Esileht   Tutvustus   Treeningud   Tunniplaan
KKK   Kontakt   Lingid

 

Korduma kippuvad küsimused

Millisele vanusegrupile treening sobib?

Treeningutel vanusepiiranguid ei ole. Küll on meie grupis peamiselt 15-40 aastased. Lastegruppi meil eraldi ei ole. Üldjuhul vajavad lapsed alla 13 eluaastat teistsugust tähelepanu ja sellest lähtuvalt ka eraldi gruppi. Kes soovib aga treeningutel osaleda, peab tulema ise proovima, kas see sobib.

Milline on füüsiline koormus treeningul? Kas see sobib mulle, kui ma:

1. pole varem üldse võitluskunstidega tegelenud
   Kui varasem kokkupuude võitluskunstidega puudub, siis see ei ole takistuseks. Kui mingid harjutused tunduvad rasked, siis nendega peaks ajapikku ära harjuma. Kui midagi tundub aga liiga raskena, siis võib ise vabalt koormust doseerida. Keegi selle pärast ei pahanda, kui ei jõua teha nii ja nii palju surumisi, hüppeid või ei paindu piisavalt. Küll aga eeldame, et õpilased areneksid aja jooksul, kui pole otseselt vastunäidustusi harjutuste sooritamiseks.

2. pole üldse ennast füüsiliselt liigutanud
   Kui varasem füüsilise koormuse kogemus üldse puudub, võib natuke raske olla tempoga kaasas püsida. Tehnikate sooritamine ei eelda väga head füüsilist vormi, aga soojenduses ja treeningu käigus tehtud surumised, hüpped, kõhulihaste harjutused, venitused jne... aga natuke küll. Samas kehtib jällegi reegel, et koormust saab ise doseerida. Kui on tahtmist ennast liigutama hakata, siis võimalused on olemas ja kedagi ei tõkestata.

3. olen tegelenud mõõdukalt harrastusspordiga
   Ei tohiks olla probleemi treeningutel hakkama saamisega. Eks igal alal on oma spetsiifika nii koordinatsiooni (tehnika) kui füüsilise vormi osas, kuid paljud omadused ka kattuvad. Kõige parem oleks lihtsalt proovida, kas vastav ala sobib.

4. olen olnud tipptasemel sportlane
   Kui on soov saada sama suurt koormust, siis võib võitluskunstide treening valmistada kerge pettumuse, kuna küllalt suur osa treeningust kulub tehnika õppimisele nii üksi kui paaris, mis ei pruugi olla kõige suurem väljakutse füüsiliselt, kuid samas sõltub ka väga palju sellest alast, millega varem tegeldi. Erinevates spordialades koormatakse erinevaid kohti. Seega kõige targem oleks lihtsalt proovida, kas asi sobib ja mis toimed on.

5. olen tervisehädadega/erivajadustega
   Kui esineb mingisugune tervisehäda, siis tuleb treenerit (treeningut läbiviivat isikut) teavitada sellest. Vastasel juhul võib treening muutuda ohtlikuks nii endale kui ka teistele. Suuremaks riskiteguriks on südame- ja veresoonkonna haigused (nii kaasasündinud kui omandatud) [südamelihase infarkt, südamelihase põletik, klapirikked, arütmiad...], hematoloogilised haigused [hüübivushäired...], hingamisteede ja kopsude haigused [astma...], luude-liigeste haigused [varasemad traumad, liigesepõletikud, lülisamba hädad...], diabeet,
   
   Kui esineb infektsioonhaigusi, siis on parem see välja ravida, enne kui treeningutest osa võtta. Kergemad infektsioonhaigused (külmetushaigused) tuleks välja ravida - vastasel juhul võivad tekkida tüsistused ning loomulikult on suur tõenäosus nakatada treeningukaaslasi. Treeningutel osalemise absoluutseks vastunäidustuseks on HIV, hepatiit ja tuberkuloos.
   
   Kui on tegemist erivajadustega inimesega, siis spetsiaalset gruppi meil ei ole, kus tegeldaks eraldi vastava isikuga personaalselt. Samuti ei ole ruumid spetsiaalselt kohandatud selle jaoks. Erivõimalused puuduvad. Samas, kes tunnevad, et saavad hakkama ise koormuse doseerimisega ja ennast liigutada ei karda, siis piiranguid selles vallas ei ole.

Mida on treeninguteks vaja?

Treeningud toimuvad reeglina paljajalu kas puupõrandal või matisaalis. Riietuse poolest sobivad alguses pikad dressipüksid või mis iganes püksid, mis võimaldavad end vabalt liigutada ja painutada. T-särk, mis ei purune esimesel kontaktil, on ülakeha katteks üsna hea valik. Jalatsites üldjuhul ei olda. Vastaval vajadusel võib kanda sokke (soovitavalt libisemiskindla tallaga).

Hiljem  (umbes poole aasta möödudes) aga peaks kindlasti mõtlema eriala spetsiifilise riietuse (wado-ryu ja hontai yoshin ryu puhul do-gi ja hakama, escrima puhul t-särk ja gi-püksid) soetamise peale. Hinnad varieeruvad kuskil 50-300€ vahel. Tallinnas müüb budovarustust Budopunkt www.budopunkt.ee ja Tartus Ervin Sport www.ervin-sport.com

Kas relvi ka harrastatakse?

Wado-ryu's otseselt ei harrastata, kuid eeldatakse noa- ja mõõgakäsitlemise baasteadmisi, kuna ametlikus programmis on nii tantou dori (tehnikad noa vastu) kui ka shinken shiraha dori (tehnikad mõõga vastu). Baasteadmiste õpetamine on plaanis lähitulevikus.

Hontai yoshin ryu treeningutest moodustab vähemalt 50% relvatehnikad. Harrastatakse pika mõõga, lühikese mõõga, pika kaika, lühikese kaika ja noa tehnikaid.

Escrimas on relvatehnika osakaal veel suurem, ulatudes orienteeruvalt 70-80%. Harrastatavateks relvadeks on lühike kaigas, pikk kaigas, erineva pikkusega noad, kirves ja kõik muud objektid, millel on käepide või mida saab relvana kasutada.

Kas võitluskunsti treening on ohtlik/vigastusterohke?

Kõik oleneb, kuidas treenida. Kui treenida maksimaalse koormusega ja suure kontaktiga, siis võib olla väga ohtlik. Kui treenida mõõdukalt, siis on vigastuste tõenäosus ka mõõdukas. Kui üldse mitte treenida, pole ka võimalik ennast treeningul vigastada. Üldiselt üritame säilitada maksimaalselt tervist, et oleks võimalik harjutada ka 40 aasta pärast samu asju. On ju 70-80aastased jaapani meistrid ise ka suurepärases vormis ja on harjutanud lapsest saadik. Siiani ei ole mitte ühtegi tõsisemat vigastust esinenud. Sinikaid tuleb ette alatasa, treenimisest tulenev lihasvalu on ka sage nähtus, kui on pikemalt pausi peetud. Luumurrud, verised ninad, välja väänatud liigesed ei kuulu kindlasti mitte tavapraktikasse, kuid ei saa öelda 100%-lise kindlusega, et selliseid asju meil mitte kunagi ei juhtu.