Nädal koolisööklas

Taimetoit

Esmaspäev, 25. september

Läksin hea meelega sööklasse, sest suur salativalik on meeldiv uus täiendus menüüs. Tõstan taldrikule kartulit ja riisi ning sirutun taimetoidu valguallika poole, milleks seekord peaks olema suvikõrvitsa hautis. Minu üllatuseks aga koosneb hautis peamiselt kartulist ja mõnest porgandist. Kus on minu valk? Isegi kui oleksin eest leidnud suvikõrvitsa, sisaldab see vaid 1,2 g valku 100 g toote kohta.

Teisipäev, 26. september

Seekord on mul suuremad ootused, sest taimetoidule lubatakse oakotletti. Kotlet on maitsev ja mõnusa tekstuuriga. Kõrvale pakutakse jogurtikastet tilliga, mis maitseomaduste poolest on üsna mahe, kuid sobib siiski kotleti kõrvale. Tore ja tervislik lisandus menüüs on mahe täistera pasta ja tatar.

Kolmapäev, 27. september

Minu jaoks on üheks suurimaks taimetoidu plussiks just supipäevad, kus meile pakutakse kuuma ja hästi maitsestatud püreesuppi saiakuubikutega. Lillkapsapüreesupp maisi ja porgandiga oli üllatavalt maitsev. Väga mõnus oli ka natuke terava  maitsega ingveritee sidruniga, mis kohe sügisesed kinnised ninasõõrmed lahti tegi. 

Neljapäev, 28. september

Appi mis valikud! Lisaks maitsvale hirsi-porgandikotletile pakuti süsivesikuteks nii läätsesid, kruupe, pärlkuskussi, kartulit kui ka tatart. Ka salativalik oli meeldivalt suur ning juurde rüübatav piparmünditee mõnus värskendus mahlajookide asemel.

Reede, 29. september

Lõunaks oli meeletult maitsev juurviljapüreesupp. Lisandina sai supile panna nii saiakuubikuid kui ka seemnesegu. Milline luksus!

–

Üldiselt oli sellenädalane taimetoidu menüü väga tervislik ja maitsev. Suurteks taimetoidu eelisteks on minu arvates soojad püreesupid, vahel harva pakutav kodujuust ja huvitavad kotletid. Vahest peaks aga rohkem tähelepanu pöörama valguallikatele taimetoidus. Tervise Arengu Instituudi järgi soovitatakse valkudega katta 10-20% igapäevasest toidukogusest – see on 50-100 g valke. Kui võrrelda näiteks taimetoidu kotletti, mis sisaldab keskmiselt 4 g valku portsjoni kohta, tavatoiduga, kus portsjonis on valke kuni 12 g, siis peaks mõni asendustoode, nagu näiteks kodujuust, selle vahe korvama. Aitäh meie toitlustajale sellegipoolest maitsvate suppide ja tervislike praadide eest!

Tavatoit

Esmaspäev, 25. september

Raske valik: riis või odrakruup? Mõlemad. Jääsalat, redis või porgand? Kõik kolm. (Peedi eksistentsi ignoreerime.) Hautatud kalkuniliha omas leemes ei näinud kõige kaunim välja ja tekstuur oli talutav. Õnneks kattis piimakaste selle korralikult ära. Raputasin toidule soola peale ja maitses väga hästi.

Teisipäev, 26. september

Minu silmad lõid särama, kui nägin hautatud lillkapsast – oh, kui hea lisand. Täisterapasta oli mõnus mitte nii tavaline põhiosa portsule. Sealiha oma ürtidega kastmes mekkis. 8.5/10.

Kolmapäev, 27. september

Järjekordne supipäev, mil mõtled, et peaks vist taimetoidule üle minema. Tavatoidu supis oli palju kartulit, porgandit, hakkliha ja maitseained – kõige nutusem supp, mida näinud olin. Lisasin soola ja sõin selle sisse, sest maitsel iseenesest väga viga polnudki. Päeva päästis puuviljasalat vaniljekastmega, olgugi, et mõni ports nägi suhteliselt lödi välja, oli see värskendav ja magus amps.

Neljapäev, 28. september

Kana poolkoiba oli raske viisakalt süüa, kuid kasutasin oma parimaid oskusi. Kaassööjale ei jõudnud öelda, et tema kana oli seest natuke liiga punane… Ikka juhtub? Kartulite ja maitserohelisega kaste peale soola lisamist 8.5/10.

Reede, 29. september

Tung end taimetoitu regada oli veel suurem kui kolmapäeval. Ees ootas meid põhimõtteliselt sama supp, mis kaks päeva tagasi, lihtsalt hakkliha asemel oli kala. Meeleolu oli nutune, aga sõin kõik ikka kohusetundlikult ära. Magustoidust ei osanud midagi oodata, aga oi, kui maitsev see oli. Tekstuur oli igatpidi huvitav ja maitse oli mahe ja perfektselt mitte liiga magus, moos andis krehvtiselt magusat maitset lisaks juurde. Selle magustoidu kordumist jään ma pikisilmi ootama.

–

Koolitoitu ei jäta ma kunagi söömata, sealt saab peaaegu kõik, mida päevastes kogustes on vaja. Olles Tartus iseseisvalt elav õpilane, hindan seda toitu kõrgelt. Tuleb aga tunnistada, et vahel on liha söömine lihtsalt raske, arvestades selle kehva välimust, vahel magedat või mõru maitset ja lödi tekstuuri. Soola lisamist olen hakanud nüüd aga rohkem harrastama, võib-olla olen ise armunud, kui kokatädid seda (piisavalt) pole. Taimetoidu jääkide söömisest tean, et taimetoit on palju huvitavamalt maitsestatud kui tavatoit. Sel aastal on juba kuu ajaga lisandunud menüüsse mitmeid uusi maitsvaid magustoite – maitsemeeled aina arenevad! Kallid kokatädid ja toitlustaja, kummardan teie ees. Suur aitäh!