Pii on lõpmatu. See on peamine asi, mida tasub teada selle kohta. Pii on keeruline. Me oleme aastatuhandeid proovinud seda mõista, aga selle tervik on meile ikka veel teadmata. Kuidas saame me teha korrapärase ringi enne, kui oleme selle tervenisti selgeks saanud? 

4000 aastat oleme me proovinud välja arvutada pii väärtust. Nüüd oleme me juba üsna kaugele jõudnud, nimelt esimesed 314 triljonit kohta, kuid nagu 11. klassi matemaatikatunnis õpitakse, siis 314 000 000 000 000 : ∞ = 0. Me oleme läbinud 0% teekonnast korrapärase ringini. Korrapärase ringi tuvastamiseks tuleb võtta ette lõpmatult palju punkte ning mõõta ära perfektse täpsusega, et kõik punktid on keskpunktist täpselt sama kaugel. 4000 aasta jooksul ei ole me sellele isegi lähedale jõudnud. See ongi pii. 200 generatsiooni jooksul ei ole suutnud me teha isegi kõige elementaarsemat asja perfektselt. See ongi pii. 

Korrapärast ringi pole me igatahes veel leidnud. Kuid milleks on vaja just nimelt korrapärast ringi? Pii puhul piisab esimesest 39 kohast, et arvutada aatomi täpsusega. Meie planeet tuleb täiesti korralikult toime, kuigi planeedi raadius muutub 13% võrra sõltuvalt asukohast. Ka meie planeedi orbiit ei ole korrapärase ringi kujuga ja just nimelt see korrapäratu kuju vastutab meie planeedi hooaegade eest. Võib-olla ongi hea, et ring ei ole korrapärane. Korrapäratu ring pakub lihtsalt rohkem põnevust.

Selle lehega on jõudnud tsükli algusesse tagasi ka meie kooliaasta ring. Abiturientidest saavad vilistlased, üheteistkümnendikest saavad uued abituriendid ja kümnendikest saavad uued üheteistkümnendikud, kes kurdavad, et nende kooliastmel oma lõbusat nimetust ei ole. Teekond algusesse tagasi võis olla raske, võis olla lihtne, kuid nüüd on aeg alustada uue tiiruga. 

Aitäh, et leidsid oma tiirlemise lõpus hetke, et lugeda Miilangut.