Möödunud on seitse aastast. Tõepoolest – 2018. aastal ilmus viimati see tähtis teos, milleks on Eesti õigekeelsussõnaraamat, mida rahvasuus tuntakse ÕS-ina. ÕS on meie keele jaoks kui püha teos. See on juba 108 aastat olnud tähtsaim kogumik eesti keele reeglite jaoks ning 2011. aastast saati eesti kirjakeele normi määraja. Kasutame võimalust uurida värskelt ilmunud ÕS 2025 sisu ja teada saada, miks osad inimesed on juba selle peale vihased.
Selle aasta 7. jaanuaril tegi instagrammija* @kõnetoru postituse, kus jagas erinevaid fakte uue õigekeelsussõnaraamatu kohta, näiteks, et uues ÕS-is on 60 000 märksõna ja sellele lisaks 30 000 liitsõna ja tuletist. Peale selle suunati selles õpiampsus* tähelepanu ka ÕS-i sõnavara muudatustele, eriti kahe kindla sõna välja jätmisele. Uuest ÕS-ist on välja jäetud sõnad munn ja mölakas ning ka paljud teised vulgaarsed sõnad. See tähelepanek tekitas nii palju meelehärmi, et Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), kes on muuhulgas Jaan Krossi ja Ellen Niidu poeg, alustas petitsiooni, et kultuurikomisjon arutaks nende sõnade ÕS-ist eemaldamise põhjendatust. Petitsiooni kirjelduses kirjutas Kross: „Eesti keel ilma munni ja mölakata muudab munnide ja mölakate tegevuse lihtsamaks, … vaesustab eesti keelt, piirab eestlaste väljendusvabadust ning on põhiseadusega vastuolus.”
Keelehuvilistele on kindlasti tore näha, et uue ÕS-iga kaasneb selline KAH* (kõrgendatud avalik huvi), kuid petitsioonis väljendatu kahjuks põhineb valearvamusel. ÕS ei ole ainuõige eestikeelsete sõnade kogumik. Põhjus on lihtsalt see, et ÕS peab ilmuma paberkandjal ja seega on selle maht piiratud. See, et sõna ei ilmu ÕS-is, ei tähenda, et selle kasutamine on keelatud. ÕS-i eesmärk on luua sõnaraamat ametliku suhtlemise tarvis ja seega on loomulik, et vulgaarsused jäetakse välja uutele sõnadele ruumi tegemiseks. Tänapäeva digimajanduse* ühiskonnas on ÕS-i loojad otsustanud keskenduda ametlikule sõnavarale ja jätnud kõnekeeles levinumad sõnad veebi andmebaasidesse, kus maht ei ole piiratud. Välja jäetud sõnadest sai juttu, kuid millised sõnad juurde tulid? Uues ÕS-is on umbes 500 uut sõna. Kahjuks ei ole koostatud veel täit nimekirja kõigist uutest sõnadest, kuid paljud on juba üles leitud. Kellelegi ei ole üllatus, et uues ÕS-is on olemas sõna tehisaru, kuid kahjuks ei leidu seal hädavajalikku sõna tehisplära, mis kirjeldab seda mõttetut soga, mida tehisaru toodab. Kuna viimane ÕS ilmus enne maailma raputanud koroonapandeemiat, siis on ÕS-i leidnud tee ka pandeemiaga seostuvad sõnad nagu desovahend, kaugvastuvõtt ja kiirtestima. Muidugi on ka uues ÕS-is sõnu, mis Keelekandi silmis tunduvad, nagu need ei muutu kunagi väga populaarseks. Sõnad nagu sinimajandus ’merekeskkonda säästev majandus’, eskimopööre ‘enesepääste võte’ ja kufi ‘kuumaõhufritüür’. Selle ÕS-i uusi sõnu vaadates tekkis ka loomulikult huvi eelmises ehk 2018. aasta ÕS-is tutvustatute vastu ning artikli lõpetuseks ongi siin loetelu lõbusaid sõnu, mis lisandusid meie keelde eelmises ÕS-is: nutiseade, kontsking, tänavatoit, zombistuma, ingelinvestor, ergutustants, pooletoobine ja robotiseerima.
Kommentaarid