Pärast kolme aastat Treffneri seinte vahel õppimist ning klasside vahel saalimist on abituriendid päris kindlad, et just nüüd ja täpselt nüüd on nad piisavalt targad ja kogenud, et lasta neil minna. Viisime läbi veel viimase tunnikontrolli, et selles ka ise veenduda.

1. Esimene asi, mis meenub seoses sinu klassivärviga?

• Kullerkupud. (Margus Punga, 12.D)
• Värvi poolest oleks näiteks ehataevas või magus tort, aga samas meenuvad ka kassipojad ja vanasõna „Mida vanem eit, seda roosam kleit“. (Meelis Steinberg, 12.B)
• Klassiõe porgandikarva auto, kuhu mahub palju süüa. (Susann Kivi, 12.E)
• PÄIKE! (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Heh… nii spontaalselt ei meenu alguses midagi, aga mõne hetkega tulid kohe päike, suvi, rand ja PÄRNU TÜDRUKUD! (Veiko Strauss, 12.D)
• Roosaga meenub meie klassi maskott – suur roosa bikiinides karumõmmi. (Robin Gielen 12.B)
• HTG roheliste plastpudelite korjamine. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Esimene asi, mis meelde tuleb, on kindlasti rets. (Laura Kasearu, 12.A)
• Hollandi jalgpallikoondis. (Mait Kraun, 12.E)

2. Kuidas iseloomustab see teie klassi?

• Kõik mu klassis on ilusad ja head nagu kullerkupud kuuvalgel ööl. (Margus Punga, 12.D)
• Meie klassi poistele tegelikult meeldib roosa värv. Paljudel on roosasid särke ja sokke ning nad ei karda neid kanda. (Robin Gielen, 12.B)
• Oranž värv tekitab söögiisu. (Mait Kraun, 12.E)
• Kollane on meie klassi värv ja päikesest, millega seostuvad nii naer, positiivsus kui lõbu, meie klassis kunagi puudust pole. (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Kuidas iseloomustavad päike, suvi, rand ja Pärnu tüdrukud meie klassi. Väga- väga väga halvasti. Kuigi potentsiaali on. Nimelt tüdrukuid on meil jalaga segada. (Veiko Strauss, 12.D)
• Klassi iseloomustaks selle värviga eelkõige see, et me oleme rõõmsad ja lollikesed.  Too roosa magus ollus, mida kas armastatakse või vihatakse. (Meelis Steinberg, 12.B)
• Noh, kui mina isiklikult mingeid klassiasju ajasin, siis üritasin alati võimalikult odavalt, kuid stiilselt asju ajada, et oleks, mida meenutada ning poleks mingi niiöelda mainstream asi või üritus.  (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Mulle tundub, et suuremale osale meist  meeldib süüa, hästi palju süüa. Mulle ka! (Susann Kivi, 12.E)
• Lilla oli meie klassi värv ja ma arvan, et see iseloomustas meid hästi. Me oleme julged ja vastame väljakutsetele ning tänu sellele läks meil ka retsil hästi. (Laura Kasearu, 12.A)

3. Tegemata jäänud „sigadus“, mille oleksid kindlasti tahtnud korda saata ja nüüd
kahetsed?

• Salaja kooli katusel käia, aga see pole salaja vist võimalik. (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Kindlasti oleksin tahtnud teha kooli sööklas ühe korraliku toidusõja. (Robin Gielen, 12.B)
• Äkki oleks võinud kooli katusel telkida. (Meelis Steinberg, 12.B)
• Meie põrandaaluse organisatsiooni juhatus otsustas, et tuvi võiks lasta aatriumis lahti. (Mait Kraun, 12.E)
• Kunagi oli mõte end sõpradega ööseks kooli ära peita. Julgust jäi ainult veidi puudu. Või oleme me hoopis liiga korralikud…(Margus Punga, 12.D)
• Sigadus… Võib-olla oleksin Aime Punga kabinetis miskit lahedat teinud. Tema märkmeid oma heade mõtetega täiendanud. (Veiko Strauss, 12.D)
• Kooli katusel käimine, aga samas, aega on. Mõnele õpetajale oleks võinud ka ausalt oma arvamust avaldada. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Tegelikult ei ole kool veel läbi. Ma arvan, et 22. juuni õhtul jõuame koolis veel mõne armsa pisisigaduse korda saata. (Susann Kivi, 12.E)
• Oleks võinud 12. klassis käies ka rebaseid veidi retsida. (Laura Kasearu, 12.A)

Susann Kivi tahaks tormata humanitaarainete õpetajate tuppa ning uurida, mis seal peitub. Foto: Erakogu

