Aime Punga ja tema lapsed Kristiina ja Tanel Punga on seotud Hugo Treffneri Gümnaasiumiga mitmel moel. Kooli mõju on olnud mitmekesine: ühine leivakapp koolikaaslasega, unistuste ametil töötamine, õpilaste seas lemmikõpetajaks tõusmine. Uurisin seda põnevat perekonda pisut lähemalt.

 Aime Punga

1.     Mis aastatel te HTG’s õppisite?

Aime Punga: Lõpetasin põhikooli praeguses Tartu Karlova Gümnaasiumis (Tartu 7. Keskkool) ning asusin õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumi (A. H. Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkool) matemaatika eriklassi 1968.a. sügisel, lõpetasin 1971.a.

Tanel Punga:  Alustasin oma kooliteed A.H. Tammsaare nimelises Tartu 1. Keskoolis 1981. aastal, mis oli HTG nn. eellane. Minu HTG´s õppimise aastad jäävad vahemikku 1989-1992 (kooli nime muudeti 1989. aastal).

Kristiina Punga: Aastail 1984-1995, sest peame ju Tammsaare-kooli auga praeguse kooli eelkäijaks.

2.     Tänapäeval käivad treffneristid pidutsemas Rüütli tänaval. Kus ja kuidas pidutesid treffneristid teie ajal?

Aime Punga: Meie kooli peod olid üle linna kuulsad ning noored tulid kokku üle linna. Et  tantsima pääseda, pidi kolmandikest seisvatest noormeestest lihtsalt läbi trügima. Kell 21.00 pidid põhikooli õpilased peolt lahkuma, aga väga tihti püüti end poistesumma ära peita ja pidu natuke kauem nautida.

Tanel Punga: Nii palju kui mina mäletan, siis meie küll eriti ei pidutsenud, ju siis olime kõik õppetöö ja muude hobidega seotud. Küll sai klassikaaslastega vähe “lipsu lõdvemaks lastud” suviste bioloogia praktikumide ajal. Paar korda sai ka käidud Humalas, mis meie ajal oli legendaarne Tartu õllekas.

Kristiina Punga: Samamoodi, nagu kõik trefneristid siiski Rüütli tänaval pidutsemas ei käi, on raske ka ükskõik, mil muul moel üldistust otsida. Igav, ent sugugi mitte häbi tunnistada, et pigem seostub minul gümnaasiumiaastatega õppimine. Minu sõpruskonnas oli tavaks küll ka üksteisele külla sattuda, aga näiteks ülikooli raamatukogu oli samuti mõnus koht, otsitavat vabadusvaimu leidis seltsis sealtki. Pidu meis enestes võib mitmesugune olla.

3.     Kas teil on kooliajast säilinud sõprussidemeid, mis on vastu pidanud siiani?

Aime Punga: Jah, on. Kõige püsivam sõprussuhe on paralleelklassi poisiga, kellega panime leivad ühte kappi üsna varsti pärast kooli lõpetamist. Kanname siiani ühist perekonnanime ning saan oma töömuredest ja –rõõmudest rääkida kodus koolivennast abikaasale.

Head suhted on säilinud ka pinginaabri ja mõnede klassiõdede ja -vendadega. Paraku on elu meidki mööda ilma laiali viinud ning kohtumisi ei toimu kuigi tihti.

Tanel Punga: On küll, kuigi eks aeg ja vahemaa on teinud oma töö, mistõttu on ka sõprussidemed jäänud nõrgemaks.

Kristiina Punga: Ikka-ikka!

