Igal koolipäeval ootab meid nagu aamen kirikus retk jäisesse, ülerahvastatud koolisööklasse, saateks kõhukorinamuusika ja hammasteplagin. Väljudes sellest eelnimetatud ruumist, on meeleolumuutus diametraalne (loe: 90-kraadine). Kõht on täis sooja maitsvat sööki, rahu on hinges ja soov on nurru lüüa. Hing on valmis vaimutoiduks. Nii kordub see päevast päeva, kõik kolm aastat. Olete te mõelnud, mismoodi koolisöökla masinavärk seestpoolt välja näeb ja, kes selle eest vastutab?

Sööklatädid ja nende päev

Meie armsas koolisööklas hoolitsevad selle eest, et õpilaste kõhud oleksid täis ja meel rõõmus, neli toimekat naisterahvast. Köögi kuninganna on peakokk Heli. Tal on kolm abilist: Aile, Marika ja Hille.
Tegutsema hakatakse juba enne, kui kukk kireb. Peakokk Heli saabub kooli siis, kui kell on tiksunud 6.00. Vastu on vaja võtta tellitud tooraine. Tund hiljem saabuvad müüja Hille ja abiline Aile. Seejärel peetakse väike hommikueine, mille kõrvale rüübatakse äratavat kohvi. Kella kaheksaks on lisandunud ka Marika ja see tähendab, et kogu rõõmus sööklapersonal (nagu ka õpilased) on kooli jõudnud.  Hakatakse valmistama toitu esimesel vahetunnil sööjate tarvis. Kui ettevalmistused on tehtud, siis jääb enne õpilaste saabumist veel veerandtunnike väikeseks kohviks ja värskete muljete pajatamiseks. Edasi tegeletakse söökide ettevalmistamisega ning õpilastele serveerimisega. Poole kahe ajal süüakse koos jõudu andev lõunasöök ning seejärel asutakse sööklat koristama (Kusjuures, iga kahe nädala tagant toimub söökla sügavpuhastus.) ja paberitööd tegema. Pingeline, kuid lõbus tööpäev lõppeb peakokk Helil õhtupoolikul nelja-viie paiku.

Menüü ja toidu valmistamine

Kindlasti olete märganud kui mitmekesised ja kõhtu täitvad on meie kooli toidud. See pole sugugi juhuslik! Menüü kokkupanek nõuab palju tähelepanelikkust ning ka seaduste järgimist. Ette on antud näiteks toidu
energia-, valgu- ja süsivesikute sisalduse normid. Terve toidukaardi mõtleb välja meie imeline peakokk Heli. Korraga paneb ta kokku terve kuu toidud. Menüü loomisel arvestab ta muuhulgas muidugi ka meie, koolilaste, eelistustega. Näiteks on maksa- ning tatrasööjaid vähem, seega valmistatakse viimaseid üsna harva, keskmiselt korra kuus.
Tooraine toimetatakse koolimajja hommikul kell 6.00. Kogu toidukraam on värske ning serveeritakse samal päeval. Vaid liha tellitakse kaks päeva ette ning 40 kg liha kohta on 5 kg alati igaks juhuks sügavkülmas. Salatid hakitakse, kartulid keedetakse ning liha tehakse valmis kõik kohapeal. Kas pole mitte meeldiv, et kogu meie lõunasöök on valmistatud värsketest juurviljadest ja lihast ning on küpsetatud vahetult enne õpilastele andmist? Imeline!
Raisku ei lähe ka ülejäägid, mida õpilased ei jõua või ei taha ära süüa. Need saadetakse Põlvamaale Breti-nimelisele talumehele, kes toidujäänused oma sigadele annab. Rõngassabad panevad söödava kraami nahka, toiduks kõlbmatu, näiteks salvrätid, sorteerivad vilunult välja ja jätavad järele.

