Intervjuusid aitas läbi viia Mona Marii Toots. 

Kusagil siin Treffneri koolis toimetab selline seltskond nagu õpilaskogu. Kes nad aga õigupoolest on ja millega nad tegelevad? Miilang tegi juttu (õpilaskogu) presidendi Anna Malena Kurise ning direktor Ott Ojaveeriga, et õpilaskogu olemusest sotti saada.

Koridoriküsitlus: Mida tead Sa õpilaskogust?

Pika vahetunni ajal kooli peal kordioriküsitlust läbi viies saime enamasti esimeseks vastuseks  „Ega ma eriti midagi ei tea”. Õhus oli pisut võõrastav olek, õpilaskogu samastati justkui Hugo vaimuga: kuulda pole, näha ka mitte, aga kuskil siin ta vaikselt toimetab. Murekohaks on antud juhul asjaolu, et kuna liikmed on vaid klassivanemad, siis ei näi sealne tegevus laiemat kajastust leidvat ning ülejäänud õpilaskond sellest maailmast suurt midagi ei tea.

Sellegipoolest peeti õpilaskogu olemasolu koolikeskkonnas ääretult oluliseks – leiti, et õpilaskogu mängib tähtsat rolli õpilaste ja juhtkonna vahelises suhtluses ning on oluline, et kooliraffa mured jõuaksid õigesse kohta ja saaksid lahenduse. 

Kes kuuluvad ja mis te teete?

Enamik meist on harjunud vana hea põhikooliaegse õpilasesindusega, mille liikmed iganädalaselt ühise laua taga vägitegusid planeerivad ja õpilaste mured kõrgematele jõududele ette kannavad. Ümarlaud võib säilida, kuid sellegipoolest on Treffneri kooli õpilaskogu formaat pisut teine. 

Ega iga tont tänavalt (Eha alleelt) sinna ei kuulu, liikmeteks on iga klassi klassivanemad või määratud esindajad, kes kogu kokkukutsumisel kohale ilmuvad ja koosolekul kuuldu klassile ette kannavad. Õpilaskogu ümarlauad ei toimu regulaarselt ning on viimasel poolaastal täitnud infovahetuse eesmärki. Kui siinkohal meenuvad õhtupoolikud, mil klassivanem klassi-chat’i pika informeeriva kirja saadab, siis tea, et vahepeal on toimunud koosolek. Tegelikult on aga igal õpilasel õigus ümarlauas osaleda ja selle kavasse päevakorrapunkte esitada. Anna Malena Kurise (edaspidi president) sõnul saab seda ka alati teha.

Samuti on õpilaskogu põhimääruses kirjas, et kogul on õigus moodustada aktiiv, mis koosneb õpilastest, kes pole klassivanemad, kuid sooviksid siiskiõpilaskogu tegevusest osa saada. Hetkel õpilaskogul nn aktiivset aktiivi ei ole, selleks ei ole presidendi sõnul lihtsalt vajadust, seevastu on alati võimalik initsatiivikate initsiatiivil see moodustada. 

Direktor lähtub oma vaates õpilaskogule aastatetaguse presidendi sõnadest „Treffneri koolis hoolitsetakse meie eest hästi ning ega õpilaskogul liiga palju tööd ei olegi”. See tähendab, et õpilase ülesanne ei ole võidelda ja rabada, vaid hoopis õppida. Nagu me kõik ka teame, on Treffneris mindud seda teed, et suuremaid üritusi korraldavad klassid, mitte õpilaskogu. Direktori sõnul on ka see üks meie kooli pikaajalistest traditsioonidest, mis muudab tööjaotuse efektiivsemaks ehk kogu koormus ei lange väikse satsi õlgadele. Samuti saavad mitmed õpilased tänu sellele ürituse korraldamisest oma UPT koostada. Õpilaskogul ei ole siiski täielikku korraldamisvabastust, nende õlule langevad lahtiste uste päevad ja muud järelkasvule kooli tutvustavad üritused.

Et reaalne töömaht lihtliikmele niivõrd suur ei ole, siis pole ka aktiiv moodustunud. Rohkem kohustusi jagub aga presidendile, kelle peamised ülesanded on  koosolekute kokkukutsumine, nende läbiviimine, juhtkonna-õpilaste vahelise suhtluse korraldamine ja tähtsamatel sündmustel kõnede pidamine. Temalt küsitakse juhtkonna liikmete poolt  igapäevastel puhkudel arvamust selle või tolle kohta. Samuti käib ta kohal juhtkonna koosolekuil ning võtab seisukohti hoolekogus. 

Kuid tulevik ei ole helge, sest initsiatiivi presidendiks pürgimise osas palju ei näi olevat. Näiteks ei olnud Anna Malena isegi klassivanem ega kogu liige, kuid võttis presidendi kandidatuuri vastu, sest suurt kätemerd silmapiiril ei paistnud. Siinkohal jõuame välja õpilaskogu murekoha tuuma: teavet ei ole (vähemalt seni). Ühe lahendusena nägi president õppeaasta alguses rebastele õpilaskogu tutvustamist, just nagu tehakse huviringidega. Vahest oleks kooli sisemeedia (näiteks Miilangu) kajastusestki kasu, sest mida rohkem teavet, seda rohkem rahvast, arvamust, huvi ja mida rohkem, seda uhkem.

Tõsiasi on see, et HTG õpilaskogu vorm on ümarlaua-tsentraliseeritum, kui paljud meist eeldavad. Kuid nagu õpilaskogu president ja direktor südamele panid, pöördumine on esimene samm lahenduse suunas. Kui jagub initsiatiivi, on ka tulevikku.