KOOLIKVARTALI EHITUSLUGU

 Tartu Gümnaasium, mis alustas tegevust 15. septembrist 1804. a., sai enda käsutusse kaks üksteisega seotud kivimaja, üks oli nn. Printsessi maja ning teine vana postimaja.
Koolikvartali kruntide asustuslugu algab Wybersi (Tartu linnasekretär) revisjoniraamatu valgusel 16. sajandi lõpust, mil kvartalis oli 6-7 krunti, mis 17. saj. keskel liitusid omavahel kolmeks maavalduseks.
 
 
 
 

PRINTSESSI MAJA

... jääb Jaani tänava ja kiriku lääneportaali ees olevasse nurka (pilt 1), milles oli juba 1601-1626. a. Jaani kiriku tütarlastekool. Selle vastas üle tee asus Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana (alates 1642. a.) Krundi idaküljel asus peale 1734. aastat kivimaja, mis hävis 1775. a. hiidtulekahjus. See maja asus praeguse klassiruumi emakeel I kohal. Nn. Printsessi maja iseloomustati 1734. a. revisjoni ajal suuremõõtmelisena, kuid üldiselt halvas seisus olevana. 1784. a. ostis maja paruniproua Tscherkassow (neiuna Kuramaa printsess Hedvig Elisabet Biron). Tema surma järel (1800. a.) kuulus maja Paul I poolt siia asutatud Liivimaa Aadlipreilide Hooldusasutusele, pärast selle üleviimist Viljandisse anti see maja keiser Aleksander I ukaasiga 10. detsembrist 1804. a. vastasutatud Tartu Kubermangugümnaasiumile.
 
 
 
 
 

POSTIMAJA

  … haaras enda alla koolikvartali edelanurga ehk praeguse söökla ala (pilt 2). 1680-ndail aastail ehitati selle kvartali lõunaküljele väga esinduslik maja. Maja oli 9-teljelise frondiga, maja keskel asuva ukse juurde viis kahepoolne vabatrepp. Tõenäoliselt hävis see uhke hoone Põhjasõja ajal koos kogu linnaga.
1758. a. oli krundil kivimaja ja selle kõrval väike puumaja. Maja oli ehitatud aastatel 1751 ja 1756 vahel. Tartu postimeistri Frischi palvel müüs 1782. a. maja omanik maanõunik Mannteuffel oma ühekorruselise kivimaja koos inventariga kroonule Tartu postkontori jaoks. 
1799. aastaks oli kogu krundi välisküljed kinni ehitatud. Postimaja kolis 1804. a. endisesse kohtumajja, millest tänaseks on tehtud posti – ja spordimuuseum.
 
 
 
 

RÜÜTLI TÄNAVA KRUNT

  1827. a. osteti krunt Rüütli tänava äärde (pilt 3). See pidi võimaldama püstitada sinna uus koolihoone klassiruumidega, peosaaliga, arhiiviga ja raamatukoguga. Suurimad ehitustööd toimusid koolikvartalis 1827. ja 1830. a. vahel. Siis püstitati Rüütli tänava äärde spetsiaalselt koolihooneks projekteeritud ehitis. Projekti koostas ehitusmeister J. G. Kranhals senior. 1827. a. novembris sai pakkumise teel ehitamise endale kohalik linna kaupmees Reinhold. 
Uusehituse nurgakivi panek toimus 17. mail 1829. a.  15. septembril 1829. a. sai maja katuse alla ja täpselt aasta pärast toimus majas pidulik avaaktus.
 
 
 
 
 
 

 Koolimajade üldülevaatusel 1864. a. loetletakse koolikvartalis kõiki hooneid kahekorruselistena, ainsana on ühekorruseline kooliteenija korteri osa, mis asus kvartali põhjaosa keskel. Sajandi lõpukümnendil oli hoonestuse pindala 3000 ruutmeetrit.
Järgmine kooliruumide ümberehitamine toimus aastatel 1880-1881. Sisevõimla ehitati Munga tänava poole esimese korruse peale, sellega seoses tuli laiendada alumist korrust 1/3 võrra õue poole. Võimla on esimene spetsiaalselt ehitatud koolivõimla Eestis. See viimane juurdeehitus hõlmas ka jalutuskoridoride ehitamise ning sellega seoses ka klassiruumide seinte omavaheliste ühenduste likvideerimise (osa vaheuksi säilis veel 1960. aastani, mil nad lõplikult kinni müüriti).
20. saj. algupoolel püsisid kooliruumid enam-vähem muutumatutena. Pärast II maailmasõda toimunud kooliruumide ümberehitamisest oli olulisem 1958. aastal kooli söökla rajamine pärastsõjaaegsete internaadiruumide asemel. 1962. a. paigaldati koolimajja keskküttesüsteem. Enne seda tuli majas iga päev kütta enam kui viiskümmend ahju. 1964. a. asfalteeriti kooliõu. Koolimaja keldrite väljaehitamine toimus aastatel 1974-1977.
 

1998. a. 16. novembril põles koolihoone Jaani tänava poolne tiib. Seoses sellega alustati 1999. a. juunis koolimaja renoveerimistöödega. Koolile tähendas see seda, et õppetööd tuli järgneval kooliaastal läbi viia erinevates Tartu linna asutustes.

2000. a. algul algas tagasikolimine osaliselt renoveeritud koolimajja ning uus kaasaegne võimla, mis ehitati endise koolihoovi kohale avati septembris 2001. a.

Lõplikult renoveeritud koolimaja võeti vastu 26. augustil 2002. a.
Renoveerimistööde käigus on koolimaja juurde saanud ca 2100 m2, mis teeb kokku  ca 7000 m2 kasutatavat pinda.