Igal aasta kolmandal neljapäeval saavad abituriendid võimaluse mõelda oma tuleviku ja ameti peale. Selleks on kujunenud varjutamispäev, kus lõpuklassi õpilastel on võimalus oma tulevikuametis olevaid inimesi ühe päeva lähedalt jälgida. Tänavugi haarasid paljud võimalusest kinni ning koostöös organisatsiooniga SENT ja Tartu Kutsehariduskeskus said nautida üht päeva varjuna.

Järgnevalt on ära toodud õpilaste arvamused töövarjupäevast.

Madli Kaljula 12.c

Käisin töövarjupäeval varjutamas üht ämmaemandat TÜ naistekliinikus. Ma ei saanud küll näha sünnitust ega muid ohtralt verd sisaldavaid tegevusi, kuid see-eest sain näiteks määrata emakapõhja kõrgust ning otsida ultraheliaparaadiga loote südamelööke. Leida märke veel sündimata elust – see on lihtsalt sõnulseletamatult imeline tunne.

Töövarjupäev on väga lahe päev, millest kindlasti igaüks võiks osa saada.

Triin Väisanen 12.d

Varjutasin SA Tartu Ülikooli kliinikumi neurokirurgi Simmo Savisaart. Töövarjupäev oli väga vinge. Sain aimu, et neurokirurgi töö kätkeb endas väga palju erinevat ja huvitavat. Nägin ajuoperatsiooni – üks ilusamaid vaatepilte mu elus!

Samuti nägin erinevaid neurokirurgilisi haigusi ja patsiente. Kogu personal, nii varjutatav kui teised neurokirurgid, olid väga sõbralikud ja kõik vastasid mu uurivatele küsimustele hea meelega. Olen väga rahul, et sain töövari olla. Mõistsin, et just see ongi mulle sobiv tulevikuamet. Kindlasti pingutan kõvasti, et see ka tõeks saaks.

Pilguheit meditsiinitöötajate igapäevaellu: Arstide varjud said võimaluse lähemalt uurida ka mitmeid arstide igapäevatöös kasutatavaid tööriistu ja masinaid.

Carmen Küdorf 12.e

Käisin rõivakaubandusettevõtte Baltika Group’i, kuhu alla kuuluvad Eesti brändid Monton, Mosaic, Baltman ja Ivo Nikkolo, kommunikatsioonijuhi Merit Välba juures töövarjuks. Esmalt tutvustati mulle kogu modernset hoonet ning klaasist seintega kabinette, kus käis vilgas töö. Edasi sain veidi aimu ettevõtte ajaloost ning põhjaliku ülevaate ka varjutatava tööülesannetest. Päev oli üpris kiire, jooksime ühelt koosolekult teisele.

Eriti põnev oli kuulata ühe Ivo Nikkolo glamuurse peo ettevalmistamist ning tõdeda, et ka suurtes firmades jäetakse otsuseid viimastele hetkedele, kuid suudetakse innovatiivsete lahendustega välja tulla. Kogu õhustik oli väga sõbralik ja meeldiv ning moeapsakaid nende seinte vahel juba ei juhtu. Ja muidugi oli päris hea näha kevadisi kollektsioone ning ka suvel Londonis toimuva olümpia Eesti koondise vorme. Millised need kõik olid, pidin jätma enda teada!

Kuidas valmivad uued rõivakollektsioonid?: Rõivakaubanduse vastu huvi tundes on võimalik ise järele vaadata.

Tuuli Lõhmus 12.a

17. novembril olin Eesti välisministri Urmas Paeti töövari. Tööpäeva jooksul oli ministril väga palju asju vaja korda ajada ning samal päeval ootas teda ees välislähetus Austraaliasse. Seetõttu veetsime koos teise töövarjuga palju aega hoopis ministri nõunikuga, kes seletas lahkelt erinevaid ülesandeid ja kohustusi. Töövarjud said ringi käia välisministeeriumi hoones ja Stenbocki majas, kuulata valitsuse nõupidamist ning pressikonverentsi. Välisministri töö on huvitav, sest iga päev on erinev, aga samas väga kurnav kõigi välislähetuste ja kohtumistega.

Milline au: Töövarjuna saab varjutada ka kõrgeid riigiametnikke. Pildil Urmas Paet.

Grete Laanmets 12.e

Käisin varjutamas Tartu kriminaaltalitluse vanemkomissari Viktor Võsokovi . Minu töövarjupäev kestis vaid mõned tunnid, kuid see oli piisav, et pettuda Eesti politsei maines ja tasemes. Kogemus oli aga iseenesest huvitav ja informatiivne – sai näha politseinike töötingimusi ning rohkelt teadmisi nende tegemistest.

Jane Reiljan 12.b

Mina varjutasin 2. õppekompaniiülema-instruktor leitnant Andre Austa Kuperjanovi pataljonis. Esmalt tehti mulle Kuperjanovis ekskursioon. Edasi liikusin oma varjutatavaga metsa. Seal toimus NAK-il (nooremallohvitserikursus – toim.) linnalahingu harjutamine.
See oli huvitav ja põnev, sest harjutati ka käsigranaatide ja paukpadrunitega.

Kui sõjamängudest jääb väheks: Töövarjuna on võimalik näha ka sõdurielu lähemalt kui arvutiekraanilt.

Lõuna ajal toodi ajateenijatele söök, mis oli kolmekäiguline. Kõht sai korralikult täis ning peale kosutavat einet mindi tagasi harjutama. Päeva lõpuks suunduti tagasi Kuperjanovisse, kus pargiti auto ja mindi seejärel varustust puhastama. Enne päeva lõppu sain ma isiklikult ka oma varjutatavaga pisut lähemalt rääkida. Kokkuvõtteks jäin kogu päevaga väga rahule ning olen jälle ühe kogemuse võrra rikkam!