Spordinädal

Enne uhket juubelit toimus novembri lõpus koolis üritusi: spordinädal. Osalevate võistkondade arv oli üle aastate kõrge ja konkurents tihe igal alal. Välkturniir korraldati sel aastal saalihokis, korvpallis ja võrkpallis, viimases võis erilise maiuspalana näha tugevat õpetajate võistkonda. Lisaks peeti maha ka traditsiooniline õpetajate ja õpilaste vaheline saalihokimatš.

Saalihoki

Esmaspäeval pandi pall mängu saalihokis, kuhu olid end kirja pannud pea kõik klassid (häbi 10.d ja 10.e klassile). Rohkearvulise pealtvaatajaskonna silme all asusid nii noormehed kui ka neiud innukalt valget kera taga ajama. Saalihoki populaarsuse üks põhjuseid ongi ilmselt selle suhteline lihtsus võrreldes korvpalli või võrkpalliga, kus tuleb osata palli põrgatada ja täpselt lüüa. Saalihokimängus saab palju ära teha ka lihtsalt ringi joostes ja kepiga surkides. Favoriitideks olid aga ikkagi võistkonnad, kelle ridades oli tõelisi saalihokimängijaid: 11.c ja 12.a. Ei tea, kas oli põhjus harjumatult väikestes väravates või meeletus pinges, aga seekord ei suutnud staarid oma tiime nelja parema hulka vedada. Sinna jõudsid hoopis ühtlane 11.a, rebaste lipukandja 10.a, alati tugev 12.b ja suurüllataja 12.c. Poolfinaalides panid oma paremuse veenvalt maksma 12.b ja 11.a ning said võimaluse enne finaali väljateenitud puhkuseks maha istuda, et kolmanda koha mängu jälgida. Võitlus viimase pjedestaalikoha pärast oli vägev ning aja lõppedes seisis tablool tänu mõlema poole ennastsalgavale kaitsetööle viik – 0:0. Otsustavates penaltides näitasid külmemat närvi abituriendid, võites kohtumise 1:0 ja saavutades sellega kolmanda koha. See kolmas koht oli 12.c klassi jaoks ajaloolise tähtsusega – varem polnud nad ühelgi turniiril teisest ringist kaugemale jõudnud! Kahjuks ei näinud me ka finaalis väravaid enne penaltiseeriat, millest väljus võidukalt 11.a. Seega oli esikolmik järgmine: 11.a, 12.b ja 12.c. Võrreldes eelmiste aastatega oli seekord meeldiva üllatusena ilma suuremate vigadeta ja vähem agressiivne mäng, kus nägime rohkem spordimehelikku suhtumist. Jääb vaid loota, et sama saab öelda ka järgmisel aastal.

Korvpall

Järgmise alana oli teisipäeval kavas korvpall, kus sel aastal väga kindlaid favoriite ei olnud, kuigi natuke tugevamaks peeti 12.b, 11.b ja 11.a klasse. Juhtus aga nii, et 12.b langes välja juba esimeses ringis, kui oldi sunnitud tunnistama 11.d klassi paremust. Üldiselt olid mängud võitluslikud ja tasavägised. Eriti tulised olid tüdrukute mängud, mis meenutasid kohati rohkem maadlust kui korvpalli ning kus ei puudunud ka veri ja pisarad. Konkurentsitult kõige osavamad neiud olid 10.c klassis: nende mängus 11.a vastu oli pärast tüdrukute poolaega seis 14:0 (!) 10.c kasuks. Ometi jäi sellest väheks, et takistada hävingut teisel poolajal, kui 11.a poolel astus platsile Jaagup Russak. Ideaalilähedase tabavuse ning nauditava mänguga tegi ta ajalugu ja vedas oma meeskonna lõpuks üsna kindlalt võidule. Seega polnud sugugi üllatav, et 11.a nelja parema hulka jõudis. Ülejäänud poolfinalistid olid 11.d, 11.b ja üllatuslikult ka 10.b. Esimeses poolfinaalis üllatust ei sündinud ning 11.a võttis oma staari toel 11.d vastu kindla 9:0 võidu. Teine poolfinaal oli aga hoopis teine lugu. Vastamisi läksid kehvas vormis 11.b ja väga visa mänguga silma paistnud 10.b. Rebaste neiud mängisid esimesel poolajal väikese edu sisse ning ükskõik, kui palju 11.b noormehed ka ei üritanud, lõpuks särasid tablool ikkagi numbrid 10:9 rebaste kasuks. Mäng oli aga väga põnev ning pinget jätkus päris lõpuni välja, sest võitjate edu oli lõpus vaid üks punkt. Niisiis läksid kolmanda koha mängus vastamisi 11.b ja 11.d. Kohtumine oli tasavägine, kuid lõpuks võttis 11.b ikkagi oma ja 8:6 võiduga saadi viimase kringli õnnelikeks omanikeks. Finaal oli ootamatult tasavägine – 10.b klassil õnnestus visata lausa 7 punkti, sealhulgas ka üks “hull” kolmene Erik Haldna poolt. 11.a klassi see muidugi ei seganud ja kokkuvõttes võeti ikkagi kindel 12:7 võit.

Võrkpall

Viimase alana oli plaanis võrkpall, kus pidi sel aastal kuulduste järgi kaasa tegema ka õpetajate võistkond. Seetõttu oli ka pealtvaatajaid rohkem kui tavaliselt nädala viimasele turniirile alles jääb. Kohaletulnutel ei tulnud pettuda, sest õpetajad olid välja pannud väga võimsa võistkonna, mis teel finaali kõigist vastastest vaevata üle sõitis. Kogu tiim mängis väga hästi, kuid eriti muljetavaldavad olid direktor Ott Ojaveeri ja õpetaja Andre Pettai löögid, millele õpilastel midagi vastu polnud panna. Finaalis kohtusid õpetajad samuti väga tugeva 12.b klassi võistkonnaga, mis oli samamoodi teel finaali kõik vastased ilusa mänguga veenvalt purustanud. Finaalist kujunes tõeline põnevuslahing, kus mängisid kaks väga võrdset võistkonda. Ilusaid hetki jagus mõlemale poole, lõpuks pidid ilma direktorita mänginud õpetajad aga 12.b klassi 15:12 paremust tunnistama. Kolmanda koha mängus saavutas kogu spordinädala raames hästi esinenud 11.a võidu 12.a klassi üle ning lisas võrkpalli kolmanda koha esikohtadele saalihokis ja korvpallis. Loodetavasti mängivad õpetajad ka pikal turniiril – nende osalemine muutis selle turniiri tõesti eriliseks.

Saalihoki: õpetajad vs õpilased

Traditsiooniliselt peeti kolmapäeval maha ka saalihokimatš õpetajate ja õpilaste vahel. Kohtumine koosnes kolmest kolmandikust: esimese mängisid 12. teise 11. ja kolmanda 10. klassi õpilased. Ilma vahetusteta mänginud abituriendid osutusid seekord õpilasvõistkonna nõrgimaks lüliks – esimese kolmandiku järel oldi õpetajate vastu kaotusseisus 0:3. Teine kolmandik seevastu oli õpilaste tähetund. 11.c klassi Jaak Kaljula lammutas õpetajate kaitse täiesti laiali ning viskas nende väravasse lausa 9 palli, lisaks andis ta 2 resultatiivset söötu. Sellise vastase ees olid õpetajad abitud ning teine periood lõppes õpilaste 12:6 eduseisuga. Viimase kolmandikuga õpetajad vahet tasa ei suutnud teha ning tasavägise perioodi lõpuks võis tabloolt lugeda 17:10 õpilaste kasuks.