huvi- ja infojuht) ja olümpiaadide koordinaatoriga moodustavad laiendatud juhtkonna, kes koguneb õppeaasta jooksul süstemaatiliselt nõupidamistele, kus

  • arutatakse läbi kooli õppe- ja kasvatustegevust puudutavad küsimused;
  • püstitatakse kooli lühiajalised (õppeaastate kaupa) eesmärgid;
  • võetakse seisukoht strateegiliste otsuste kohta, mis esitatakse kinnitamiseks õppenõukogule.

Kõik kooli laiendatud juhtkonnas käsitlemisele tulevad küsimused arutatakse eelnevalt läbi juhataja eestvedamisel osakondades toimuvatel nõupidamistel.

Lisaks kuuluvad kõik õpetajad kooli arengukava töörühmadesse, mille tegevuse eesmärk on:

  • kooli arengukava elluviimise toetamine ja kaasaaitamine;
  • kooli õppekavaarendus ja õppekava tasakaalustamine;
  • õpetajate arenguprogrammi elluviimine;
  • õpetajate vahelise koostöö arendamine.

Klassijuhatajate kogu

Õpilase arengu mõjutamisel on tähtis roll aineõpetajate kõrval ka klassijuhatajal.

Hugo Treffneri Gümnaasiumis on klassijuhatajad koondunud nn klassijuhatajate kogusse, keda juhib juhtkonna poolt iga õppeaasta algul määratud klassijuhatajate kogu vanem. Kogu kokkusaamised toimuvad vastavalt vajadusele, kuid kindlasti toimuvad töökoosolekud augusti kuus, enne õppeaasta algust ning alati vahetult enne lastevanemate koosolekuid.

Töökoosolekutel vahetatakse kogemusi, planeeritakse ühistegevusi erinevate klasside vahel ning viiakse läbi vajalikke koolitusi.

Õpetajate täiendkoolituse korraldus ja enesetäiendamine

Õpetajate täiendkoolituse organiseerimisel ja korraldamisel lähtume OÜ OM Arenduse poolt koostatud “HTG õpetajate kompetentsimudelist” ja “HTG õpetajate arenguprogrammist“.

 Sellest lähtuvalt toimub:

  • kõigile õpetajatele täiendkoolitus koolivaheaegadel vähemalt 6 päeva õppeaastas;
  • sisekoolitus valdavalt oma õpetajate poolt organiseerituna 4 -5 korda õppeaastas.

Kool tagab ainealase ja metoodilise täiendkoolituse (õpikukursused, uute ainekavade rakendamisega seonduvad kursused jne.) iga õpetaja vajadustest lähtuvalt, kusjuures koolituse aja, teema ja vormi otsustab õpetaja ise. Ainealase ja metoodilise täiendkoolitusena käsitletakse ka

  • koolidevahelisi projekte õpilaste olümpiaadideks ja konkurssideks ettevalmistamiseks;
  • erinevatelt kursustelt saadud kogemuste jagamist aineosakondades;
  • esinemist loengutega vabariigi õpetajatele;
  • osavõttu riigieksamitega seonduvatest kursustest.

2.11. Kooli enesehindamine

HTG kui organisatsiooni juhtimisel on oluline saada pidevat tagasisidet selle kohta, kuidas saavutatakse püstitatud eesmärgid ning millised on tegevuse tulemused. Vajadus kooli töö tulemuste hindamise metoodika järele on kasvanud seoses suurema vastutuse ja otsustusõiguse andmisega koolile. Kasutame eesmärkidest lähtuvat ja tulemustel põhinevat hindamist.

Eesmärkidest lähtuv hindamine:

  • määratakse tegevuse eesmärgid ning jagatakse need vahe-eesmärkideks;
  • lepitakse kokku eesmärgile jõudmise vahendites ja meetodites;
  • eesmärgid muudetakse tegevusteks;
  • kogutakse vajalikke andmeid ja analüüsitakse neid;
  • hindamistulemusi mõõdetakse ja tulemusi võrreldakse eelnevalt seatud kriteeriumidega;
  • analüüsitakse tulemusi, tehakse järeldused ning võetakse vastu edasist arengut puudutavad otsused.

Tulemustel põhinev hindamine

  • põhineb tulemuseesmärkidel ja kokkuleppel;
  • rõhutab tegevuse tulemusi ja nende eest tunnustamist;
  • nõuab nii iseregulatsiooni kui ka tulemusjuhtimist, samuti enesehindamist;
  • eeldab pidevat hindamist;
  • eeldab ka protsessihindamist.

Kriteeriumid kooli enesehindamiseks kinnitab kooli direktor.

2.12. HTG õppekava uuendamise kord.

Õppekava pole staatiline, vaid muutuv ja arenev.

Kooli õppekava arenduse üldjuht on direktor, kes delegeerib ülesandeid direktsiooni liikmetele ja õpetajate töörühmadele.

Ainekavade arenduse juhtideks on vastavate osakondade juhatajad, kes delegeerivad ülesandeid vastava aine õpetajatele.

Kord kahe kuu jooksul toimuvad kooli uuendustele ja muutustele pühendatud juhtkonna laiendatud koosolekud, kus osalevad lisaks juhtkonna liikmetele kõik osakondade juhatajad. Koosolekutel vaadatakse läbi kooli komplekteerimise põhimõtted, tehakse ettepanekuid õppekava muutmiseks, täiustamiseks jm.

Kooli õppekava arendustööst on võimalik osa võtta kogu HTG töötajaskonnal vähemalt üks kord aastas korraldatavatel õppekava arendusega seotud seminaridel.

Uuendatud: 2/09/2017 11:21