Ilmselt ei jäta see kedagi külmaks, kui tuleb juttu teadussaatest „Rakett 69“. Sel hooajal osales saates HTG 11.d klassi õpilane Lilian Hindrikson, kes esindas kooli väga edukalt, saades 7. koha. Miilang uuris raketlase käest tema seiklusrikka teekonna kohta.

Te õpite humanitaarsuunas. Kust tuli soov osaleda reaal- ja loodusainete saates?

Tegelikult on minu taust vägagi reaalainetel tuginev, kuid kuna ma tegelen lisaks koolile ka muusikaõpingutega Heino Elleri muusikakoolis, oli suuna valikul loogilisem mõelda humanitaarsuunale, kus nüüd paiknen. Reaal- ja humanitaarained on minus aga alati hästi põimitud olnud. Huvi saatesse kandideerimiseks tuli sellest, et väiksena alati vaatasin teadussaadet Rakett 69, ja eriti praegu, kui tunnen, et minu tee on hästi humanitaarainete-keskne ja reaalainete rakendamisest on puudu, tundus mõte saatesse kandideerimisest ahvatlev. 

Kuidas Te valmistusite saates osalemiseks ning kuidas see kogemus Teie ootustele vastas?

Ausalt öeldes ei valmistunudki, sest ma ei plaaninud sisse saada. Minu esimene mõte oli proovida ära, mis formaadiga on tegu ja mida minult oodatakse. Kuigi jah, mitmed minu tuttavad, kes on saates osalenud, on mind saanud veidi instrueerida. Reaalsus on aga see, et kandideerides on kohapealsetes ülesannetes võib-olla vaid üks minut, et end näidata; küsitakse kohati absurdseid küsimusi; leiad end pidevalt olukorrast, kus kunagi ei tea, mis on oodatav tulemus ja kas andsid endast piisavalt palju. 

Milline oli Teie kõige meeldejäävam hetk saates?

Geograafia saate teise ülesande võit, sest esimene võit läks nii napilt käest. Meil oli konkreetselt ülipisike, aga vääramatu mõõteviga ja siis vaatasime, kuidas enda teada puhtalt ehitatud satelliit ei lähe korpuse sisse, seal oli võib-olla vaid kolm millimeetrit puudu. Teine ülesanne oli seetõttu stressirikkam, aga selle võit ka palju magusam. Järgmistes telesaadetes oli meil mitmeid võite esimestes ülesannetes ja sellega kaasnes tihti mõnus pingelangus. Raketiparda kaptenirolli sain muidugi praktiseerida enim enda lemmikus klaviatuurisaates, eriti klaveriklahvide ehitamises, mis oli totaalselt minu ülesanne ja mille me loomulikult ka ära võitsime.

Suurim õppetund saates osalemise ajal?

Suurim õppetund või mõte, mille võiks kaasa võtta, on meeskonnatöö tähtsustamine ja selle aina kasvav roll. Kuigi praegu me võib-olla hindame ühiskonnas individualistlikkust rohkem, siis selle arvelt jääb inimestevahelistest inspireerivatest mõttepõrgatustest puudu ning teise arvamus tihtipeale surutakse maha. Tiimisaadetes ja ka eriti finaalsaates tasuks seda tähele panna: tiimitöö asendamatu roll ajurünnakute genereerimisel viib raketlase võidule.

Mis oleks Teie sõnum inimestele, kes kaaluvad „Rakett 69“ saates osalemist?

Kui on mõte, soov ja tahe, siis kindlasti soovitan kandideerida. Isegi kui esimesel korral saatesse ei pääse, ei tasu lootust kaotada. See on täiesti okei. Selle hooaja võitja proovis saatesse saada neli korda ja lõpuks ta selle saate ka võitis, seega väljajäämisest ära lase end heidutada, see ei ole takistus, vaid võimalus edasiminekuks.

Lilian finaalsaates (varem oli rohelises võistkonnas)
Foto: Vesilind | Gea Kumpel