Vaevalt leidub kedagi, keda  muusika jätaks täiesti ükskõikseks – peaaegu meil kõigil on oma muusikaeelistused. Osa inimeste huvi aga läheb sügavamale kui kuulamisnauding ja mõningad neist on leidnud muusikas oma kutsumuse. Üks neist on ka Taavi Orro, kes koolis tavaliselt väga silma ei torka, kuid muusikuna on ka temal olnud võimalus treffneristide ees esineda. Võib-olla mõned mäletavad eelmise aasta vabariigi aastapäeva aktust ning noormeest klarnetiga.

Lihtsalt läksin

Muusikuid Taavi suguvõsas ei ole ja ta päris täpselt ei teagi, kust see huvi tekkis. Muusikaõpinguid alustas ta igatahes oma kodulinna Väike-Maarja muusikakoolis: „Lihtsalt läksin ja hakkasin pilli mängima.“ Algne pillivalik langes saksofoni kasuks, kuid kuna pill oli toona väikesele poisile liiga suur ja raske, siis anti esialgu kätte klarnet, mis hiljem meeldima hakkas ja mille juurde ta jäi. Klarnet sobib hästi klassikalise muusika mängimiseks: „Mulle meeldib klassikaline muusika rohkem, saksofon kaldub pigem jazz‘i poole tavaliselt. Mulle meeldib klarnet – see on kindla peale minek.“ Järgnesid aastad usinat harjutamist,  milleks kannustas Taavit esialgu väga range esimene õpetaja, hiljem kujunesid stiimuliteks puhkpilliorkestris osalemine ja muusikakoolis tekkinud sõbrad. Põhikooli lõpu poole oli pillikäsitsemise oskus juba muljetavaldav – vabariiklikul konkursil võitis ta 2007. aastal 2. koha ja 2009. aastal 1. koha.

Tartu võlud

Hetkel õpib Taavi lisaks Treffnerile ka Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis klarneti erialal. Soovides õppida muusikat oli valida kas Tartu või Tallinn, ja Tartu meeldis rohkem.„Kuna ma tahtsin muusikat edasi õppida, aga ma ei olnud päris kindel, et ma saan muusikuks, siis ma mõtlesin, et peab olema varuvariant, ja tulin Treffnerisse ka siis…mõistlik.“ Nüüd on ta oma plaanides küll kindel, kuid soovib endiselt saada korralikku gümnaasiumiharidust. Katsed tegi Taavi  meie kooli nii reaal- kui humanitaarharru. Vahetult peale katseid oli ta kindel, et põrus, kuid reaali sai ta vestlusele ja humanitaari otse sisse. Vestlusel direktori ja õppealajuhatajaga jäi ta endale kindlaks ja astus reaalharru.

Iga algus on raske

Iseseisva elu alustamine uues linnas ja kahes koolis ei läinud siiski päris ladusalt. „Raske oli alguses, see tähendab oli nii, et enamasti mulle meeldis Elleris, aga Treffneris mulle väga alguses ei meeldinud, ma võib-olla ei sulandunud klassiga otseselt. Ma mäletan, ma kirjutasin oma esimese kirjandi ka väga depressiivse, siis õpetaja Age Salo ütles, et ta loodab, et päriselt asjad nii hullud ei ole,“ meenutab Taavi naerdes, „kuid tegelikult olid.“

Muusikaga ja muusikas

Vastus küsimusele, kuidas õnnestub tal ühendada kahe kooli pingeline õppetöö, on lihtsam, kui arvata võiks: „Niimoodi, et…õpin öösel. (naerab) Selles suhtes, et ma tavaliselt harjutan poole kümneni ja siis lähen koju ja õpin. Ja nii ongi, ses mõttes, et magan nädalavahetusel.“ On ütlus: head hinded, uni ja sotsiaalelu –  vali neist kaks. Taavi lisaks jaotusele veel ühe valiku: „Mul oleks pigem head hinded ja klarnet, mu uni ja sotsiaalelu üldiselt kannatab.“ Kahtlemata on Elleris ja Treffneris korraga käimine suur väljakutse, millega tuleb tegeleda iga päev. Seetõttu peabki Taavi tähtsaks ajaplaneerimist  ja tuletab endale meelde Goethe mõtet: „Alati on aega, kui seda hästi kasutada“.

Toetust ja innustust leiab Taavi oma perekonnast. Pingeid maandab ta aga nagu väga paljud noored – arvutimänge mängides. „Lihtsaid mänge, kus saad elada kellegi teise elu,“ seletab ta. Ka lugedes saab vaadata elu kellegi teise silmade läbi. Kas reaalklassi noormehele lugeda meeldib? „Oleneb raamatust täiesti, ma olen Harry Potteri fänn, aga üldiselt mul väga vabatahtlikult ei ole lihtsalt aega lugeda. Aga näiteks kui mulle tõesti raamat meeldib, siis ma loen, mul praegu on Krossi „Keisri hull“ kohustuslik kirjandus, seda ma loen küll hea meelega.“

Muusikule on pingeline, aga samas ka nauditav kogemus kontserdi andmine. Meeldivaima hetkena, mis seotud muusikaga, tuletab Taavi meelde kontserti eelmisel aastal Riias, kus ta esines kammeransambliga ja ise klaveri saatel. „Seal läks tõesti hästi. Paarsada inimest oli saalis ja kõigile meeldis, see oli tore.“

Ellerisse >Akadeemiasse >…muusikuks?

Tulevikus tahab Taavi kindlasti klarnetistiks saada, seda oskab ta kõige paremini. Tulevikuplaanid peale hariduse omandamist on aga seotud paraku välismaaga: „Lõpetan Treffneri ära, käin aasta veel Elleris, harjutan hästi palju pilli, lähen Akadeemiasse. Tõenäoliselt lähen tulevikus välismaale õppima, muidugi oleks tore Eestis töötada, aga mis teha, raha ei saa ja muusikud… Me ütleme Elleris, et me õpime seal töötuteks, aga noh, ma tegelikult tahaks ikkagi raha ka saada tulevikus, nii et tõenäoliselt peab välismaale minema, kuhugi orkestrismängijaks.“

Kommentaar

Tiina Tuhkur (vilistlane ja õpingukaaslane Elleris):

„Taavi on üks igati tähelepanuväärne noormees, täielik perfektsionist, kes on oma agarusega eeskujuks igale kaasõpilasele. Kahes koolis samaaegselt täiskohaga õppida on ilmselgelt ennastsalgav ja olla sellise koormusega ka mõlemal ‘rindel’ üliedukas on üsna inspireeriv. Lisaks koolidele jõuab ta veel sotsiaalselt aktiivne olla ning on kõige selle sees ise veel rõõmus ja õnnelik ka. Vägev.“