Juba üle mõne kuu saan iga päev rõõmsalt keksida, et minul, vaadake-vaadake, on uurimistöö valmis! Kuidas see juhtus, pole mulle endalegi selge. Lihtsalt ühel hetkel tuli konkurss ning nui neljaks oli mul sealt kindlasti vaja osa võtta. Ja nii ta lõpuks valmis saigi – kahas tahtejõuga. Tööprotsessi nüüd analüüsides leian tohutut ajaressursi raiskamist. Tagantjärele oleme kõik targemad ja uurimistöö tegemise primaarne eesmärk on enda vigadest õppida ja järgmisel korral olla targem.

1. Elementaarne: Enne, kui üldse millestki lähemalt räägime, tuleb selgeks teha terminid. Nimelt me teeme uurimistööd (uurimUs + töö= uurimistöö) või õpilasuurimUst, mitte vastupidi.

2. Taust: Esimene ja kõige mahukam etapp peaks olema (taust)informatsiooni kogumine. Sealjuures tuleb arvestada, et läbi tuleb töötada kordades rohkem materjali, kui hiljem töösse sobib, selle suhe on umbes 2/5 või 3/5. Seega tuleb raamatukogust võtta palju raamatuid.

3. Kava: Kava tegemine on pärast informatsiooni kogumist järgmine oluline etapp, mille õige läbimine hõlbustab oluliselt edasist protsessi. Seega ole loominguline ja mõtle natuke piiridest üle, seleta iga punkti ja alapunkti lühidalt, maini ära oletatavad allikad ja sea paika oodatavad lehekülgede arvud. Kava võib alati muuta, punkte võib lisada või ära jätta.

4. Teooria: Hästi keeruline ja samas lihtne on leida enda uurimistöö teemale toetuseks mõni teooria. See ei pea olema raamatupaksune, piisab ka kahest lausest, aga neil peab olema konkreetne sisu. Miks see on keeruline? Sest vajab jällegi materjalidega töötamist ja ehk on vajalik lause alles neljateistkümnendas raamatus, mida loed. Teooria annab töösse huvitava vaatenurga ning igaühe enese otsustada on see, kas vaielda sellele teooriale vastu või nõustuda.

5. Aeg: Aeg – 24 tundi päevas ja mitte kusagilt ei anta seda juurde. Selleks,  et aega enda jaoks kasulikult ära kasutada, tuleb paika panna kindlad deadline´id ja neist kinni pidada! Heaks ideeks pean kirjutamist raamatukogus. Miks? Esiteks on see teine keskkond, seal ei ole põnevaid sahtleid, milles sorada, või külmkappi, mis köögis lausa nutab. Teiseks on raamatukogus nii palju tarku raamatuid ja tarku inimesi – kõik loob hästi töise õhkkonna. Kui raamatukoguvariant ei ole mingil põhjusel võimalik ja sahtlid pole eriti põnevad, aga internet segab tohutult, siis anna wifiruuter või internetijuhe emaga tööle kaasa.

6. Homme teen! Homne päev ei ole kummist! Ja homme ei pruugi olla aega. Lõputult homse varna asju lükata ei ole mõtet. Ning palju produktiivsema töötamise tagab pidev „nokitsemine“ kui korra kuus asjaga tegelemine.

7. Viited: „Viited-viited!“ kõlab nagu… jah, miski õudus. Olgu kõige eelnevaga kuidas iganes, aga viited soovitan küll kindlasti kohe pärast lõigu välja kirjutamist sellele järele lisada. Miks? Olen päris kindel, et kui Sa töötad kahekümne erineva teosega, siis Sa ei viitsi neid uuesti läbi lapata, et leida ühe kindla lause lehekülge. Või kui Sa siiski arvad, et kordub ülelugemine on tore, siis tee seda mõned korrad ja Sa nead end pärast maa alla.

8. Agarus: Alati nõua endalt kübeke rohkem kui peaks. Miks? Jaburuste tootmine ei vii küll kedagi edasi, aga targa teksti kirjutamine annab võimaluse teha töö hästi „kontsentreerituks“.

9. Kriitika: Ole enesekriitiline, vaata oma teksti kui „professor“ ning ole aus – täielik nonsenss tuleb maha võtta ja uus arukas tekst asemele kirjutada. See on oi-oi kui raske, aga toimib! Samas vajab inimene ka positiivset kriitikat ja selle kõige parem, küll aga mitte kõige ausam viis on oma tekst anda lugeda kellelegi, kes käsiteldavast teemast midagi ei tea.

10. Omasta: Ela oma teemasse sisse, ära piirdu vaid kitsalt teemakohase kirjandusega, vaid loe laiemalt, uuri internetist laiemat informatsiooni, kuula teemakohaseid intervjuusid või saateid. Tunne, et iga Su ajurakk on pidevalt teemas sees, lase sel end kanda! See võimaldab  töösse rohkem sisse kirjutada isiklikku arvamus ja arusaamasid. Pealegi on see kõik tohutu põnev!

11. Värvid: Värvilised lipikud raamatute lehtede vahel aitavad kiirelt leida vajalikke lõike, aga värvilised highlighterid dokumentides on nagu level-up. Miks? Sest kui hallata on vaja suuri dokumente, on silmadel oluliselt kergem haarata erinevate värvidega markeeritud lõike, eriti kasulik on see siis, kui igale kavapunktile vastab läbiv värv. Nii hoiad kokku aega ja energiat, mis kuluks muidu vajalike lausete otsimiseks.

12. Jonn: Oluline on kogu aeg meeles pidada, et see töö, mida teed, on eelkõige Sinu, mitte juhendaja töö, seega on Sinu kohus vahepeal natuke jonnida ja avaldada arvamust, isegi kui see läheb õpetaja omaga lahku. Kui see on vale, saad sellest peagi ise aru ja selle kaudu õpid jällegi enda vigadest. Küll aga ei maksa juhendajaga tülli minna. Usalda oma juhendajat – ta näeb kindlasti töö valupunkte ning oskab neile osutada.

13. Paber: Kasuta e-lehtede artiklite asemel sellele vastavat paberkandjat. Miks? Sest keegi ei kavatse eales pikka html linki, mis allikate loetelus on küll välja toodud, arvutisse trükkida, samuti näitab „päris“ ajalehtede kasutamine Sinu vaeva. Eriti kergeks teeb artiklite otsimise www.ise.elnet.ee, kuhu on sisestatud ajaleheartiklite ilmumisaastad ja väljaanded ning see töötab Ester – keskkonna põhimõttel.

14. Viimaseks: Kuigi Sul võiks töö keskel tekkida sissejuhatus ja ka kokkuvõttele võiks mõelda, tuleb need osad uurimusest teha kindlasti ühena viimastest. Miks? Sest alles siis, kui  uurimistöö sisuline osa on paigas, oskad kindlalt väita, mis ja millisel kujul Su töös kajastust leiab.

15. Informaatika: Jah, olen küllaltki kindel, et töö vormistamine on just see osa tööst, mis näib olevat õige lihtne, kuid tekitab päris palju peavalu. Suureks abiks on kooli kodulehel olev juhend, kus on kõik numbriliselt kirjas.