Kooli lõpetamine


Koolieksami II osa kirjeldused (kuni 2018a)

  
Ajalugu >
   Bioloogia >
   Füüsika >
   Geograafia >
   Joonestamine >
   Keemia >
   Kirjandus >
   Majandusõpetus >
   Prantsuse keel >
   Vene keel >
   Ühiskonnaõpetus >



Aine: Ajalugu Ajaloo koolieksam on kirjalik.
Eksam tugineb ennekõike 12. klassi kursustele (lähiajalugu I ja lähiajalugu II) ning lähiajaloo teemade seostele Eesti ajalooga.

Teemad:
1. 20. sajandi algus: suurriigid, rahvusvahelised suhted.
2. Esimene maailmasõda (põhjused, tulemused; sõja käik kaardilt).
3. Pärast Esimest maailmasõda: põhimõtted poliitikas, impeeriumide lagunemise mõju, majandus.
4. Diktatuuride kujunemine maailmasõdade vahelisel perioodil (NSV Liidu, Itaalia ja Saksamaa näitel).
5. Teine maailmasõda (kujunemine, sõja käik üldistavalt, tulemused).
6. Külm sõda: kujunemine ja külma sõja kriisid.
7. Demokraatlikud riigid külma sõja ajal: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa näitel.
8. Kommunistlikud riigid külma sõja ajal: NSV Liidu, Hiina, Ida-Euroopa näitel; NSV Liidu ja sotsialismileeri lagunemine.
9. Postkommunistlik Venemaa. 
10. Lähiajaloo sündmuste mõju Eesti ajaloole (iseseisvumine, maailmasõdade vaheline periood, Teine maailmasõda, nõukogude periood, taasiseseisvumine).




Aine: Bioloogia Bioloogia koolieksam 2018

Vorm: kirjalik
Ajaline kestus: 120 minutit
Teemad: a) organismide paljunemine ja areng
           b) pärilikkus ja muutlikkus
           c) inimese anatoomia, füsioloogia ja organismi talitluse
regulatsioon (humoraalne ja neuraalne)
           d) viirused (ehitus, talitlus, tähtsus) ja biotehnoloogia


Töö koosneb küsimustest ja ülesannetest, mis nõuavad õpitud mõistete,
faktide, seaduspärasuste teadmist, mõistmist, rakendamist, analüüsi-,
sünteesi- ja hinnangu andmise oskusi kõikides teema valdkondades

Organismide paljunemine ja areng
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismirühmadel, nende tähtsus
ja tulemus.
Raku muutused rakutsükli eri faasides. Kromosoomistiku muutused mitoosis
ja meioosis ning nende tähtsus. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus
ning nende arengut mõjutavad tegurid.
Viljastumise olemus ja toimumine eri organismidel. Kehaväline ja
kehasisene viljastumine eri loomarühmadel. Munaraku viljastumine naise
organismis. Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse
võrdlus.
Suguhaigustesse nakatumise viisid ning haiguste vältimine.
Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused, sünnitus. Lootejärgse
arengu etapid selgroogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad
tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm.
Pärilikkus ja muutlikkus
Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogiliste
põhiprotsesside (replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa
päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide
avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest tulenevad
muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi
lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide
ülesanded ning protsessi üldine kulg.
Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa
organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse
muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses.
Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja
mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli
hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakenduslik
väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine.
Geneetikaülesanded Mendeli seadusest, AB0-ja reesussüsteemi vererühmadest
ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju
inimese terviseseisundile.
Inimese anatoomia, füsioloogia ja talitluse regulatsioon
Inimese biokeemiline koostis: erinevate elementide, ioonide ja
biomolekulide ülesnded  inimorganismis. Inimesele omase loomse raku ehitus
ja erinevate rakustruktuuride ülesanded. Inimese kudede ehituse ja
talitluse eripärad. Inimese elundkonnad ja nende talitlus.
Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist
ja levikut mõjutavad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ning närviimpulsi
ülekanne. Refleksikaar ning erutuse ülekanne lihasesse. Närviimpulsside
toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade ülesanded.
Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Inimese närvisüsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid.
Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Inimese
sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Ülevaade inimorganismi
kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist ja levinumatest häiretest. Seede-,
eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel.
Inimese energiavajadus (nii raku kui organismi tasandil) ja saamisviisid
ning termoregulatsioon.
Viirused ja biotehnoloogia
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus, näited ning
tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. HIVi organismisisene
toime ning haigestumine AIDSi. Inimesel levinumad viirushaigused ning
haigestumise vältimine.
Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised
kasutusvõimalused. Erinevate organismide (bakterite, viiruste,  seente
jne.) rakendusbioloogiline tähtsus.
Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, seadusandlikud,
majanduslikud ja eetilised probleemid. Geneetika ja geenitehnoloogiaga
seotud teadusharud ning elukutsed.



