Alguses oli ring. Esimese sammu mööda ringjoont astusime kõik koos. Võib-olla oli samm pisut kohmakas, aga võib-olla oli koht, kuhu just sammusid, täpselt sama kaugel elu keskpunktist kui koht, kust Sa alustasid. Vähemalt me ei astunud tagasi. 

Kui vaid oleks olemas üks köis, mis seoks meid elu külge kinni ja hoiaks meid ringjoonest kaugele kõikumast. Kui vaid ei peaks me ärevalt tiirlema ümber selle elu keskme, kartes teha viga ja astuda samm natukene liiga kaugele. Kui vaid iga samm ei paneks meid ihaldama kustukummi, millega saaksime eelmisesse kohta tagasi põrgata, et siis veel korra seda kõike proovida. 

Aga ei. Iga järgmine samm viib meid lähemale võimalusele enda vigu parandada. Iga järgmine samm viib meid kaugemasse kohta, kus andestatakse meile meie kunagised vead. Iga järgmine samm on võimalus proovida midagi uuesti. See, et Sinu eelmine samm puudutas maad natukene teises kohas kui lootsid, ei tähenda, et Sinu järgmisel sammul on suurem tõenäosus nässu minna. Eluring on kogumik iseseisvatest juhtumitest, mille ühendav faktor oled Sina. On tähtis astuda järgmine samm ja on tähtis näha, kuhu Sa jõuad, sest selles valemis oled Sina muutujaks. Sinu valikud viivad sind edasi. Sinu valikud ei saa viia Sind tagasi. Iga Sinu järgmine samm on kiiduväärt katse saada millegagi hakkama. Sammu aga edasi.