20. jaanuaril toimus Hugo Treffneri Gümnaasiumis suurejooneline üritus – HTG missi ja misteri valimine, mis sobis väsitava ja sisuka koolinädala lõppu kui kirss tordile.

Õllekastide asemel raamatud: Poisid näitasid oma jõudu ja vastupidavust koolitarkusi hoides.

Pärast valikainete lõppu oli prožektorite valguses kiirgavasse aulasse kogunenud märkimisväärne hulk publikut, kelle toel ja abil hakati välja selgitama 10 missi- ja 12 misterikandidaadi seast võitjaid. Esmalt toimus casual-riiete voor, kus osalejad pidid riietuma enda stiili päraselt. Kandidaatidele esitati erinevaid küsimusi, jälgiti nende kõnnakut ja kehahoiakut. Eriti suurt tähelepanu pöörati osalejate enesekindlusele. Missidel järgnes tantsuvoor ning misteritel füüsilise vormi proovilepanek, mis hõlmas endas nii kätekõverdusi, sirgete kätega õpikute hoidmist kui ka sõõrikute söömist ja kõhulihaste treenimist. Ei puudunud ka vabakava, kus noormehed said näidata oma tantsuoskust. Enne võitjate väljaselgitamist toimus veel ka pidulik voor, kus missikandidaadid tulid publiku ette õhtukleitides ja misterid šikkides ülikondades. Paaride kaupa selgitati üksteisele sõnu ning nii mõnigi missikandidaat pidi demonstreerima lipsusõlme sidumise oskust. Vaheaegadel loositi publikule välja kingitusi.

Missi mõtted

Mitte... päris niimoodi: Andre Paju ja Kerli Villems vastloodud lipsusõlme demonstreerimas.

Kerli Villems 10.d klassist sai nii HTG missiks kui ka publiku lemmikuks. Nüüd ootab Kerlit detsembris ees üle-eestiline koolimissi võistlus, kus ta esindab meie kooli. Pärast võitu olid missi emotsioonid laes. „Võimas tunne. Tahtsin kohe sõpru ja sõbrannasid kallistama minna ja tähistada. Hea tunne, et otsustasin ikkagi osaleda,” kommenteeris ta võitu. Kõige raskemaks pidas Kerli õhtukleidi vooru. “Kartsin, et küsitakse mingeid raskeid küsimusi, millele ma vastata ei oska, ja siis teen endale häbi. Õnneks läks kõik siiski hästi.” Üldiselt jäi miss korraldusega väga rahule. “Üritus oli hästi korraldatud. Voorud olid loogilises järjestuses ning jätsid piisavalt aega vahepealseks riietevahetamiseks. Nii palju kui ise žürii hinnanguid kuulsin, olid kriitika ja kiitus tasakaalus.” Kerli lisas veel, et kuna tegemist on võrdlemisi vaba üritusega, ei tasu osalemist karta. Osavõtmine andis talle juurde julgust ja enesekindlust. Kindlasti soovitab ta tulevikus ka teistel juba ainuüksi kogemuse pärast osaleda.

Misteri emotsioonid

Nalja peab saama: Edgar Kurg ja Herman Eensaar olid teineteise lahutamatud kaaslased kogu õhtu vältel.

Robin Saluoksa (10.c) emotsioonid olid pärast HTG misteriks saamist samuti võimsad. „Eriti mõnus oli see, et ma nägin eelmine õhtu unes, et ma tulen misteriks, ja nii juhtuski,” paljastas poiss. Mister oli enne võistlust enim kartnud ülikonnavooru, kuid tegelikult kujunes talle kõige raskemaks spordivoor, kuna sõõrikutesöömine põhjustas talle tõsiseid raskusi. „Riiete valik oli üllatavalt lihtne. Sisetunne ütles, et pean võtma need riided ja kui ma ennast peeglist vaatasin, tundus kõik suurepärane. Soenguga oli vähe raskem lugu. Seda ma tegin mitu korda ümber,” rääkis Robin ettevalmistuste kohta. „Plusse on palju: hea suudleja, kena, sportlik. Miinuseks on aga vähene sõõrikute mahutatavus,” toob poiss enda kohta välja. Samuti tundis mister suurt konkurentsi. „Meid poisse oli ju rohkem kui neidusid. Kõige rohkem kartsin ma Andre Paju osavust, aga õnneks õnnestus seekord teda ületada,” tõi poiss välja konkurendi. Konkursil osalemine andis Robinile juurde palju esinemisjulgust. „Üritus oli mõnus. Žürii kommentaarid olid tabavad ja kõik oli hästi välja mõeldud. Põhiline oli see, et voorudes sai palju nalja. Kõik oli super!” jäi mister üritusega rahule.

Enne töö, pärast lõbu

„Ürituse korraldamine oli mulle ja kaaskorraldajatele (Triinu Jõgeda ja Marilin Noorem) kõigile kahtlemata huvitav ja uus kogemus. Tagantjärele vaadates on muidugi palju, mida kiruda võiks, kuid tegelikult teadsime juba ette, et kõik sajaprotsendiliselt plaani järgi niikuinii ei lähe,” kommenteeris korralduslikku poolt Liis Laisaar (12.e). „Eeltööd oli meile endilegi üllatusena väga palju. Täpselt ei oska öelda, kuid vähemalt viimasel ürituse-eelsel nädalal kulus kogu meie vaba aeg ja tegelikult natukene ka tundide ajast just missidele, misteritele, sponsoritele ja kõigele muule üritusega seonduvale,” tõi Liis välja ettevalmistuse mahukuse.

Sponsoritelt saadud kingikotid sisaldasid head ja paremat: Liisi Kala on õnnelik oma teise printsessi staatuse üle.

Ürituse kava väljamõtlemine oli kõikide korraldajate ühine töö. „Kahtlemata õppisime sellest palju, kuid peamine õppetund selle ürituse korraldamisest on sama, mis vist iga taolise ürituse puhul: alustada tuleb varem ja ei tohi jätta midagi viimasele hetkele!” tõid korraldajad välja omandatud kogemusest. „Esikolmikutega jäime ise kõik väga rahule. Misteritel seda probleemi väga polnud, kuid just misside puhul oli kahju julguse puudumisest. Võitsidki just need, kes julgesid särada ja olla nemad ise,” jäid korraldajad missi- ja mistrikandidaatidega rahule. Kindlasti soovitati ka teistele tulevikus  taolise ürituse korraldamist. Liis arvas veel: „See oli küll raske, närvesööv ja röövis meeletult unetunde, kuid oli kõike seda väärt. See oli kogemus, mida lihsalt koolis käimisest kuidagi ei saa.”