Hontai yoshin ryu
Hontai yoshin ryu
on traditsiooniline koryu (vana kooli) võitluskunst, mis pärineb 17.
sajandist. Koolkond on oma nime saanud paju järgi, mis okstele
sadanud lumele/tugevale tuulele paindudes järgi andis ning ei
murdunud nagu jäik puu. Kuna Hontai yoshin ryu kuulub
klassifitseeringu järgi ju-jutsu alla, siis on see mitmekorde
pehmuse rõhutaja. Yoshin kui paju hing/süda viitab pehmusele ja
paindlikkusele, ju-jutsu tähendab aga pehmet kunsti. Sellised
tähenduse kordamised erinevate sõnadega samas lauses või terminis on
jaapani keelele hästi omased ja võimendavad öeldut.
Ju-jutsu üks
keskseid printsiipe on sooritada tehnikaid nii, et vastases mitte
tekitada vastureaktsiooni, mis omakorda raskendaks tehnika soorituse
läbiviimist. Seetõttu öeldakse ju-jutsut iseloomustades, et kuuki de
nageru/kuzusu (õhu poolt heidetud/tasakaal rikutud), kuna kõrge
taseme soorituse juures käib kõik nii märkamatult, et seda peaaegu
ei tunnegi - õhkkergelt.
Algselt oli Hontai
yoshin ryu nimi Hontai Takagi yoshin ryu, mis tulenes selle looja
nimest Oriemon Takagi (s. 1635, sünnipärase nimega Umon Inatobi)
(jaapani keeles esitatakse perekonnanimi enne ja seejärel eesnimi
--> Takagi Oriemon, mis tähendab kõrget puud, mis murdub), mille ta
võttis endale isa õpetuse järgi, kus paju andis tuule/lume mõjuvale
jõule järgi, kõrge ja jäik puu aga mitte ning murdus.
Hontai yoshin ryu
on ajapikku saanud mõjutusi paljudelt erinevatelt koolkondadelt.
Oriemon Takagi poeg ja koolkonna järgmine pea Umanosuke Takagi
kaotas Takeuchi ryu esindaja vastu kaks korda ja seejärel asus tema
juurde õppima, et täiendada oma pagasit ja teadmisi.
Hiljem on
lisandunud Tendo ryu naginata jutsu (hellebardi kunst) mõjutused,
millest kujunes Kukishin ryu bojutsu (kaika kunst) ning mida õpetati
Hontai yoshin ryu'ga käsikäes.
Praegusel hetkel
harrastatakse Hontai yoshin ryu's järgmisi elemente:
Kukkumised,
tasakaalurikkumised, heited, löögid, relvatehnikad (pikk mõõk,
lühike mõõk, pikk kaigas, lühike kaigas, nuga)
Peamiseks
harjutusvormiks on Hontai yoshin ryu's põhitehnika, kus sooritatakse
tehnikat enamasti üksinda ja lihvitakse selle nüansse,
vormharjutused ehk katad, millest enamik tehakse paaris.