Jalad maast lahti, sest jumal kutsub teid rebastepäeva radadele

Jalad maast lahti, sest jumal kutsub teid rebastepäeva radadele

30. septembri hommikul enne tundide algust ootasid taas Treffneri ukse taga armsad rebased. Soojalt tervitas neid 11.c klass, kellel olid juba käepärast näomaalingu pliiatsid. Iga rebane sai enda näole kena märke ning kingituseks kaasa „hõrgutava” küpsise. Küpsise vahel peituvat ei ole siiamaani avaldatud, kuid kuskilt garderoobist oli kuulda hüüdeid: „Rõve, ma sain sinepi!”. 

7.50-ks olid rebased oma koolikotte asendavad kastid, beebivannid ja -kärud ning muud kaadervärgid võimla ette koridori tassinud – võis alata hommikuvõimlemine. Esimene asi, mis õpilaste pilku püüdis, oli reaalklasside rebaste vaheline võistlus, et tõestada, kes lipu maast kõrgemale saab. Kõige keskel andis juhiseid 11.c klassi õpilane. Sai joostud, krabikõndi harjutatud ja isegi päeva reeglid paika seatud. Iga rebane teadis nüüd, mida teha, kui 11.c hüüdis: „Külgetõmbejõud! Rapanui! Jumal kutsub! Pommirünnak! Püramiid!”  

Vahetundides pandi proovile rebaste teadmised koolist, nende kiirus takistusrajal ja kuulamisoskus telefonimängus. Pealekauba pakkus 11.c ka isetehtud kooki. Tegijad ise lisasid: „Soovisime rebaste päevale midagi head juurde lisada. Maitsesime ise ka enne koogi ära, et see ikka söödav oleks ja ütleks, et tuli täitsa bueno, kui just liiga palju korraga ei söönud.”

Aatriumis võis näha rebaseid laulmas, näiteks 10.b lõõritas innukalt „Valget mersut”. Samuti demonstreeriti oma tantsuoskust: D- ja E-klass tantsisid „Kes aias”, B-klass hoopis „Macarenat”.

Tegevused ei lõppenud aga seal. Vabaaine ajal said rebased teha paarisjoogat, mille lõpus näitasid Mari ja Sonja (11.c) rebastele edasijõudnute poosi, kus üks neist pidi pea alaspidi olema. Lisaks tuli klassidel võidu peale õhupallid täis puhuda ning hiljem need teatejooksus ka ära lõhkuda.

Kell 16.00 algas linnajooks – rebaseid pandi veel proovile üheksas erinevas punktis. Barclay pargis tuli tassida purskkaevust käepäraste vahenditega vett ämbrisse. Selleks kasutasid meie kavalad rebased näiteks mütse, tosse, kummikuid või jopesid. Võitjaks jäi see klass, kes jõudis kõige rohkem vett kokku koguda. Suudlevate tudengite purskkaevu juures pidid rebased tegema vahetuskaupa tänaval liikuvate inimestega. Vahetamiseks anti muna, kartul, pastakas, tühi pudel ja väike Anne šokolaad. Kõige üllatavamad vahetuskaubad olid näiteks pudel Coca-Cola’t ja väike rahasumma. Elleri muusikakooli juures pandi kümnendikud silphaaval laulma, Kassitoomel veeretati bowling’u palli ja läbiti takistusrada, vana ERM-i juures kontrolliti rebaste silmaringi. Delta juures aeti kurikuulsat latikat särgi alt läbi ning koolis tehti riideketti, kus agaramad isegi aluspesu väel olid. Jooksu lõpetuseks tuli rebastel anda traditsiooniline vanne Hugo Treffneri kuju juures. Vanne oli rohkem nagu šamaani rituaali esitamine, mille lõpus said rebased endale märgi laubale. Tsiteerides tuntud multifilmi „Lõvikuningas”: „Simba!”.  Linnajooksu võitis 10.e.

Vee tassimise vahendid
Fotod: Triinu Aru
Tuuli Kärt Tammaru

10.b jenkat tantsimas Foto: Triinu Aru

10.e jumalat otsimas Foto: Mete Otstavel

Rebane sidrunimahla nautimas Foto: Triinu Aru

Show algas dance battle’iga, kus kohtunikud hindasid paaride tantsuoskust, koostööd ja entusiasmi laval. Pärast pingelisi voore osutus dance battle’i võitjaks 10.a, keda esindasid Grete Magerramov ja Marlon Tiik.

