Öeldakse, et inimene on kõige targem keskkooli lõpus. Treffneristid olla aga targad elu lõpuni. Võtsime mõne vilistlasega ühendust, et leida sellele kinnitust. Kas treffnerist saaks tänasel päeval Treffnerisse uuesti sisse?

Treffneri lõpetajat Kadri Tonka (vilistlane aastast 1999) Indrek Pajur (2007) ja Nele Taba (2008) tegid uuesti läbi Treffneri sisseastumiskatseid. Proovile pandi end eesti keeles, matemaatikas, ajaloos ja kirjanduses.

Kuidas läks?
Üldistust on keeruline teha. Endistele humanitaaridele valmistasid murdudega tehted raskusi ning reaalid maadlesid õigekirjaga. Põnev oli aga jälgida, mil moel õigeid vastuseid tuletati. Hoiti peast kinni, meenutati kõva häälega, tehti pikki skeeme ja ohati, et see ja teine ei tulnud juba ammustes ainetundides välja. Siiski-siiski… Uuesti Treffnerisse õppima said kõik kolm vilistlast!

Eesti keele test 2013
Peamiseks veaks osutusid paronüümid, mida ei osatud õigesti kasutada
omistama – kellelegi midagi omaks või kuuluvaks pidama
omastama – omaks tegema; (omavoliliselt) endale võtma
käsitlema – (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi)
käsitsema – käte abil kasutama, nt masinat, tööriista
järgi  – (millegi) põhjal, alusel
järele – üle, alles, kannule

 

Keeruline oli ka võõrsõnade ja vähemkasutatavate omasõnade õigekiri.
annulleerima – tühistama, kehtetuks tunnistama
borš – (-borši, -borši) – peedi‑ ja kapsasupp
kotlet (-kotleti, -kotletti)
prestiižne (-prestiižse, -prestiižset) – lugupeetav, mõjukas

Kokku saadi eesti keele ülesannete eest kõige rohkem 28 punkti 36-st.

Matemaatika test 2013
Suurimat peavalu valmistas endistele humanitaaridele murdudega rehkendamine. Harilike murdude liitmisel leiame ühise nimetaja. Ühiseks nimetajaks sobib kõige paremini nende arvude vähim ühiskordne.
Ühenimeliste murdude liitmisel liidame nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Liitmisel liidame murdude lugejad.

Lahutamisel toimime sarnaselt, murdude lugejad tuleb lahutada.
Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja murdude nimetajad omavahel.

Hariliku murru jagamisel korrutame jagatava jagaja pöördarvuga.

Matemaatika testis saadi kõige rohkem 30 punkti 30-st.

Täname Nelet, Kadrit ja Indrekut eksperimendis osalemast ning loodame, et aastapäeval võivad end teisedki vilistlased grammi võrra targemana tunda.

 

Indrek Pajur 2007.a
“Tol ajal juhtus vahel nõnda, et kõigile ei jagunud õpikuid, kuna need, kel kursus läbi oli, ei olnud veel tagasi viinud ja kogu lennule õpikuid ei jätkunud. Mäletan lugu seoses Siim Oksa füüsikatunniga ja sellega, et mina olin üks õpikutest ilmajääjatest. Tuli kätte kontrolltööpäev ja mina ei olnud midagi õppinud. Lootsin saada kohta ühe targa klassivenna kõrval, kes mind tööga aidata saaks. Juhtus aga nõnda, et jäin soodsast kohast ilma ja sattusin töö ajaks istuma esimesse pinki. Olin kogu olukorras hirmsasti pettunud, nõnda et terve selle füüsikatöö ma täitsin igasugu jaburustega. Küsiti üsna konkreetseid küsimusi, üks on mul isegi meeles: “Mis on Lenzi reegel?” ja sellele vastasin ma, et Lenzi reegel on see, et kahest kilost tomatist saab ühe kilo head ketšupit. Töö andsin tookord ära. Mõni aeg läks mööda, kui õppealajuhataja mind ükskord enda juurde kutsus ja ma sain pahandada, et olin selle tembuga kogu koolis toimuva peale sülitanud. Loomulikult vabandasin ja seletasin oma olukorra ära. Tegelikult lahenes asi väga kenasti ja keegi ei olnudki väga kuri. Kokkuvõttes saab öelda, et minulgi õnnestus 3 aasta jooksul valge paberipakk ära näha. Füüsikatöö ise peaks tänase päevani ühe kindla mapi vahel õppealajuhataja kabinetis olema.”

Kadri Tonka 1999.a (Miilangu peatoimetaja 1998-1999)
“Miilangu toimetamine oli tõsine töö. Aga samas oli see põnev ka. Olime mõneti erilisemad kui teised. Meil oli oma ruum, vana hambaarsti kabineti asemel. Koridoridel olid vanasti nimed P, O ja Ü. P tähendas põikkoridori, O otsekoridori ja Ü ülemist korrust. Minu koduklass oli P3 ja Miilangu ruum oli sellest edasi. Seal me pidasime koosolekuid, trükkisime lehte. Meil oli oma paljundusmasin, arvuti ja fotokas – tõeline koolilehe toimetus.”

 

Nele Taba 2008a.
Neid imetabaseid ülesandeid lahendades tuli meelde, kuidas ma sain enda HTG’s oldud aja esimese ja viimase võimsalt häbiväärse hinde “2” arvestusele. Tegemist oli loomulikult eesti keele arvestusega, teemaks suur ja väike algustäht. Selline malbelt ebakindel tunne, kus vaatad iseenesest täiesti tuttavatele sõnadele peale, aga pole absoluutselt õrna aimu ka, mis pidi nüüd õigesti on. Eks mul http://www.eki.ee/dict/qs/ on interneti kiirvalikutes ikka asja pärast (tahtmine korretselt ennast kirjalikult väljendada on suur!)

*Teste parandasid eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Pluum ja matemaatikaõpetaja Kerli Orav-Puurand.