Üheksanda mai sombusel pärastlõunal toimus Tartu Ülikooli aulas iga-aastane kooli kevadkontsert. Saal oli täis elevil pealtvaatajaid, lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid. Erinevalt eelmisest aastast, kus esines ainult segakoor Anima, näitasid tänavu oma oskusi ka Tantsutallad, keelpillikvartett ja vaprad solistid.

Elevil dirigent ja meeldivad kõlad

Kontsert koosnes kahest osast. Esimene osa pakkus meeldivaid elamusi justnimelt kuulmismeelele. Ingelliku lauluhäälega Lauriine Kalajas astus esimesena üles looga „Romanss“ ja järgnes keelpillikvartett. Kingade kabinal sättis elegantses mustvalges riietuses ennast lavale ka koor ning tegi laulmisest pausi vaid siis, kui keelpillikvartett uue loo mängis või kui Markus Kuslap esitas „Allnõlva sarapikus“. Koori repertuaar oli väga mitmekesine ning koorilauljana tundus mulle, et dirigent Ülle Keerberg oli kohe eriti elevil ja äärmiselt heas tujus. Esimene pool lõpetati liigutava lauluga „Ta lendab mesipuu poole“. Mul hakkasid juba silmad vesiseks minema, kuid kohe vallutasid saali Tantsutallad ja tuli endalgi asuda tantsijate ridadesse.

Varbad villi

Tantsuoskusi näitasid kõik ansambli rühmad ja kokku esitati 12 tantsu. Kui parasjagu ise liigutama ei pidanud, sai aula rõdult piidleda teiste rühmade imekauneid rahvariideid ja muidugi ka tantse. Viimased esitused olid minu arvates kõige ilusamad. Eelviimane jalakeerutus oli „Lilled juustes“, mida esitas esindusrühm, kellel on juba päris rikas kogemustepagas. Ilus laul ja tants mõjusid väga meeltliigutavalt. Samad emotsioonid valitsesid teise osa viimase tantsu ajal, kui vilistlasrühm esitas „Ootuse lugu“, mille koreograafia ja muusika tagasid südantsulatava koosmõju. Olin isegi veidi kade vilistlasrühma peale, et nad nii imelisi tantse said tantsida.

Lilled, tänukirjad,emotsioonid

Aulas oli tunda väga sõbralikku ning rahulolevat meeleolu. Kontserti olid kaema tulnud õpetajad, õpilased, sõbrad ja sugulased. Direktor jagas abiturientidele kätte tänukirjad ja lilled. Hoolimata pikast, isegi venivast nimekirjast, ei näidanud publik üles väsimust aplodeerimisest. Kuulutati välja ka aasta tantsutald, kelleks valiti sel aastal vilistlane Trine Uusen. Kontsert lõpetati „Tuljakuga“, koor suutis lauldes hästi tempot hoida, mis on tantsijate jaoks väga oluline. Lõpp oli väga võimas ja kiiduväärt publik  lahkus Tartu Ülikooli aulast rõõmsas meeleolus. Kokkuvõttes oli kava väga mitmekesine ja ilus.