4.     Millised olid olulisemad õppetunnid kooliajast, mida ka hilisemas elus olete saanud kasutada?

Aime Punga: Kindlasti on mõningate õpitud koolitarkuste kõrval minusse juurdunud teadmine, et:

  • kui sa kirjutad kirjatükki, mida peab lugema keegi teine, siis väljendad oma lugupidamist selge ja loetava käekirjaga (õp. L. Tanimäe);

  • noormees tõuseb (vanema inimesega) rääkides püsti, paneb pintsakunööbid kinni ja võtab käed taskust välja (õp. K. Kruse);

  • pea ei ole prügikast (L. Tanimäe);

  •  viisakus avab kõik lukustatud uksed (õp. A. Lindmäe).

Tanel Punga: Kahtlemata bioloogia, keemia ja inglise keel. [T.Punga töötab viroloogia teaduri ja õppejõuna Uppsala Ülikoolis, Rootsis. -toim.]

Kristiina Punga: Kõige muu kõrval ei pea ma siiski vähetähtsaks ka kooliteadmisi, mida siit kaasa sain. Kui aga kuidagimoodi  püüda sellele küsimusele vastata, siis on kodu ja kooli arusaamadest kujunenud suhtumine inimestesse kõige konkreetsem vastus.

5.     Mis ajendas teid oma lapsi panema samasse kooli, mille ise olite lõpetanud?

Aime Punga: Põhjusi oli mitu:

1) usaldasin oma kolleege – teadsin kooli taset ja soov kindlustada oma lastele parim haridus oli suur;

2) meie kool oli sel ajal üks väheseid, kus ka algklasside õppetöö toimus hommikupoole. Üle poole Tartu koolides algas väikeste õppetöö pärastlõunal. Minule oli vastuvõtmatu teadmine, et päeva parimat aega ei saa kasutada mõistlikult ja õhtul, kui väsinud on nii laps kui ka õpetaja, laotakse müüri noorte edasisele haridusteele;

3) elasime Tartust mõned kilomeetrid väljas ning ühistransport oli olematu. Et lapsed saaksid hommikul kooli, pärast kooli treeningusse ja muusikakooli ning õhtul koju, tuli väga täpselt läbi mõelda, kuidas pere sõitmisi autoga mõistlikult korraldada.

6.     Kas ja kuidas mõjutas teid see, et teie vanemad olid HTG lõpetanud?

Tanel Punga: Eks ta ikka mõjutas. Ema ja isa mõlemad tundsid erinevaid õpetajaid ja osa neist olid ka minu õpetajad. Kui nad õpetajatega trehvasid, eks siis ikka pärisid, kuidas mul õppimine edeneb ja ega ma ei tahtnud emast-isast kehvem ka olla.

Kristiina Punga: See on minu jaoks oluline teadmine olnud ja nii mõnigi kord sundis see teadmine end rohkem kokku võtma. Aga osaliselt mõjutas mind ilmselt juba seegi, et mind ennastki siia õppima pandi.

7.     Mis on kõige erilisem mälestus, mis teile kooliajast alatiseks meelde jääb?

Aime Punga: Koolil on olnud osa minu elukutse valikul.

Minu vanavanemad olid õpetajad – vanaema algklassi- ja vanaisa matemaatikaõpetaja. Ka isa on töötanud koolis matemaatikaõpetajana. Ilmselt sain elukutse valimiseks tõuke kodust, kuid viimase otsuse tegin lõpuklassis.

Olin abiturient ning meie kooli 2. klassi õpetaja haigestus septembrikuu algul. Sel ajal töötas kool kahes vahetuses ja koolis õppisid õpilased 1.-11. klassini. Algklasside tunnid algasid pärastlõunal ja lõppesid õhtul kella kaheksa-üheksa paiku. Asendajat õpetajale kohe ei leitud ning direktor Laine Raudsepp küsis minult, kas ma ei oleks nõus mõni päev õpetajat asendama. Muidugi olin nõus, ettepanek oli ju põnev! Mõnest päevast sai nädal, nädalast kuu ja nii ma töötasin ilma igasuguse ettevalmistuseta 2. klassi õpetaja ja klassijuhatajana kuni jõuludeni. Olin peaaegu neli kuud käinud hommikupoolikul koolis ning pärast kooli töötanud täiskoormusega “õpetajana”. Õnneks leiti lõpuks ka asendusõpetaja, aga minu jaoks oli elukutse valitud.

