Treffner on alati isemoodi ja pidevas liikumises olev gümnaasium. Mõned linnud pesitsevad siin juba noorusajast, mõned lendavad peale lühikest peatuspausi edasi järgmise sihi poole. Kunagi ei saa olla päris kindel, mis linnuliikidega siin kokku satud. See lühike aatriumi linnuvaatlus kirjeldab meie pesapuu mitmekesisust ja ka kõige tüüpilisemaid linnuliike.
Alustasin oma linnuvaatlusega 17. veebruaril kell 8.48. Aatriumis oli kuulda vaikset jutukõminat ja vaadeldavaid rohkem, kui võiks arvata. Nimelt ei ole paljudel õpilastel esimest tundi ja nende sotsiaalne patarei on teineteisega suhtlemiseks veel täis. Kohe jäi silma üksik kaljukotkas, kes oli oma tähelepanu suunanud täielikult raamatusse sõnade jahtimisele. Seda linnuliiki kohtab aatriumis üsna harva, tavaliselt pesitsevad nad vaiksetes, inimasustusest kaugemates kohtades.
Jätkasin jälgimist kell 11.07, esimese pika vahetunni ajal. Sattusin peale veel mitmelegi kaljukotkale. Paistab, et sel kevadhooajal on neid eriti rohkesti. Lisaks leidsin ka nende liigikaaslasi, suur-konnakotkaid, kes on rändava eluviisiga. Hetkel oli nendel lindudel pooleli “Üldise keemia” teadmiste omandamine. Suur-konnakotkaid kohtab aatriumis tihti sügishooajal, mil nad valmistuvad oma lennuks olümpiaadidele.
Kell 11.07 ja 12.42 märkasin kahte hakiparve. Lindudele nagu ka inimestele meeldib koos ühiselt aega veeta. “Linnud võivad kokku koguneda ka siis, kui pealtnäha polegi otsest vajadust üheskoos midagi ette võtta. Näiteks on selline komme hakkidel. Õhtustel kogunemistel arutavad hakid päeva jooksul toimunut ja teevad plaane järgmiseks päevaks.” – Tuul Sepp, Tartu ülikooli loomaökoloogia eriala doktorant. Hakiparvesid näeb Treffneri kooli aatriumis peaaegu igal vahetunnil ja nende hulka liituvad pidevalt juurde uued liikmed.
Endalegi üllatuseks märkasin teisel pikal vahetunnil väga kaunist linnuliiki. Ma usun, et me kõik oleme kuulnud erinevate ööbikute lauluhäält. Sellel isendil oli hetkel pooleli Johann Friedrich Burgmülleri “Hommiku kell”. Tavaliselt kogunevad ööbiku ümber ka erinevad teised linnuliigid, et tema esitust ühiselt nautida.
Muidugi ei saa unustada ka Treffneri tuvikesi: turteltuvid ehk pruunid tuvid. Linnukestel on koos väga mugav olla ja nad ei karda oma rõõmu välja näidata ka teistele. Eestis ei ole turteltuvid küll looduskaitse all, aga punase raamatu järgi on nad kriitilises seisundis olev liik, kuna nende arvukus on kolme põlvkonna jooksul langenud üle 80% võrra. Treffneris on turteltuvide kõrghooaeg hilistalvest kevade lõpuni.
Jätkasin oma linnuvaatlust järgmisel päeval ja juba esimese pika vahetunni ajal jäid mulle silma paar Treffneris väga tuntud linnuliiki. Esmalt märkasin paari harilikku öökulli, kes mõnusa uinakuga pehmetes kotttoolides oma unevõlga tasusid. Räägitakse, et kui Sa olid eelmises elus öökull, suudad Sa selles elus valesid läbi näha ja eluraskuste käes hakkama saada. Need on ühele treffneristile väga vajalikud omadused ning usun, et just sellepärast siin öökulle nii tihti kohtabki. Lisaks jäi silma ka üksinda aatriumi teisel korrusel ringi patseeriv paabulind. Ülikonnad ja kõrged kontsad tunduvad hetkel olevat lindude seas teemas.
Aatrium on äärmiselt mitmekesine pesitsusala ja siit võib alati avastada mõne uue linnuliigi. Ühtegi lindu ei saa kindlalt määrata vaid ühte liiki – ikka leidub tiiva all mõni kuldne sulg, mis muudab linnu määratlemise kindlasse kategooriasse võimatuks. Tegemist on siin seega vaid minu enda välise mulje tõlgendamisega.
Kasutatud materjalid:
Kommentaarid