Aine: Füüsika Vorm: suuline
Teemad baseeruvad füüsika riikliku õppekava 2.-5. kursusel. Teemade täpne kirjeldus ilmub peagi.
Pileti ülesehitus: kaks teoreetlist küsimust ja arvutusülesanne.


Aine: Geograafia Koolieksami teemad geograafias 2018
Eksam kirjalik. Ajaline kestus 120 min.
Eksamil on küsimused järgmistel teemadel.

1. Rahvastik
Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Rahvastikupoliitika. Rände põhjused ning liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Rändega seotud probleemid.Linnastumine.
2. Muutused maailmamajanduses. Üleilmastumine
Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. Rahvusvahelised firmad. Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid. Üleilmastumine
3. Litosfäär
Litosfääri koostis. Maa siseehitus. Kivimiringe. Laamtektoonika. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Vulkanism.  Maavärinad.
4. Atmosfäär
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Ilmakaart.
Kliimadiagramm.
5. Hüdrosfäär
Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll kliima kujunemises. Veetemperatuur ja soolsus maailmameres. Hoovused. Rannaprotsessid. Erinevad rannikud.
6. Pedosfäär
Murenemine. Muld ja mulla teke. Mullatekketegurid. Mulla ehitus ja mulla omadused.
7. Energiamajandus
Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Fossiilsed kütused. Tuumaenergeetika. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.



Aine: Joonestamine Joonestamise eksam (kirjalik)

Projektsioonide liigid.
Kolmemõõtmelistest objektidest saame kahemõõtmelisel paberipinnal kujutada objektide projektsioone. Kuidas tekib projektsioon? Õpilane peab teadma projektsioonide liike ja nendel visuaalselt vahet tegema.
* Kaldprojektsioon (aksonomeetria meetod)
* Ristprojektsioon (mituvaade)
* Tsentraalprojektsioon (perspektiiv)

Joonise vormistamise reeglid.
* Kirjanurk
* Joonteliigid ja kasutamine
* Mõõtkava, mõõtmete märkimine

Aksonomeetria
Peamiselt ristisomeetria
* Ristisomeetria
* Frontaalne kalddimeetria (ehk kabinetprojektsioon)
* Teljestikud
* Ring ristisomeetrias (ovaal)
* ...jne...

Mituvaade
* Vaadete asetsemine (vaated projektsioonilises seoses)
* Kolmanda vaate tuletamine
 
Õpilane peab oskama kujutada aksonomeetrilist objekti mituvaates ja vastupidi!

Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv
* Perspektiiv ühe koondpunktiga
* Perspektiiv kahe koondpunktiga
* Võrdsete suuruste/vahede vähenemine perspektiivis
* Õigete proportsioonidega perspektiiv.
Nt tuleb pealtvaates (ja eestvaates) etteantud objektist teha selle kujutis perspektiivis. Meetodeid on mitmeid, vaadake konspekti.
* Tsentraalvari perspektiivis

Ristlõige ja lõige
* Mis vahe on ristlõikel ja lõikel?
* Milleks kasutatakse lõiget?
* Lihtlõige ja liitlõige:
- lihtlõige
- osaline lõige ehk kohtlõige
- poolvaatlõige ehk poolvaade-poollõige
- astmeline lõige
- murtud lõige
 
Hoonete joonised
* Hoone plaan
* Hoone lõige
* Mõõtmed hoone joonisel
 
Soovitan, lisaks konspektile ja tehtud joonistele, külastada ka õpetaja Lepiste koostatud veebilehte:
https://sites.google.com/view/joonestamine/avaleht   
Eksamil on soovituslik kasutada isiklike töövahendeid: pliiats/-id, sirkel ja kustutuskumm. 


