Kas me peame elama nii, nagu ühiskond soovib?

Sayaka Murata, tunnustatud Jaapani naiskirjanik, on pannud kirja erilise ja lugejat paeluva loo, mis on inspireeritud tema enda elust. Romaani „Inimene helendavast klaaskastist” esmatrükk ilmus 2016. aastal Jaapanis. See on isemoodi teos, kus justkui midagi suurt ei juhtu, kuid tegelikult toimub palju rohkem, kui algselt tunduda võis. See ilukirjanduslik teos neelab lugeja endasse, nagu oleks ta ise loo peategelane, ja avab täiesti uue vaatenurga pealtnäha tavalisele, kuid reaalsuses veidi eriskummalisele elule. Lugedes ei märkagi hetke, kui oled unustanud end natuke kummalisse, kuid lummavasse kirjanduslikku tervikusse.

See on lugu 36-aastasest naisest Keikost, kes otsib Jaapani survestavas ühiskonnas enda kohta. Ülikoolist saati on ta töötanud ja sissetuleku teenimist nautinud ainult väikeses Smile Marti ööpäev ringi avatud minipoes. Naine võitleb pidevalt ühiskonna survega, kuna Jaapanis on ebanormaalne sellises vanuses ikka veel müüjana tööd rügada. Keiko lähedasi vaevab küsimus „Mis temaga lahti on?”. Peategelasena üritab ta siiski eluga hakkama saada, tehes seda piirides, kus ta mängib “normaalse inimese” rolli. Inimese rolliga hakkama saamise analüüsimine on Keikoga tihedalt seotud ööpäevaringses poes. Püüdes ellu sisse sulanduda, otsib ta pidevalt juhendit normaalseks eluks. Seda aga on praktiliselt võimatu leida. Keikol on usku vaid maailmasse helendavas valguskastis, nimetades seda stabiilseks ruumiks, mis katkematult pöörleb. See on mugav keskkond, kus ta tunneb ennast ühe tarviliku mutrikesena inimkonna masinavärgis.

Peategelane Keiko on justkui sütik, kes loo käivitab: ta on lapsepõlvest saadik olnud teistsugune. Teoses äratab uudishimu tema käitumine Jaapanis, kus igal inimesel lasuvad ootused nii karjääri kui ka pere loomise osas. Keegi ei saa aru, miks ta on töötanud Smile Marti kaupluses, millest on saanud kogu tema elu, 18 aastat. See teeb Keikost mõistusetaguse olendi nii kõrvaltegelaste kui ka lugeja jaoks. Ta on justkui müstiline olend sügavas metsas, kelle tabamine on keeruline ja takistusi täis teekond. Kulgedes rännakul, muudab Keiko end erinevate olukordade jaoks. Ta otsib hädavalesid, vabandusi ja põhjendusi oma loomuse selgitamiseks ning teeb midagi meeleheitlikku, et olla vähegi kasulik ühiskonnaliige. Lugeja tahab eelkõige Keikot mõista ja kaitsta inimeste eest, kellel on eelarvamused ja elule kõrged ootused. Seepärast on ka selle teose tõlgendamine mitmetahuline, palju oleneb lugejast endast ning tema isiklikust hoiakust.

Romaan kujutab ideaalselt, kuidas elades teistmoodi, kui standardid nõuavad, nii nagu ise ihaldad, tekitab ühiskond tülgastava surve, millest väljapääsu ei leidu. Sellele astub peategelane sisemiselt vastu, hoolides vaid helendavast klaaskastist. Loo mõistetavaks tegemiseks on Sayaka Murata pannud sõnad paberile, kasutades harmoonilist, kuid selgesõnalist keelt. Ta on loonud eripärase maagia, mis teeb raamatu käest panemise eriti raskeks. Lugu on põgus, kuid iga sõna paneb elu üle järele mõtlema. Romaani lugemine tekitas minus kui arvustajas tohutult sisemisi dilemmasid ning tõi esile essentsiaalse küsimuse „Kuidas ma siis peaksin elama?”. See lugu on silmi avav, maalides pildi ühiskonnast täiesti uuel tasandil. Lugedes veerevad mõtted ühest äärmusest teise, analüüsides tekib isegi segadus, kas asi on Keikos või meelesõgeduse käes vaevlevas ühiskonnas, kus igal inimesel peab olema mingi ettenähtud roll. 

„Inimene helendavast klaaskastist” on meisterlik näide sellest, kuidas lugeja sukeldub pea ees vette, kaotab end korraks ja jõuab siis kaldale tagasi arukama isiksusena. Teos ületas minu jaoks kõik ootused ning pani mitte ainult ridade vahelt lugema, vaid ka analüüsima, hingama ja hämmastuma. See lugu aitab mõista, kui oluline on meid ümbritsev ühiskond ning kui palju meid elu jooksul suunata, kritiseerida ja juhendada üritatakse, ilma et me oleks seda palunud. Kui olin raamatu sulgenud, jäin mõtisklema, kas me peame elama nii, nagu ühiskond soovib. Igatahes soovitan seda romaani kõigile, kes soovivad ühiskonda ja selle toimimise keerukust paremini mõista.