Tunned, et ei ole oma arvestustulemustega rahul? Tunned, et ei oska vajalikku materjali ära õppida? Õpid alati viimasel õhtul enne tööd? Sellisel juhul mõned nõuanded professionaalidelt: kuidas õppida?
Triin Ulst – Psühholoog
Millised probleemid õppimisel tekivad?
Probleeme on erinevaid. Kõige rohkem segavad sellised probleemid, mis takistavad head edasijõudmist koolis: see, mis õpid, ei jää meelde, aega ei osata planeerida, keskendumisprobleemid, kuulamise ja konspekteerimise oskused, tekstist arusaamine.
Miks need probleemid tekivad, kas neid saab ennetada?
Väga tihti ei teadvustata, et õppimine ei ole iseenesestmõistetav, vaid seda ongi vaja õppida, ja kui seda teadvustada ja sellest rääkida, siis see ongi parim ennetus. Mitte arvata, et see on midagi täiesti lootusetut, vaid läbi mõelda, mida ma õpin, miks ma õpin, kuidas ma õpin
Kuidas lahendada õppimisprobleeme?
Igal probleemil on oma kindlad lahendused. Kõige olulisem on teha endale õppimise plaan: mida ja millal ma õpin, eriti kui on mahud suured; ja arvestada sinna sisse vajadus puhkusele – ei ole niimoodi, et õpin 5 tundi jutti ja siis on õpitud, enamasti see ei tööta. Keskendumiseks on vaja luua endale sobiv keskkond, kus ei ole segajaid. Praegu on igasugused internetivõimalused aktiivselt kasutuses, need oleks hea kõrvale jätta. Võib tunduda küll, et mis see siis ära ei ole, kui Facebook taustaks lahti on, aga korraks sinna vaatamine viib tähelepanu mujale ja tuleb uuesti hakata keskenduma õppimisele. Läheb topeltaeg ja topeltenergia. Materjaliga ümberkäimisel selle süstematiseerimine, osadeks jagamine, skeemide ja jooniste tegemine, kui on rohkem visuaalse õppimistiiliga inimene. Kasutada erinevaid meeli: vaadata, kuulata, läbi rääkida, kirja panna, ise teistele õpetada. Igasuguste uute oskustega on oluline, et neid võimalikult ruttu ja sageli kasutada.
Kerli Orav-Puurand – matemaatikaõpetaja
Milliseid probleeme esineb matemaatika õppimisel?
Võib-olla mingi paaniline hirm eksida, et teed valesti ja siis on häbiväärne. Ei ole ju meeldiv tunne tunnistada, et ma ei saanud hakkama. Teiseks mingi mõttelaiskus või absoluutne huvipuudus, tunne, et mulle ei lähe seda kunagi vaja, mis ma siis pingutan.
Näen suurima probleemina seda, et õpilased ootavad, et valmis teadmine pannakse neile pähe, nad ei ole valmis ise vaeva nägema. Mingilgi määral pead sa ise selleni jõudma, isegi kui läheb valesti, siis läheb valesti. Esimene kord läheb valesti, teine kord enam ei lähe.
Milline on õige viis õppida?
Matemaatikast rääkides – oleks õige võimalikult palju erinevaid ülesandeid üritada ise läbi teha. Lõpuks on õpikus olemas näited, mille järgi võib proovida ja nii edasi. Kõik on selline enesesunni küsimus, et hakata ennast kuskilt otsast nii-öelda läbi närima. See, et ma võin mingeid konsultatsioone teha, see on ka üks asi, aga siis olen mina aktiivne, aga mitte et õpilasel oleks huvi. Õpilastepoolne põhiline huvi on see, et ma hinde saaksin, pole oluline, kas ma sealjuures mingi teadmise saan.
Aare Ristikivi – ajalooõpetaja
Millised probleemid esinevad õpilastel ajaloo õppimisel?
