Televiisori lülitab meie pere üldiselt sisse päevas korra – kõigepealt vaatavad väikesed õde ja vend traditsioonilised õhtused multikad ja siis vanemad AK uudiseid. Mõnikord harva (umbes kord kuus) tuleb telekast selline film, mille jaoks raatsin loovutada natuke oma ajast. Ühesõnaga olen väga kehv telekavaataja.

Just nimelt selle minu televiisori erandliku mittevaatamise tõttu, ei ole ma, kusjuures Miilangu toimetusest AINSANA, näinud ka laupäevaõhtuseid kuulsaid „Rakett 69“ saateid. Kuulsaid seetõttu, et 2012. aastal tunnustati saatesarja „Rakett 69“ kahe olulise auhinnaga: Euroopa Ringhäälingute Liit nimetas „Rakett 69“ Euroopa parimaks haridussaateks ja Eesti Teadusagentuur andis „Rakett 69“ tiimile üle Tunnustatud Teaduse Populariseerija auhinna.
Nõnda võtsin huviga vastu toimetuse ettepaneku ennast lõpuks asjaga kurssi viia ning sättisin end mugavalt täpselt kell 19.35 televiisori ette valmis.

Millega on tegu?
„Rakett 69“ on eetris olnud juba kolm aastat, alates 2011. a
jaanuarist. Praegu käib IV hooaeg. Tegemist on teadust populariseeriva saatesarjaga, mille peaauhinnaks on 10 000€
suurune stipendium. Saatesse võivad kandideerida põhikooli lõpetanud ja gümnasistid (alates vanusest 15) ning üliõpilased. Õpilastele on kindlasti suureks motivaatoriks see, et alates sellest aastast saab esikolmik Tartu Ülikooli sisse ilma katseteta (v.a arstiteaduskonda).

Kadalipp kadalipu otsa
Saatesse pääsemiseks tuleb valmistada ette esitlus ning läbida loogikat, teadmisi ja osavust läbiv test TEADUSLABÜRINT, mille 6 kiiremat pääsevad saatesse. Ülejäänud 9 valivad kohtunikud. Osalejad jagatakse 5-liikmelistesse rühmadesse, mis edaspidi on üksteisest eristatavad T-särgi värvi järgi. Igas saates lahendavad kõik rühmad kolm ülesannet; tegevust juhivad kohtunike poolt valitud kaptenid (v.a esimeses saates, kus on kapteniteks kolm kõige kiiremini TEADUSLABÜRINDI läbinud võistlejat). Igas saates langeb välja kohtunikele kõige nõrgemana tundunud kapten või meeskonnaliige. 10. saates toimub otsustav TEADUSDUELL ning seejärel on FINAAL, kus selgub saate võitja.

Koolivennad võistlustules
Meie koolist on hetkel võistlustules Thorny Valk (siniste võistkonnas), Aksel Part (oranžide võistkonnas) ning Jüri Lääs ja Kaspar Koolmeister (roheliste võistkonnas). Thorny sai saatesse tänu oma tüdrukule, kes ta kirja pani. Aksel ja Kaspar sattusid osa võtma pigem juhuse tõttu ja ootamatult, kuna algselt läksid teistega seltsiks kaasa. Jüri tegutses kindla plaaniga saatesse pääseda. Tagantjärele on kõik poisid osalemise üle väga õnnelikud ning leiavad, et saavad sealt palju uusi teadmisi, praktilisi kogemusi ning kindlasti ka häid tuttavaid. Osalejate sõnul saateks ettevalmistumine aega ei võta; see-eest aga kestavad filmimised tihti isegi kuni südaööni – nimelt filmitakse mitu osa järjest.

Köitev ka võhikutele
Iga saate alguses on kiire meenutus eelmise osa ülesannetest ning kokkuvõtte toimunust. Valitakse kaptenid ning öeldakse üldteema. Sellel hooajal on lisaks avasaatele olnud teemadeks “Meeskonnatöö”, “Lülitused”, “Võidusõidud” ja “Muusikainstrumendid”. Saatel on minu arvates kaks eesmärki. Esimeseks on leida noori talente. Talendi all mõeldakse antud saates mitte laulu- ja tantsuoskust, vaid loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, meeskonnatööoskust ja leidlikkust. Teiseks (ja peamiseks) eesmärgiks on tekitada noorte seas huvi teadusteemade vastu. Tuleb tunnistada, et see toimib! Võin nüüd oma kogemusest öelda, et saate jälgija mõtleb kaasa ja ragistab samamoodi ajusid kui saates osalejad. Ülesanded on pealtnäha parajalt rasked (nõnda tekib huvi), kuid lahendus enamasti üsna kerge, nutikas ja loogiline. Siiski, mõnikord on ka vastupidi – esmapilgul lihtne lahendus osutub tõsiseks pähkliks. Väga palju annavad juurde saates parasjagu käsitletavate nähtuste illustratsioonide ja animatsioonidega selgitused. On imekspandav, et keerulisi asju saab näidete ja analoogiate abil nii lihtsas keeles selgitada!

Igaüks leiab oma
Sihtgrupina on mõeldud arvatavasti eelkõige keskkooli- ja üliõpilasi. Samas on saade kindlasti huvitav vaadata ka õpetajatele, kes ehk saavad õppetöö vürtsitamiseks ideid praktilisteks katseteks ja häid nippe, mida koolis oma õpilastega saab järele teha. Tegelikult arvan, et see saade on huvitav ka vanaemadele sokikudumise kõrvale (ja vanaisadele söögitegemise taustaks), eriti arvestades, et just pensionärid on kõige truumad telekavaatajad.
Terve saate jooksul ei hakkanud mul kordagi igav. Olen 100% nõus, et saade on väärt neid auhindu ja kiitust, mis talle osaks on saanud.
Minuga koos vaatas saadet ka ülejäänud pere ja kõik suure huviga – nii lasteaiaealised õde-vend kui põhikooliõpilasest vend kui ka bioloogiharidusega vanemad. Otsustasime, et vaatame seda saadet kindlasti edaspidigi.
Hoiame pöialt treffneristidele, olgu mistahes värvi!