Septembri alguses avastasid kõik kümnendikud, et kolmapäeviti viienda tunni ajal on neil tunniplaanis tund, mis kannab nime enesehoolivus. Novembriks on rebased ilmselt juba aru saanud, mida see endast kujutab ning sellest enda arvamusegi kujundanud, kuid nüüd ülejäänud kooliperele – millise kursusega on tegu ning milleks see loodi?

Enesehoolivuse kursusel käivad kordamööda rääkimas koolipsühholoog, õpilasnõustaja ning kooliõde. Juba on käsitletud elulisi probleeme alates suhete hoidmisest lähisuhtevägivalla ning identiteedini. Kuid siiski – milleks ühele treffneristile see kõik?

Sellele küsimusele vastab meie õpilasnõustaja Madli Nuut: „Enesehoolivuse kursus sai loodud mõttega toetada 2020. aastatel oluliseks kujunenud pädevusi. Kuidas selles pöörases maailmas, kus üks kriis ajab teist taga, ning üha kasvavas infokülluses tagada enda emotsionaalne heaolu. […].  Oleme vahest väsinud ja kurnatud ning kes meist näiteks ei oleks haiget saanud mõne sõna tõttu või kaaslase käitumise pärast? See võib muuta meie enesetunde halvaks ning panna meid tundma mitte piisavana. Enesehoolivus aitab rasketel hetkedel jääda tasakaalukaks ja vajadusel end innustada kritiseerimise asemel. Koheldes iseennast nagu kohtleksime enda sõpra, oleme vastupidavamad, paindlikumad ja õnnelikumad inimesed.

Enesehoolivuse ja teadveloleku (inglise keeles mindfulness) kursused on terves maailmas üha populaarsemaks muutunud ja annavad vajalike oskustepagasi igas vanuses inimestele. Mida nooremalt inimesed sellise mõtteviisiga tutvust teevad, seda parem. Noore inimese aju on vastuvõtlikum ja paindlikum uuele informatsioonile ning uue mõtteviisi igapäevaellu toomine sedavõrd lihtsam.’’ 

Treffneristide enda arvamused kursusest aga lahknevad. Üsnagi paljud vastanutest arvasid, et see on oluline ning huvitav, läbiviijad toredad ja kursusel tuuakse välja olulisi aspekte. Õpilastele meeldis selle vabam vorm ning võimalus end avada ja oma arvamust avaldada (üks vastanutest nentis isegi, et tund meenutab veidi psühholoogi visiiti!). Vastupidiselt toodi sageli aga välja, et kursus on hoopiski igav, mõttetu, aeglane ning teemadest juba teatakse või oldi nende valikus üllatunud. Märgiti, et tund oleks meeldivam, kui õpilasi rohkem kaasataks, teemasid põnevamalt esitataks, näiteid toodaks, ning kui see ei toimuks viimase tunni ajal, kui väsimus juba ligi tikub.

Pilt: Emma Maria Larm