Aine: Keemia Koolieksam keemiast 2018
Eksami vorm: kirjalik
Eksamiküsimuste (-ülesannete)  arv: 15-18
Põhiteemad:
Keemia põhimõisted (aatomiehitus, perioodilisustabel; keemiline side, aine ehitus (lihtaine, liitaine, molekulidevahelised jõud, kristallivõre, molekulaarne aine, mittemolekulaarne aine, ioonilised ained, kovalentsed ained, allotroopia); lahused, hüdraatumine).
Keemiline reaktsioon (ühinemisreaktsioon, lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon), reaktsiooni soojusefekt, eksotermiline ja endotermiline reaktsioon, keemilise reaktsiooni kiirus, katalüüs, mittepöörduv ja pöörduv reaktsioon, keemiline tasakaal.
Elektrolüüdid, aineklassid (elektrolüütiline dissotsiatsioon, lahuse elektrijuhtivus, elektrolüüt, mitteelektrolüüt, tugev elektrolüüt, nõrk elektrolüüt, dissotsiatsioonimäär;
hape, hapnikhape, tugev hape, nõrk hape, hüdrooniumioon, alus, tugev alus, leelis, nõrk alus, hüdroksiid, oksiid (happeline ja aluseline oksiid), sool, vesiniksool, indikaator, neutralisatsioonireaktsioon, lahuste pH skaala, vee karedus, ioonidevahelised reaktsioonid, soolade hüdrolüüs).
Redoksprotsessid, metallide omadused.
Orgaaniliste ühendite struktuur ja nimetused; orgaaniliste ühendite aineklassid.
Küllastunud süsivesinik (alkaan), küllastumata süsivesinik (alkeen, alküün), areen,
asendatud süsivesinik (halogenoalkaan, alkohol), amiin, fenool, eeter, karbonüülühend (aldehüüd, ketoon), karboksüülühend (karboksüülhape, ester, amiid), sahhariid, rasv, aminohape, polüpeptiid (peptiidside).
Orgaaniliste ühendite reaktsioonid.
Asendusreaktsioon, radikaalreaktsioon, oksüdeerimisreaktsioon, liitumisreaktsioon.
Hüdrogeenimine, hüdraatimine, dehüdraatimine, halogeenimine, nitreerimine, esterdamine, leeliseline ja happeline hüdrolüüs.
Polümeerid ja polümerisatsioon.
Liitumispolümerisatsioon, polükondensatsioon.
Keskkonnaprobleemid (happesademed /happevihm, osooniaugud, kasvuhoone-efekt).
Arvutusülesanded.


Kasutatav õppevara
Gümnaasiumi keemiaõpikud
1. Tamm, L. Üldine ja anorgaaniline keemia. Õpik X klassile. Avita, 2005.
2. Karelson, M., Tõldsepp, A. Üldine ja anorgaaniline keemia gümnaasiumile. 
    Koolibri, 2011.
3. Tuulmets, A. Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile. I ja II osa. Avita, 2008.
4. Tuulmets, A. Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile. I ja II osa. Avita, 2002.
5. Karelson, M., Tõldsepp, A. Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri, 2007.

Täiendav õppematerjal
1. Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2007.
2. Tamm, L. Keemia riigieksami ülesandeid. Soovitusi lahendamiseks. AS Atlex,
    2011.
3. Vene, J., Paaver, L. Keemia ülesandeid riigieksamiks. Koolibri, 2004.
4. Karolin, L. Üldise ja anorgaanilise keemia harjutustik. Avita, 200.
5. Karolin, L. Orgaanilise keemia harjutustik. Avita, 2008.
6. Tõldsepp, A. Keemiatestid gümnaasiumile. Koolibri, 2006.
7. Karik, H. Üldkeemia. Anorgaaniline keemia. Käsiraamat õpilastele. Koolibri, 
    2000.


Aine: Kirjandus Kirjanduse koolieksam on suuline eksam. 
Koolieksami maht on 8-10 käsitletud ilukirjandusteost ja 8-10 kirjandusteoreetilist teemat.
Teemade ja teoste valik  kõigi kursuste piires (KI1-KI7) lepitakse kokku eksamit sooritavate õpilaste ja aineõpetaja koostöös.