Mälestused on suuresti seotud mitte õppetööga, vaid ühiste kooliväliste tegevustega. Eredalt on meelde jäänud meie lennu (neli paralleelklassi) ekskursioonid Vargamäele ja Moskvasse, klassi suusapäevad klassikaaslase vanavanemate talus, kus klassivend Ignar Fjuk majja soojasaamiseks tegi tule praeahju, ühiselt kirjutatud kirjandid eesti keelega raskustes olevale klassivennale, külaskäigud klassijuhataja poole, lõpuõhtu kooli aulas.

Täna on kahju, et ma ei saa tunda seda tunnet, mida tunneb iga inimene, kui ta aastate pärast läheb oma vanasse kooli, otsib tuttavaid paiku, oma klassiruumi. Minu kooliaja mälestused on suuresti mattunud tööaja kogemuste ja mälestuste alla.

Tanel Punga: Oli selline lugu, et sai koolis ühe kaaslasega vähe “müratud”. Aga läks pisut nihu ja tulemuseks oli see, et lõhkusin kooliakna ära. Kahjuks nii õnnetult, et just, siis kui õppealajuhataja Punga mööda läks. Ise lootsin, et asi laheneb “iseenesest”, aga ei. Õppealajuhataja oli karm ja käsk konkreetne. Pidin hoopis isaga uue klaasi lõikama ja terve laupäeva koolis akent parandama. Seega, loo moraal minu jaoks oli see, et kõiki õpilasi koheldi HTGs võrdväärselt, oled sa siis õppealajuhatajaga lähisuguluses või mitte.

Kristiina Punga: Eelmisel nädalal kohtasin tänaval endist füüsikaõpetajat, teretamisega tuli muidugi meelde see üks ja ainus kord, kui kontrolltöö jaoks spikerdada püüdsin (edutult).

Sattusin hiljuti klassiruumi 139, kus ma muidu sagedasti ei käi, üle ukseläve astudes tuli täiesti ootamatult meelde pöörane hirm, seesama, nagu kõige esimesel koolipäeval, kui selle klassi ukse taga aktusele minemist kartsin.

Perekond Punga lemmikõpetajad:

1.     Urmas Kokassaar, kes oli oivaline pedagoog ja suutis minus äratada huvi bioloogia, ja eelkõige molekulaarbioloogia vastu. Tänu temale olen ma endiselt tegev molekulaarbioloogia vallas. (Tanel Punga õpetaja)

2. Margit Park – Tema inglise keele tunde pidi alati tõsiselt võtma. Tema ranguse ning järjepidevusega suutis ta inglise keele paljudele selgeks teha. (Tanel Punga õpetaja)

3.    Vaino Hussar – legendaarne kehalise kasvatuse öpetaja, kes oma fanaatilise suhtumisega sporti, süstis minusse suure hulga sportimisvajadust. (Tanel Punga õpetaja)

4.     Liidia Tanimäe –  tegi ka tütarlastele füüsika arusaadavaks. (Aime Punga õpetaja)

5.     Velaine Päi – daam selle sõna kõige paremas tähenduses. (Aime Punga õpetaja)

6.     Liina Lääne – kirjandustunnid olid väga huvitavad. (Aime Punga õpetaja)

7. Laine Sangernebo – minu esimene õpetaja, sest tema nõudlikkus ja rahulikkus olid rõõmustavas kooskõlas. Mul on hea meel, et olin kodust saanud kaasa sellise kasvatuse, mis aitas seda juba väiksena väga hinnata. (Kristiina Punga õpetaja)

Alustamas kooliteed: Kristiina Punga 1984. aasta sügisel.

Alustamas kooliteed: Kristiina Punga 1984. aasta sügisel.