Tiivaga teadjad

Küsimused hullud põskede sees,
keegi ei hakka neile vastama.
Torgivad rinda, on silmade ees,
panevad linnud rändama.

Kas kusagil on parem kui siin,
uuris tiigiluik valgelt kurelt.
Ole hea ja lenda üks tiir,
mine võta kõik võõramaa suvelt.

On palju linde paradiisis?
Kas taevas on taevas kus lennata?
Jumalat küsitles metsis,
praegu veel lennuvõimeta.Kanakull tahtis alati vastata,
ta tahtis saada linnuteadjaks,
Ükskord õndsus saavuta,
siis saad vastuste lubajaks.

Laena mulle viis eurot

Ta ütleb seda alles siis, kui saab aru, et muudmoodi tõesti ei saa. Ta on alandlik. Ja tal on piinlik, et sõbralt laenata. Ta selgitab sulle üle ja üle, miks ta sinult laenab ja mida ta selle rahaga ette võtab. Sa pead teadma, et tal on seda päris-päriselt vaja. Tal on valusalt piinlik. Isegi sul hakkab juba piinlik. Ta vabandab ja selgitab ja vabandab. Ta tahab ise hakkama saada. Ta saabki! Alati ju muidu saab… aga täna jäi rahakott maha. Ta ütleb endale, et enam kunagi, ei, enam ealeski ei jäta ta oma rahakotti maha. Isegi, kui hakkab tundi hiljaks jääma. Et ei peaks kunagi enam kelleltki laenama. 

Laena mulle viis eurot

…ütles mulle mu kallis sõber Jevgeni. Ta on tuntud kui näpud-põhjas leiutaja. Imeline leiutaja, kes vastutab poolte meile tänapäeval tuntud mugavuste eest. Kuid leiutaja amet pole just kõige stabiilsem sissetulek ning leiutamiseks on vaja raha, mida ta küsib oma sõpradelt. Jevgeni ei häbene seda, aga mina oma sõbrana pean juba kuu alguses eelarvesse temanimelise sektsiooni tegema. Jah, ta küsib palju raha, aga me kõik anname seda talle. Ta hoolitseb meie ja meie mugavuse eest ning kui leiutis saab leitutatud, siis oma saadud rikkustest maksab ta alati võlad tagasi.