Talvine lumetorm

mu pea on tühi
ja külm
ja vaikne
kõrvulukustavalt vaikne
mida öelda?
mida teha?
mida mõelda?
kuidas teha?
vastuseks on külm ja tühine vaikus

mu peas nagu tiirleks ringi lumetorm,
mis ei lase mõtetel kodust välja tulla
valge müra, elutu ja jahe tuulevilin
oh palun, olen meeleheitel!
laske mul omaenese tundeid tunda!

mu peas on tõlk
ta räägib viipekeeles
mis sai eelmise aasta transkribeerijast,
kes vahet pidamata rahutult karjus
… ma igatsen teda

sest praegune tunne
on lämmatavam kui uppumine
tahan saada sellest vabaks
kurta isegi ei saa
ainus, mis ma jõuluvanalt tahaks
on suve soojuses elus olla taas

Külm on kuum 

esimest korda märkasin seda paar nädalat tagasi oma klassi aknast välja vaadates
valge lumesadu
katmas raagus puid
helesinine taevas taustal
aken peegeldamas tuba
ja siiski ma nägin
kuidas miinuskraadid panid õhu virvendama samasuguselt nagu kuumakraadid 

nagu suvel rannas lõkke kohal
nagu soojust andvas kaminas
nagu küünlaleek mu laual
nagu kõrbete päikesepiste
nagu mu kõrvetav süda

nagu jää katuseäärtel
nagu lumesadu
nagu karmid külmapühad
nagu tuisutorm mu südames