Austatud lugeja, ma ei jaksa enam… Tõesti! Nii palju tööd läheb iga kord selleks, et leida vastused kõige tähtsusetumatele keelelistele küsimustele, nagu miks me rebaseid rebasteks nimetame. Mainitud küsimusele vastuse leidmiseks pidin ma lugema saksakeelseid allikaid! Ma isegi ei räägi saksa keelt! Ja seda kõike kui paljude lugejate jaoks? Kui sa juhtud olema üks ilmselt vähestest keelekandi fännidest, siis võid mulle julgelt teada anda, et minu mitmetunnised süvenemised ei ole põhjuseta. Siiski, selles väljaandes mul põhjaliku süvenemise jaoks aega ei olnud, aga see ei tähenda, et mul kõigile etümoloogiafännidele midagi jagada poleks. Antud artikkel on kogum paljudest erinevatest mitteseotud lõbusatest teadmistest, mida olen aegade jooksul kuulnud, avastanud või ise välja uurinud. 

Minu enda perekonnanimi Koppel tuleb alamsaksa sõnast koppel (‘karjamaa’). Alamsaksa keelde tuli sõna ladina keelse cōpula (‘ühendus’, ‘ühendatud’) kaudu. Samast ladinakeelsest tüvest on tulnud ka ingliskeelsed couple (‘paar’) ja copulation (‘paaritumine’). 

Ma pole elus kohanud kedagi, kellele ei meeldiks kohukesed, kuid ma pole kohanud ka kedagi, kes teaks, et sõna „kohuke“ on uudissõna 1972. aasta sõnavõistluselt. Sellelt sõnavõistluselt ning ka paljudelt muudelt on tulnud mitmed huvitavad sõnad. Kui soovid neid leida, siis loe edasi EKI artiklit sõnavõistluste teemal. Enne sõna „kohuke“ kasutuselevõttu kutsuti neid imelisi maiustusi „kohupiimajuustukesteks“. 

Me kõik teame, et eesti keeles on tohutult palju laensõnu teistest keeltest, eriti vene, saksa ja rootsi keelest. On ka paar sõna, mis on jõudnud meie soome-ugri keeltest välja suurematesse Euroopa keeltesse. Mõned sõnad, mis on pärit just soome-ugri keeltest on näiteks tundra, mammut, saun ja pelmeen. 

Eesti keeles ei pea me end õnneks piinama küsimusega „which came first – orange the fruit or orange the color?“ (kumb tuli esimesena – apelsin või värv oranž?). Siiski saaks küsida, kust tuli meie sõna apelsini jaoks? Tõde ei ole üldse varjatud. „Apelsin“ ei ole miski muu kui hiina õun. Nime laenasime me saksakeelsest sõnast Apfelsine ehk apfel (õun) + sine (Hiina). 

Vastan siinkohas ka inglise keeles tekkivale küsimusele: esimesena tuli puuvili. 

Teadupärast on Zeus piksejumala kreekakeelne nimi ja roomlased kutsuksid sama jumalat Jupiteriks. Need kaks nime ei tundu väga sarnased, kuid etümoloogid usuvad, et need tulevad samast algindoeuroopakeelsest sõnast. Nimi Zeus on kreekakeelne vorm algindoeuroopa sõnast  *dyḗws, mis tähendabki lihtsalt ‘jumal’ või ka ‘taevas’ (indoeuroopa mütoloogias on levinud idee taevasest tähtsast ilmajumalast). Nime Jupiter esimene osa „Ju-“ tuleb samast sõnast, kuid viimane osa „-piter“ on algindoeuroopa sõnast  *ph₂tḗr, mis tähendab ‘isa’. Samast tüvest on tulnud father (ingl.), pére (pr.), padre (hisp.) ja vader (hollandi keel). 

Ingliskeelsed sõnad grow, grass, green, graze, grain, corn, kernel, churn, Greece, gray/grey, herbs ja veel paljud-paljud-paljud teised on kõik sugulassõnad. Kõik tulevad samast algindoeuroopa tüvest *gʰreh₁-. Samast tüvest on tulnud ka eesti keelde palju sõnu, näiteks „roheline“ ja „rohi“. Sellest ühest tüvest on tulnud nii palju erinevaid sõnu, et ma isiklikult olen tundide viisi sõna sugupuud uurinud ja avastanud aina uusi seoseid. Neist võimalikest seostest kõige põnevam minu jaoks on see, et samast tüvest on võib-olla tulnud ka nimed Karl, Carolus, Charles ja Kaarel.