Treffneri kool ja kõik meie, õpilased ja koolitöötajad, võime olla ülimalt uhked oma 19. sajandi lõppu ulatuva ajaloo üle. See on tõesti ainulaadne: mitmed meie huviringid ja sümbolid on alguse saanud juba esimese vabariigi ajal. Näiteks meie sinine mustasirmiline valgete triipudega tekkel – milline tagasihoidlik, ent kaunis disain! – on pärit 1920. aastatest. See on gümnaasiumiaja uhkemaid hetki, kui pärast pikka ootusärevust saab kümnendik kooli aastapäeva eel esimest korda pähe panna oma isikliku tekli. Ja just kümnendik, mitte enam rebane, sest tekkel on ju pool ühe õige treffneristi komplektist, vaid koolisõrmus on puudu. Kuid sellele eelneb rituaalne peaümbermõõdu võtmine, et igaühele tema mütsike ikka nagu valatult pähe istuks. Needsamused numbrid valgetel sildikestel tekli sees on minus uudishimu äratanud, seega on aeg teha natuke statistikat!

Statistika hõlmab vaid 10. klasse, sest vanemate lendude teklimõõtude infot pole härra Saarel lihtsalt enam alles. Siiski luban endal teha suundadepõhiseid üldistusi, et ka üheteistkümnendikud ja abituriendid õpiksid midagi uut endi ja oma lennukaaslaste kohta.

2025. aastal alustanud lennu keskmine teklisuurus on 56,74 cm. Sagedasim suurus on 56 ning mediaan 57. Kõige pisem tekkel on 53 cm ja kõige suurem 62 cm: vahe on lausa 9 cm! Kui vaadelda neide ja noormehi eraldi, ilmneb selgelt, et naiselik nutikus mahub ära umbes poolteist sentimeetrit väiksema ümbermõõduga peasse kui mehelik mõistus: keskmised suurused vastavalt 56,09 ja 57,58 cm.

Palju õnne, 10.b klass, teie olete suurima keskmise teklimõõduga klass, lausa 57,31 cm! Ka terve lennu suurim tekkel suurusega 62 cm kuulub b25 õpilasele. 10.b neidude pead on teiste klasside tütarlaste omadest märgatavalt suuremad, sama kehtib noormeeste puhul, vaatamata lennu kõige väiksemale moodile 56 cm – klassi teine mood 59 cm on siiski lennu suurimaid. Ühtlasi ületab väikseima ja suurima tekli suuruste vahe 8 cm kõik paralleelklassid.  

Ka 10.a klassi keskmine teklisuurus 56,97 cm on suurem kui lennu keskmine. Küll aga tekib lahknevus neidude ja noormeeste vahel. Keskmine a25 tütarlapse pea on üldisest keskmisest suurem, ent noormeeste keskmine jääb lennu keskmisele napilt alla. Äramärkimist väärib ka 10.a neidude ühtlus: teklite suurused kõiguvad vaid 3 cm piires. Lennukaaslastest ainsana on klassi väikseimad teklid suurusega 55 cm lisaks mõnele neiule ka ühel noormehel.

Looduslapsed on seekord kõige väiksema keskmise peaümbermõõduga, nimelt 56,13 cm. Ehkki määrav tegur on ilmselt noormeeste äärmiselt tagasihoidlik osakaal klassis, ei saa tagantpoolt esimest kohta ainult poiste süüks veeretada. Neidude keskmine teklisuurus on 55,81 cm, mis on lennu väikseim, jäädes ülinapilt alla 10.d klassi tüdrukutele. Samuti kuulub üks kahest pisimast teklist suurusega 53 cm loodusklassile. Nagu kiitsin a-klassi tüdrukute üksmeelt teklimõõdu osas, pean tunnustama ka c-klassi tekli kandjaid noormehi, keda on küll vaid viis, sest ka nende tabelisse märgitud numbrid erinevad vaid 3 cm piires. See-eest vahe tüdrukute ja poiste keskmise teklimõõdu vahel on üks lennu suurimaid.

Pingereas auväärse 4. koha pälvib 10.d klass 56,54 cm-ga. Esmajoones paistab silma, et suurima tekliga neiu tuleb just d-klassist. Selle tekli suurus on 60 cm, mis on muide ka klassi noormeeste suurim teklimõõt. Sellest johtuvalt on ka d25 tütarlaste väikseima (vaid 53 cm) ja suurima tekli suuruse vahe lennu vägevaim 7 cm. Taaskord on märgata poiste ja tüdrukute peaümbermõõtude keskmisest suuremat erinevust.

10.e klass on valinud kuldse kesktee: nende keskmine teklisuurus on 56,81 cm, mis paigutub täpselt 3. kohale. Mõõduka vahepealse asetuse pingereas tagasid e25-le neidude 2. ja noormeeste 5. koht kogu lennu arvestuses. Varasemalt olen esile tõstnud klasside neide-noormehi, kelle teklite mõõtude erinevused on väga väikesed, kuid 10.e klass väärib seda tunnustust tervikliku kollektiivina. Nende teklite suurused jäävad kõik 5 cm suurusesse vahemikku. Samuti on neidude ja noormeeste keskmiste teklite vahe kõige väiksem.

Huvitavaid tulemusi pakkus ka suundadevaheline võrdlus. Suurimaid tekleid kannavad kindlalt reaalid, neile järgnevad humanitaarid ja seejärel loodussuuna õpilased. Sama järjestus kehtib ka teklisuuruste amplituudi puhul. Ent humanitaaride ja reaalide neidude ja noormeeste võrdlus annab peaaegu pöördvõrdelise seose: reaalklasside neidude teklid erinevad 4 cm, noormeeste omad 7 cm piires ja humanitaaride neidude teklid 7 cm, noormeestel 5 cm piires. Märkimisväärne on ka asjaolu, et d- ja e-klassi neidude suurimad teklid on vastavalt 60 ja 59 cm, kui teistel klassidel ei ületanud ükski tütarlaps 58 cm piiri. Justkui tähendaks see, et humanitaarvaldkonnas läbilöömiseks on vaja rohkem teadmisi ja suuremat võimekust ku reaal- või loodusainete puhul.

Igal juhul on igal klassil ja suunal mingi eripära, omad tugevused-nõrkused. See, et Aadul on suurem tekkel kui Peedul, ei ole õigustus riiuks ega vaenuks. Samuti tasub silmas pidada, et vaid 10.a klassi statistikas on poisid ja tüdrukud võrdselt esindatud, b-klassis on rohkem noormehi ja teistes klassides on neidude osakaal oluliselt suurem. Lõppude lõpuks on peaümbermõõt lihtsalt number teklis, nagu vanus on lihtsalt number passis.