Kristi Luha – tütar, sõbranna, klassiõde, girlfriend, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane, Vanemuise kontserdimaja peapiletöör, laulja, küünetehnik, orienteeruja ja eelkõige Miilangu eelmine peatoimetaja. Enam ei kaja Kristi rõõmus naer teisipäeva õhtul pärast tunde raamatukogu lugemissaalis, kuid oleme veendunud, et see õnnelik naer hakkab kõlama mõnes teises saalis, ruumis, toimetuses ja koosolekul. Kindlasti!

Foto: Mari-Liis Kullamaa

Mõtlik neiu: Kristi suudab alati kõigele lahenduse leida. Foto: Mari-Liis Kullamaa

Hirmus algus

Kui Kristi esimest korda tollessesamasse lugemissaali sisenes, oli plaan kohe peatoimetaja koht üle võtta. Nii kergelt asi ei läinud: tuli leppida siiski kirjutaja rolliga ning sisse elada Miilangu süsteemi. Alguses oli hirm: hirm vanemate treffneristide ees, hirm lõõpiva küljendaja Ardo ees, hirm õpetaja Salo ees. Laua ümber oli toimetajaid palju ja kõik tundusid hirmus suured. „Õpetaja küsis meilt, millega tegeleme ja kas oleme varem ka kirjutanud. Siis sain kohe särada, et mul ilmub Postimehes järgmisel päeval lugu,“ meenutab Kristi naerdes.

Ja nii ta läks…

Foto: Bruno Saar

Toimetuse vahetus: Oma viimase Miilangu koosoleku lõpetas Kristi tordi lahtilõikamisega. Foto: Bruno Saar

Peagi sai koguhirmust lust. Lust teha seda, mida Kristile teha meeldib – kirjutada pikki persoonilugusid. Esimene Kristi lugu Miilangu toimetajana oligi persoonilugu samuti uue õpetaja Tiina Niitvägi-Hellamaaga. Persoonilugude kirjutamine on põnev ja annab endale palju juurde. Näiteks enne Meelisega intervjuule minemist kreeka-rooma maadluse kohta infot otsida, kuna juhuslikult ei tea ka treffneristid päris kõikidest valdkondadest päris kõike. Natukene jääb puudu ning just selle natukese, harivuse, pärast meeldivad Kristile persoonilood. Kristi õhutusel astusid lugemissaali hiljem sisse ka sõbrad Bruno ja Andreas, mõlemad neiu põhikooliaegsed klassivennad. Andreasest sai Miilangu fotograaf ja Brunost järgmise peatoimetaja parem käsi, küljendaja. Niiviisi möödusid Kristi jaoks kaks aastat. Üheteistkümneda lõpus võttis Kristi eelmiselt peatoimetajalt Tuulilt Miilangu üle ja tegi koos Brunoga valmis lõpetajate Miilangu. Esimene proovikivi sai ületatud ja tulemus oli suurepärane. Siis tuli hakata mõtlema sügise peale, et saada kokku uus ja tugev toimetus. Tehti reklaami, käidi tutvustamas ja rebased tulid. „Hirmus oli see, et neid oli nii palju, ma polnud harjunud nii suure lauaga,“ meenutab Kristi, „uute ees peatoimetajana seistes olin sama arglik nagu siis, kui ise kümnendik olin.“ Süsteem oli hakkajal tütarlapsel valmis mõeldud, tarvis oli vaid lood kätte jagada, kuid raskusi tuli ette kuhjaga. Suurimaks mureks osutus ajaplaneerimine. Tihti juhtus, et ööl enne trükkimist Bruno magama ei jõudnudki, vaid küljendas hommikutundideni. Vahel tundis tegus neiu ka väsimust ja hirmu, et ta enam ei jaksa, kuid Kristi peab tähtsaks õpetaja Salo tuge, kes oli alati olemas ja aitas. „Nüüd ma juba tunnen, et tahaks ühe aasta veel olla. Süsteem hakkas just toimima.“ Miilangu tegemine on Kristile andnud palju. Eelkõige oskust planeerida aega, seada tähtajad pigem varasemaks. Seniste uuenduste üle on Kristi uhke. „Tore, et Miilangut loetakse aina enam. Huvi tunnevad nii õpetajad kui õpilased. Isegi abiturientide kirjandi ajal luges Ott Ojaveer Miilangu viimast numbrit – nii hea tunne oli.“

->ülikool->rikkaks!

Tulevikuplaane kirjeldab Kristi üsna selgelt. Nagu treffneristile kohane, pürgib ka Kristi ikka haljale oksale, minnes esiti õppima ajakirjandust. Ometi ajaleht teda päriselt nii ei tõmba, kuivõrd meeldiks leida end telemeediast ekraanide tagant, tegeleda lugude otsimise ja kokkupanemisega. Kristile meeldib, et teles peab infot valdama, aga ei pea kirja panema. „Kirja panduna on see nii lõplik, siis saab iga üks nokkida ja tsiteerida, et ajakirjanik on nii ja nii öelnud. Teles saab laveerida, kirjas peab kõiki sõnu tõestama.“ Vahel tundub, et Kristi on nagu kummist – sest teda lihtsalt jagub igale poole. See neiu on ehtne tubliduse etalon, sest ühiskondlikke rolle, millega hakkama saada, on tal mitmeid. Just äsja sai tema, kolleegidest noorim töötaja, ametikõrgendust – ja sinna on ta jõudnud samal ajal Treffneris õppides. Samuti on kõlanud tema kaunis lauluhääl Tartu Ülikooli aulas Treffneri kevadkontserditel.

Foto: Siim Oks

Tegus neiu: Kooli kõrvalt jõuab Kristi ka tööl käia ning elust rõõmu tunda. Pildil koos õpetaja Age Saloga. Foto: Siim Oks

Täname Kristit kogu Miilangu toimetusega, soovime põnevaid kogemusi ja edu edasistel õpingutel!

Ja olgu öeldud: päikest ja tuuli sulle!