Nüüd oli rebastel aeg esitleda oma ettevalmistatud loitse. 10.a luulelise loitsu ning kooris kõlava ümisemise saatel valmistati võimas võlujook. „Väga C-vitamiinine,” sõnas õhtujuht Sonja Nämi. 10.b loits meenutas pullide vahelist võitlust, 10.c esituse ajal langesid maa peale aga tulnukad, kes loitsides paremateks inimesteks tahtsid saada. 10.d loitsu kindel rütm, võtmekõlin ja šamaanlikud häälitsused sarnanesid lausa näidendile. 10.e paistis välja ilmekate sosinate ja rütmika regilauluga.

Otsustava punkti andsid rebaste tantsukavad, mis olid küll täis krutskeid ja trikke, kuid samal ajal suudeti ka sünkroonis püsida. „Pump it” saatel ilmusid lavale metsjeesusteks riietatud 10.e õpilased, kes võlusid rahvast oma sünkroonsusega ning saabastega kassiks kehastunud klassijuhataja Age Saloga.  Järgmisena esines näkineidudena 10.d lauluga „Judas”. Furoori tekitas lavale toodud näkineid, kelle taustal poseerisid poisid. Tulnukatena astusid lavale nõtkuvate puusadega 10.c rebased ja energiline Ott Maidre, taustaks „Pon De Replay”. „Run For Your Life” kõlades viskasid 10.a šamaanid saltosid ja hundirattaid, ei puudunud ka pulli kostüümis klassijuhataja Raimond Lepiste. 10.b vanapaganad vapustasid publikut nii lauluga „So what” kui ka närvesööva trust fall’iga. Show lõpetati võimsalt – lava vallutasid valgetes kostüümides jumalad, 11.c, kelle etteastest ei puudunud ka alati särav klassijuhataja Ave Külter kõrgetel kontsadel. 

Kui traditsiooniline rebaste video oli auditooriumis nähtud, täitus aatrium taas elevil õpilastega. Trummipõrina ning loitsulaadse sõnumisega teatas kooli huvijuht Uve Saar selle aasta ristimise võitja, kelleks polnud keegi muu, kui 10.e! Aatrium täitus Queen’i „We Are The Champions” saatel kuldsete lindikeste ja õnnejoovastuses rebastega – pidu ei lõppenud veel niipea!

TRISTAN JA RUTHA E22 klassijumalad:

Meie imelised oranžikad rebased võitsid tänavuse ristimise. Need särtsakad, ühtehoidvad ja armsad tantsulõvid leidsid kiiresti tee meie südametesse ning viisid end võidule. Meil oli suur au neid toetada ja kogu teekonna vältel neile pidevalt pöialt hoida. Me ei saakski uhkemad olla, E22 kindlasti vääris võitu! Tähistagem!

Olete alatiseks südames! 

Küsisin ka peakorraldajalt Mia-Marleen Lemettilt tagasivaadet ristimispäevast läbi 11.c silmade: 

Me oleme tänulikud võimaluse eest korraldada sellist suurt üritust nagu on rebastepäev. Ristimine andis meie klassile võimaluse koostöö harjutamiseks. Protsess polnud lihtne, kuid tülisid ei tekkinud meil imekombel kordagi. Olen uhke enda klassi üle, sest kõik pingutasid ja asja võeti täie tõsiduse ning mõistmisega. Eriti õnnelikuks tegi mind ajagraafikus püsimine õhtusel show’l. Minu, Mari ja Sonja poolt planeeritud ideed said hästi teostatud ja täiustatud pisidetailidega terve klassi koostegutsemisel. Suure jälje jättis ka meie endi kokku pandud ja esitatud tantsukava. Motivatsiooni andis juurde meie klassijuhataja Ave Külter, kes oma särava iseloomuga ei kohkunud üheski meie idees, vaid tekitas ka meis õhina anda endast tantsimisel kõik võimaliku. Nautisin täiega iga sekundit koos oma klassiga ja mind ei huvitanud, kui valesti ma tantsin või kui veider see kõik välja näeb, sest emotsioon oli nii suur. 

Ma ei suuda oma klassi ilmselt piisavalt tänada, sest ristimisega tõesti nähti vaeva ning oldi südamega asja juures. Loodan, et minu C21 nautis seda päeva sama palju kui mina. 

VAID VEEBIS: