Jah, trotsides külma ja lootes, et bussi küttesüsteem ei ütle poole tee peal üles, istusid umbes 40 treffneristi 3. veebruaril bussi, et võtta sõit ette Tallinnasse ning pidada maha üks korralik sõbrapäev koos Tallinna Reaalkooliga.

Koos sai tehtud palju: Reaalkooli õpilased ning treffneristid jaotati töögruppidesse ning pärast nauditi üheskoos oma töö vilju.

Käre pakane ei olnud rivist välja löönud ühtegi realisti, sest kõik nad ootasid meid juba uksel ning juhatasid rutakal sammul üleriietest lahti saama. Paksud mütsid, joped ja saapad virnastatud-nagistatud, panime nimesildid rinda ning kergelt punapõsksed treffneristid jagati vastavalt töögruppidele laiali ja saadeti majaga tutvuma. Jah, maja on uhke ning väärikas. Pisut oli küll harjumatu näha pisikesi jupatseid kiirelt-kiirelt treppidest üles ja alla jooksmas, kuid suur koolimaja tunduks nendeta üsnagi kõle. Eks koolile annavad hingamise ikkagi õpilased ja sellises suures koolis on iga pisike ja suur selle hingamise üks osake!

Mõnekümne minuti pärast said realistid ja treffneristid kokku neljandal korrusel, et äsja, juubeli tähistamiseks avatud ajateljel kaeda väikest tutvustust Reaalkooli ajaloost. Ajatelg oli ülimalt efektne ning rohke pildirea kõrval jooksis paralleelselt ka eesti ajaloo ajatelg. Pudirida, vabadusvõitlejad ning uhke sõrmusetseremoonia olid vaid mõned infokillud, mida teame nüüd Tallina Reealkooli ajaloost ja traditsioonidest. Kuna me seal üleval ajatelje juures juba koos olime, ei olnud realistidel meile kahju näidata nende kõige uuemat moodust, kuidas õppimine oma õpilastele veelgi lähemale tuua: nimelt näidati meile liftiga transporditavat suurt seifimoodi kasti, kus sees asus täpselt 36 rüperaali, mida on hõlbus klassist klassi sõidutada ja vajadusel nõndaviisi, tehnoloogia abil, õpetusi jagada. Kas pole mitte hea idee?

Kõva sõna: Reaalkool näitab oma portatiivset arvutiklassi!

Tõelised reaalid

Edasi oli meil aeg käia koos oma realistidest sõpradega tundides. Oh seda imet! Jah, nad
lahendavad füüsikaülesandeid ka vahetunnis ja tegelikult suure osa ka ajalootunnist. Seda ajude raginat oli tunda ja ega õpetajagi sellest mööda ei vaadanud. „Kas Kuurme andis teile jälle mingi raske ülesande lahendada?“ ja mõni hetk hiljem „Kas saite oma vastuse kätte?“. Tõsi, kalkulaator on rohkem moes kui ajaloovihik. Miks ma küll imestan, ma istun Tallinna Reaalkoolis ja koos vägagi reaalselt mõtlevate inimestega! Tund oli alles alanud ja juba oli ta läbi. Paaristundideta koolipäev tundus veidi veider, aga eks nendelegi tunduks meie 90 minutit ajude ragistamist liiga pikk ja harjumatu. Vahetunnis juhatati meid sööklasse, kus täideti meie kõht hea ja paremaga ning edasi suundusin mina oma sõbraga füüsikatundi, kus oli külas reaalkooli vilistlasest neiu, kes õpib ja teeb teadust üle lombi. Väga huvitav ja silmaringi avardav tund, sattusime õigel ajal olema täpselt õiges kohas.

Koos loomise rõõm

Pärast tarkuste omandamist oli aeg minna töögruppidesse ning nii toimuski paari tunni jooksul klassiruumides ja aulas vilgas tegevus: maaliti, joonistati poose, tehti ehteid, tutvustati õppeprogramme, loodi värssnäidend, moodustati ühe õhtu bänd ning avastused imelises teaduses lõppesid pauguga vabas õhus. Pärastlõunal nauditi ajaloohõngulises aulas etteasteid, muusikat ja tipphetkeks võib pidada näitegrupi naerutavat etteastet, kus omal kohal ja au sees olid Koit Toome (Kaisa Jõgeva), Evelin Ilves (Linda Eensaar), Anton Hansen Tammsaare (Jan Teevet), Ines (Elina Muld) ning Anna Levandi (Merili Arjakas). Lõpetasime oma vägagi produktiivse päeva kooli sööklas, kus enne teeleasumist pakuti kuuma teed ning maitsvat kringlit.

Ainult kasu

Mis ma oskan öelda, isegi mulle, kelle ühtekuuluvus reaalainete ja realistliku maailmavaatega pole niivõrd arenenud, hakkas külge soov osata ja olla REAAL. Ah, küll jõuab seda poolt ka endas veel arendanda! Sõpru ju ei ühenda kool ja klass, vaid ikka ühised jututeemad ja isiksused ise. Nii jätkugugi traditsioon ja oodakem meie ühiseid sõpru pealinnast külla juba järgmine aasta, kui tähistame koos taas kord seda sõpraderohket 14. veebruari.

Reaalkooli õpilaste ulakus sarnaneb treffneristidega: Kui terava pilguga jälgida, siis ka meie kabinetis 213 sodivad õpilased pistikupesi.