Kooli muuseum särab uues kuues

5. detsembril, täpselt kooli muuseumi 15. sünnipäeval tutvustatakse Treffneri 140. aastapäeva raames uuendatud väljapanekuga muuseumit. Vestlesime õpetaja Aare Ristikiviga nii muuseumi minevikust kui ka tulevikuplaanidest ning sellest, mida uut muuseumis näha võib.

15 aastat tagasi pidi õppenõukogu otsustama, kas vabasse keldriruumi tuleb muuseum või jõusaal, hääletuse tulemusena otsustati muuseumi kasuks. Seejärel alustati püsinäituse loomisega, mille käigus koguti muuseumi tarbeks palju huvitavaid esemeid. 

Õpetaja Ristikivi enda lemmikeksponaat on ammuse direktori Konstantin Treffneri kihlumisest teatav postkaart, sest ametlikud dokumendid näitavad harva üht koolipapat inimlikust küljest. Samuti võib kummalise esemena välja tuua 1998. aasta tulekahjus kannatada saanud tuubatoru.

Ka õpetajad on muuseumisse isiklikke materjale toonud, näiteks saab tutvuda õpetaja Anneli Saarva õpilaspäeviku ja õpetaja Kristiina Punga kooliaegsete konspektidega. Palju on õpetajate vanu õpikuid, kuid ka õpilastelt ära korjatud spikreid.

Rääkides muuseumi tulevikuplaanidest ja uuendusvõimalustest nõustus Aare Ristikivi tõsiasjaga, et praegu pole veel piisavalt käsitletud legendaarseid õpetajaid. Siiski on muuseumi koridoris üleval õpetajate fotod ning iga ajastu vitriini sahtlis on sel ajal  rohkem silma paistnud õpetajate nimekiri. Viimastel aastatel pensionile jäänud õpetajatega tehtud intervjuud on samuti muuseumis kõigile lugemiseks.

Õpilasi paelub alati 1998. aasta tulekahju stend, kuid Ristikivi enda arvates on just aastad 1920-1940 illustreeritud väga huvitavate materjalidega. Neid vaadates võib aru saada, kui vähe kool ja sellega seotud inimesed tegelikult muutunud on. Vabadussõja ja teise maailmasõja kohta tehtud plakateid on õpetaja Ristikivi kasutanud tundides, et näidata, kuidas kõik pöördelised sündmused on puudutanud otseselt ka meid ning kuidas ajalooõpikus kirjeldatud muutused tabasid inimesi, kes liikusid nendessamades klassiruumides ja koridorides, kus meiegi. 

Kooli 140. aastapäeva puhul tehtud uuenduskuuri käigus on värskendatud püsivaid näitusi ning rohkem saavad seekord tähelepanu klasside lipud, mida on vahepeal kogunenud omajagu. 

Kooli muuseumi olulisusele pilku heites arvab Ristikivi, et muuseum on tähtis tagamaks õpilaste side kooliga. Gümnaasiumitee on vaid kolm aastat pikk ning seetõttu tuleb kasutada kõiki vahendeid õpilastele Treffoonia vaimu edasi andmiseks. Ühe osa sellest vaimust moodustab teadmine, et ollakse osa väärikast seltskonnast, kes on püüdnud maailma ja iseennast paremaks luua juba üle saja aasta.

Olulise tulevikuplaanina toonitas Ristikivi vajadust muuseum vähemalt osaliselt Internetti tuua, et meie kooli vilistlased, keda leidub kõikjal maailmas, saaksid sellele paremini ligi. Digiajastul jääb elust peamiselt maha vaid digitaalne jälg.  Seetõttu tuleb mõelda, kuidas füüsilise muuseumi pärandit säilitada. Ka kogude korraliku kirjeldamisega on vaja tööd teha. Valmis ei saa muuseum kunagi – mäluasutus peab mõtlema, et see, mis praegu toimub, on homme juba ajalugu.