Erinevatel õpilastel on erinevad probleemid, mõnel ei ole üldse mingeid probleeme, aga mis on, mis üldiselt teeb ajaloo õppimise keerukaks, on see, et gümnaasiumiastmes peaks olema rõhk mõistmisel, seoste tajumisel, tervikpildi loomisel. Selle jaoks ongi vaja aega lihtsalt ja seda gümnaasiumiastmes ei jagu, kogu aeg on kiire. Erinevates ainetes, ka ajaloos, on materjali maht üsna suur ja sellepärast tegelikult õpitakse ära, aga ei ole aega läbi mõelda seda, mis õpitud on.
Mismoodi neid probleeme lahendada?
Mulle tundub, et juba on astutud samm õiges suunas sellega, et humanitaaridel ajaloos maht ei ole muutunud ja kui nüüd kaob ära riigieksam, siis me saame rahulikumalt võtta ja ise valida, millele keskenduda. Esmene samm on sellega tehtud. Järgmine asi, see, kuidas õpilased järgi tulevad, siin ei ole seda niisama lihtne öelda, iga õpilane on omaette indiviid ja igal ühel on erinevad arusaamad ja mõnel õpilasel ei olegi probleeme.
Mida õpilane võiks teisiti teha?
Kõigepealt peaks teadma seda, mis on tähtis. Tähtis ei tohiks olla ainult hea hinde saamine. Kui võtta eesmärgiks saada kõikides ainetes maksimumhinded, siis ongi see, et kogu aeg on kiire ja ei ole aega millessegi süveneda. Kui mõelda sellele, et ma tahan mõista, siis ma kujutan ette, et see võtab natuke pingeid maha ja siis ongi võimalus ise rahulikult lugeda, mõelda ja süveneda.
Mul on seda jällegi keeruline ette öelda kas või klassijuhatajana, ma ikka tahan, et mu õpilastel oleksid head hinded ja see surve on ju olemas. Heakene küll, et riigieksamit enam ei ole ajaloos, aga keskmist hinnet ikkagi vaadatakse. Selles mõttes ma saan aru, et see on natuke silmakirjalik öelda, et ärge pingutage hinnete pärast, vaid katsuge tõesti mõista ainet ja seadake see tähtsamaks kui trenn või lihtsalt tuupimine. See, mida ma hindan või ootan õpilaste juures, on seesama mõistmisoskus. Vähem tuupida ja rohkem mõtelda.
Uudishimu ja avatus aitavad omandada kõiki üsna keerulisi teemasid. Kui ma näen tänaval oma endist õpilast, ei tule mulle kunagi meelde, mis ta hindeks sai ajaloos või ühiskonnaõpetuses. Meelde tuleb see, milline ta oli, kas silmad särasid või mitte.
Priidu Beier – Kunstiajalooõpetaja:
Kuidas toime tulla suure tekstimahuga?
Parim õppimisviis on siiski kirjutada ja siis ka lugeda. Seda on ka õppimispsühholoogid kindlaks teinud, et nii omandab õpilane kõige paremini teksti: kui ta kirjutab oma konspektis olulisemad asjad üles ja pärast siis loeb sellele juurde ka õpiku teksti. Nii et ma nõuan ka konspekti kõigilt õpilastelt just selle pärast, et nii omandab inimene kõige paremini õpitava aine, kui ta kirjutab ja samas loeb.
Miks peetakse kunstiajalugu nii raskeks aineks?
Puudub suur motiiv, ei ole seal mingit tulusat ametikohta taga, et milleks seda kunsti hiljem vaja läheb. Samuti on moodne kunst sageli seotud rumalate skandaalidega, mis ka võib-olla tõukab tõsist õpilast sellest ainest eemale. Ma arvan, et kõik ei olnud siiski vaimustuses ka sellest näitusest, mis Kivisilla pildigaleriis sügisel vaadata oli. Mõned olid muidugi suures vaimustuses, aga mõned tõsisemad noormehed ja tütarlapsed kehitasid õlgu ja aine prestiižile see ka mõjub. Suured skandaalid, kõiki see ei vaimusta.
Kommentaarid