4. Kui Sulle antaks tund aega, tühi koolimaja ning kõigi uste võtmed, millisesse ruumi esimesena tormad?

• Reemanni kabinetti, sest seal on palju põnevaid asju. (Margus Punga, 12.D)
• Esimene koht on kindlasti kooli korter. Sealt võib väärtuslikku kraami leida. (Veiko Strauss, 12.D)
• Kõige pealt sööklasse, sest neil on seal hullult lahe köögivarustus. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Direktori kabinetti, läheks soriks sahtlites ja otsiks üles kooli raamatupidamis- ja majandusasjad. Palju kulub tüdrukute vetsus paberit jms.. (Mait Kraun, 12.E)
• Õpetajate kohviruumi, kuna ma kutsuksin ka enda sõbrad-klassikaaslased minuga seda tundi koolimajas veetma. Nemad on suurel hulgal aga kohvahoolikud, seega läheksin ja paneksin väikese kohvikannu tõmbama, et sõprade saabudes võiks sammud juba kooli katuse poole seada. (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Esimesena tormaks ma õpetajate kohviruumi. Seal on kooli mugavaim diivan, kus saab magada. (Robin Gielen, 12.B)
• Vetsu äkki, oleneb olukorrast. Võib-olla õpetajate tuppa pikutama, sest tunnike puhkust kulub nende aastate kõrvale hädasti marjaks ära. (Meelis Steinberg, 12.B)
• Humanitaarõpetajate ruum peaukse kõrval. Ma olen ikka imestanud, kuidas sinna nii palju raamatuid ( ja tarkust!)  mahub. (Susann Kivi, 12.E)
• Jookseksin tõenäoliselt sööklasse, sest söögivahetund oli alati oodatud. Samuti käiks läbi spordisaalist, sest seal on pärit palju häid mälestusi. (Laura Kasearu, 12.A)

5. Treffneris oli hea…

• Diivan. (Margus Punga, 12.D)
• Hea koolitoit oli. (Veiko Strauss, 12.D)
• Valgustus. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Treffneris oli hea süsteem: kuus nädalat puhkust, üks nädal õppimist. (Laura Kasearu, 12.A)
• Seltskond. (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Seltskond ja õhkkond. Paremat lendu annab tahta. Veel jään mälestama esimesel aastal toimunud jaapani päevi ning fantaasiapäevi. Kahju, et need ära vajusid. Akadeemilised ööd ja loomingulised õhtud olid ka midagi asendamatut minu Treffneri elus. (Robin Gielen, 12.B)
• Olla!  (Meelis Steinberg, 12.B)
• Olla! Suurem osa treffneristidest  armastab meie kooli väga ja see loob  erilise õhkkonna, mis teeb kogu olemise koolis eriti heaks. (Susann Kivi, 12.E)
• Õppida. (Mait Kraun, 12.E)

6. Esimene mälestus Treffnerist

• Esimene mälestus on 9. klassi lõpust. Ma tulin sõbraga HTG-sse kaasa ja mängisime, et ma olen tema sugulane Kanadast, kes tahaks Eestisse vahetusaastale tulla. (Veiko Strauss, 12.D)
• Kui ma 1. september kuju juurde jõudsin, siis mingid blondid tibid ütlesid mulle „Tsau!“(Mait Kraun, 12.E)
• Ma ei saanud aru, kus ruumis mul sisseastumiskatse toimub. Koolimaja oli liiga keeruline. (Margus Punga, 12.D)
• Esimene mälestus Treffnerist pärineb sisseastumiskatsetelt. Kõndisin mööda esimese korruse pikka koridori väljapääsu suunas, vaatasin seintel rippuvaid fotosid õpetajatest ja ütlesin endale:”Väga tubli, Kati, vaata nüüd hoolega ringi, kuna kõnnid siin koridoris esimest ja VIIMAST korda.” (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Tutvumispidu. (Robin Gielen, 12.B)
• Ehk 1. September, kui oli pargis presidendi kõne ja klassiõde kokku kukkus. (Meelis Steinberg, 12.B)
• Kui oli lahtiste uste päev ja ma astusin esimest korda aatriumisse ning seal olid need suured istumistrepid ja taimed – see vaatepilt tekitas nii sooja ja sõnulseletamatu tunde. Alates sellest päevast ütles mulle mingi sisemine tunne, et ma kindlasti saan Treffnerisse sisse või kui täpsem olla, et ma kuulun HTG-sse. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• 2009. aasta 1. septembri hommikul  kõndisin  Treffneri poole, maatüdrukuna polnud ma päris kindel, kus see ausammas, kus aktus toimub, asub ning seepärast otsustasin, et liigun sinnapoole, kuhu ma näen siniseid mütsikesi liikumas. Ma olin juba päris kooli ette jõudnud, kui mulle kõndis vastu Treffneri lippu kandev poiss,  sain aru, et pean tema järel minema ja ümber pöörama. Kui ma siis enda klassi juurde lõpuks jõudsin, kuulsin, et ühel tüdrukul, kes  aktusele kusagilt läbi võsa ja üle muru ilmus, oli ausamba leidmisega veel suuremad raskused. Tundsin kergendust. (Susann Kivi, 12.E)
• See oli paar päeva enne esimest septembrit. Käisin õpikuid toomas ja kohtusin esmakordselt mõnede uute klassikaaslastega. (Laura Kasearu, 12.A)