Järjekorrad ja toidu jagamine

Ilmselt pole kellelegi märkamatuks jäänud, et meie sööklas on kaks järjekorda. Terasem silm aga on täheldanud, et vasakpoolne liigub hoopis kiiremini kui parempoolne. Nimelt on vasakpoolses toiduletis kaks kogenumat tegutsejat ning teises järjekorras vaid üks teenindaja. Mõlema leti peale on üks salatijagaja. Rõõmsad sööklatädid on ise märganud, et vasakpoolses sabas on toitu ootamas rohkem poisse kui tüdrukuid. Samuti on poeglapsed viisakamad, kasutades enam sõna “aitäh” või “tänan”. Neiud, võtke eeskuju!
Söögi jagamine on omaette teadus. Jälgida tuleb, kui palju on sööklas vaba ruumi ning vähese istekohtade arvu puhul (tegelikult on toole lausa 110)  tuleb jagamise kiirust aeglustada. Seega teadke, et viivitamine pole mitte tingitud töötajate väsimusest, viitsimatusest või kiuslikkusest, vaid hoopis meie endi hüvanguks. HTG sööklatädid on tohutult vastutulelikud ning mõistvad. Mitte kunagi ei jää õpilane toiduta, alati leitakse võimalus. Näiteks, kui tellitud on taimetoit, kuid juhtub, et pakutav juurviljavorm pole meelepärane, saab noor tavatoidu.
Rääkides vastutulelikkusest, meenutas peakokk Heli hiljutist juhtumist õpilasega, kelle oli tervislikel põhjustel kindel toitumiskava. Talle osteti eraldi ökopoest sobivat lõunasöögimaterjali. Kolmeaastase koostöö lõpus tänas noormees sööklakollektiivi kaunite llillede ning soojade sõnadega. Heli, tuntud kui terase silmaga naisterahvas, pani suureks rõõmuks  tähele, et kõhetule poisile olid kooli lõpuks põsed tulnud!

Naljad köögis

Meie ägedal sööklapersonalil ka kuldaväärt huumorimeel. Näiteks pajatas Heli meile paar nende korda saadetud vimkat. Ükskord esitati uuele töötajale ülesandeks KÕIK sööklas olevad salvrätid peale tööpäeva lõppu üle lugeda (oh vaesekest!). Aprillinaljaks teatati aga Marikale, et antud päeval tuleb ilma püksata tööle tulla. Tema muidugi uskus seda sinisilmselt ja kurtis veel nukralt, et oleks võinud ometi parema pesu panna.

Söökla nüüd ja vanasti

Saime kaeda ka salapärast köögiosa, mis oli ootamatult suur. Kokku on köögiosal rohkelt erinevaid “nurki”. Ära märkida võib näiteks juurika- ja potipesunurga .Viimase juures kommenteeris abiline Marika uhkelt seisvat pada: “Meil potike ise keedab – moevärk!”.
Krooniajal oli sööklakorraldus paljuski erinev praegusest. Näiteks ei lisatud salat toidutaldrikule koos praega, vaid oli hoopistükis eraldi salatilaud (praeguse piima- ja juurviljaleti asemel). Kõige enam oli koolilastele meelejärgi hiinakapsasalat, auväärsel teisel kohal oli
porgandisalat ning peedisalatit söödi kõige vähem.
Võrreldes praegusega võib täheldada
erinevusi ka koolipuhveti käibes. Nimelt sai köögipere nautida lausa 60-70 pannikoogi tegemist päevas. Teiseks suureks hitiks oli praad šnitsliga. Praegu moodustavad suurema osa puhveti ostjaskonnast õpetajad.

Toimekas peakokk heli

Kahtluseta võib tõdeda, et  meie armsal peakokal Helil on ütlemata tihe ning sisukas töö. Näiteks omab ta kooli tarbeks kahte märkmikku, kuhu kirjutab üles kogu toidu tellimisega seotud teabe, töötajate päevaplaanid, menüüd päevade kaupa ja toitude kogused. Kui küsime tema enda lemmiksöögi kohta, tuleb vastuseks, et kindlat lemmikut pole, sest: “Igaühel oma maitse.” Naisterahvas on meie koolis sööke vaaritanud juba viimased üheksa aastat, toitlustusfirmas aga viisteist aastat. Toimekas kokatädi teeb ka tellimuslaudu.
Meil on väga vedanud, et HTG-l on oma suurpärane koolisöökla. Sest kuigi vaimutoitu jagatakse meie koolis kahtlemata rohkem kui keegi jõuab ära süüa, siis kõhtu see siiski ei täida!

Pirakas pada- just selles pajas valmivadki meie igapäevased road Foto- Johanna Adojaan
Pirakas pada: just selles pajas valmivadki meie igapäevased road
Foto: Johanna Adojaan