Aine: Majandusõpetus Majanduse  koolieksam 2018
Ajaline kestus 120 min.
Koolieksam on kirjalik-valikvastuste test.

Test hõlmab alljärgnevaid teemasid ja  märksõnasid.

Majanduse olemus.
Nappus ja kompromiss, alternatiivkulu. Majanduse põhivalikud: Mida? Kuidas? Kellele? Tootmistegurid: loodusressursid, inimressursid ja kapital, ettevõtlikkus. Mikro- ja makroökonoomika. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus. Motiiv. Kasum. Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus.

Nõudmine, pakkumine, hind.
Nõudlus, pakkumine, tasakaaluhind, nõudluse hinnaelastsus.Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid. Defitsiit ja ülepakkumine. Hindade roll turumajanduses.

Ettevõtlus.
Ettevõtlikkus, ettevõtjate roll majanduses. Ettevõtja, ettevõte. Ettevõtja kohustused, riskid, kasum. Ettevõtjate strateegiad. Ettevõtte õiguslikud vormid. FIE, osaühing, aktsiaselts.

Ettevõtte alustamine.
Oma ettevõttega alustamine. Äriidee, äriplaan. Toode ja teenus. Algkapital, investeerimine. Väärtpaberid. Tootlikkus, kvaliteet. Püsi- ja muutuvkulud.
Konkurents ettevõtluses. Ettevõtte raamatupidamine.

Konkurentsi vormid. Konkurentsi positiivne ja negatiivne mõju tootmisele ja tarbijale. Litsents, patent, kasulik mudel, tööstusdisaini lahend ja autoriõigus.

Turundus.
Põhiülesanded. Toode, hind. Hinnakujundus. Müügistrateegiad.
Turundussuhtlus ja müügikoht. Reklaam, reklaami koostamine. Ostja ja müüja rollid.

Valitsuse osa majanduses.
Valitsuse roll majanduses. Majandusringlus. Riigieelarve
moodustamine, tulud ja kulud. Eesti riigi eelarve. Erinevad maksusüsteemid, nende eelised ja puudused. Otsesed ja kaudsed maksud Eestis. Fiskaal- ja monetaarpoliitika. Eesti maksupoliitika.

Majanduse tsüklilisus. Konjuktuurifaasid.

Raha ja finantsmajandus.
Raha funktsioonid. Finantsvahendus. Pangandussüsteem,keskpank ja kommertspangad, nende ülesanded ja roll raharingluses, pakutavad teenused.    
Hoiustamine ja laenamine, riskid. Erinevad rahasüsteemid. Inflatsioon.



Aine: Prantsuse keel Prantsuse keele koolieksam 2016

Prantsuse keele koolieksamina sooritavad õpilased õppeaastal 2015/16 rahvusvahelise prantsuse keele tasemetesti DELF tasemetel A1/A2/B1/B2. Test on eelregistreerimisega ja  toimub 11.-13.aprillil 2016.


Aine: Vene keel Koolieksamit vene keelest saab teha õpilane, kes on läbinud B-keelena 6 kursust. Eksam on kirjalik ja  kestab 120 minutit. Koosneb järgmistest osadest:
1. Kirjutamine (isiklik kiri)
2. Kuulamine
3. Lugemine
4. Sõnavara ja grammatika
Ülesanded koostatakse vastavalt B2 taseme nõudmistele.

Link materjalidele harjutamiseks: http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2017/%D0%922%20%D0%94%D0%95%D0%9C%D0%9E%202017(2).pdf 
Link kuulamisosale: https://www.youtube.com/watch?v=cUhr0TL3qZ8&feature=youtu.be 


Aine: Ühiskonnaõpetus Ühiskonnaõpetuse koolieksam on kirjalik, sisaldab mõlema kursuse (ÜÕ1 ja ÜÕ2) materjale ning hetkel ühiskonnas aktuaalseid teemasid (määratletakse konsultatsioonil). Eksami tulemuse abil on võimalik parandada oma ühiskonnaõpetuse kooliastme hinnet.

Info viimati muudetud: 2018-05-04 15:38:41

Uuendatud: 18/03/2019