Margus Punga ei saanud aru, kus ruumis tal sisseastumiskatsed toimuvad. Foto: Erakogu

7. Samastan end kõige rohkem…

• Samastan end kõige rohkem õpetaja Anneli Saarvaga, sest arvan, et sport on terviseks. (Laura Kasearu, 12.A)
• Et asja huvitavamaks teha, ütlen Liile Jõgi. (matemaatikaõpetaja, kes lahkus Treffnerist eelmisel aastal – toim.) (Mait Kraun, 12.E)
• Ma usun, et minus leidub tükike igast õpetajast. (Margus Punga, 12.D)
• VÄGA raske küsimus, ei oska vastata. (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Ma samastan end kõige rohkem Priidu Beieriga. Ma olen suhteliselt üksik. Vähesed mõistavad mind ja ma teen, mis mulle meeldib. (Veiko Strauss, 12.D)
• Samastan end äkki kõige rohkem Reemanniga, sihuke omamoodi (kohati isegi geniaalse) huumoriga, aga sellele vaatamata õpilaste silmis väga austatud õpetaja. Vähemalt ma tahaks end temaga kõige rohkem samastada. (Robin Gielen, 12.B)
• Õpetaja, kellega ma tahaksin end samastada, on härra Reemann, sest mõni inimene on lihtsalt minu jaoks autoriteet ja mul on tema suhtes suurem respekt kui nii mõnegi teise õpetaja suhtes.  (Meelis Steinberg, 12.B)
• Õpetaja Piirimäega, kuigi ta polnud mu lemmik õpetaja. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Kui ma saaksin olla kõige armsam õpetajatest, siis ma tahaksin olla õpetaja Kristiina Punga. Kui ma saaksin olla kõige ilusam õpetajatest, siis ma tahaksin olla õpetaja Monika Piirimäe. Aga samastada kellegagi ma ennast  veel ei julge. (Susann Kivi, 12.E)

8. Treffnerist pärit teadmine, mis ei unune kunagi.

• “Pidev töö perioodi vältel tagab edu arvestustel “(Margus Punga, 12.D)
• “Debiiliku ja värdja vahe seisneb selles, et debiilikul on mingisugunegi käelise tegevuse võime säilinud. Värdjas on lootusetult teovõimetu.“ (Kunstiajalugu) (Veiko Strauss, 12.D)
• „Antonio Ganova oli raske debiilik. Oli vist ikka Ganova?“(Kunstiajalugu) (Susann Kivi, 12.E)
• Prussakas võib elada 9 päeva ilma peata enne, kui ta surnuks nälgib. (Mait Kraun, 12.E)
• Ainealaste teadmiste osas võite tulla ja kolme põhilise sambatüübi kohta aru pärida – liigutused käivad asja juurde. (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• “Eestis ei ole mitte ühtegi puhtalt romaani stiilis kirikut.“ (Kunstiajalugu) (Robin Gielen, 12.B)
• Kui tahad tasuta purju jääda, siis helista kiirabisse ja ütle, et sa arvad et sa jõid metanooli. (Meelis Steinberg, 12.B)
• 10.klassis õpitud sõna: trafaretne, sest see sõna ei jäänud paljudele meelde. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Vana-Kreeka ehituskunstis olid levinumad kolm sambatüüpi: dooria, joonia ja korintose sammas. (Laura Kasearu, 12.A)

Robin Gielen läheks kõige meelsamini luurele õpetaja Reemanniga. Foto: Erakogu

9. Kõige meelsamini läheksid „luurele“ millise õpetajaga?

• Toomas! Toomas Jürgenstein! (Margus Punga, 12.D)
• Luurele läheksin ma Aare Ristikiviga. (Katrin Helena Kuslap, 12.E)
• Ülle Hüvaga. Temaga oleks see ilmselt kõige informatiivsem. Nii saaks teada, kes kellega käib, mis ministeeriumis põnevat toimub ja palju muud kasulikku.(Veiko Strauss, 12.D)
• Luurele ei tea, aga Priidu Beieriga läheks koos Ermitaaži küll! (Susann Kivi, 12.E)
• Danica Kubiga ei tekiks ealisi barjääre. (Mait Kraun, 12.E)
• Luurele läheksin ma Aare Ristikiviga. (Katrin Helena Kuslap, 12.D)
• Luurele läheksin kõige meelsamini jällegi õpetaja Reemanniga, sest tal on palju matkamise kogemusi ning ütleme nii, et temaga igav ei hakka. (Robin Gielen, 12.B)
• Eks  ikka Reemanniga, sest ta on pool ilma läbi rännanud ja sellised oskused tulevad ainult kasuks. (Meelis Steinberg, 12.B)
• Õpetaja Kokassaarega, sest ta on nii tark ja temaga oleks igal sammul põnev. Peale selle teab ta täpselt, millist taime või looma süüa ja millist mitte. (Kaisa Jõgeva, 12.C)
• Aare Ristikiviga. (Laura Kasearu, 12.A)