Failid ja kaustad
(Loe ka failisüsteemist)
Fail (file)on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis on salvestatud arvuti välismällu.

Kataloog (directory) – failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase. Win’s kasutatakse ka terminit kaust (folder). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja otseteed (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele.

DOS-keskkonnas on lubatud nimed, mille pikkus on maksimaalselt 8 märki. Kui faili nimi on pikem, siis teisendab süsteem faili pika nime lühemasse vormi, võttes faili nimest 6 esimest märki (tühikud jäetakse välja) ja lisades neile “~” ning numbri. Näiteks kaust ‘Minu dokumendid’ saab DOS-keskkonnas nimeks ‘MINUDO~1’. Number pannakse vastavalt sellele, mitmenda sama algusega failiga tegemist on.

Näide: Täisnimes C:\Dokumendid\Pildid\lill.bmp on C: kettaseadme tähis (tavaliselt kõvaketas), \Dokumendid\Pildid\ on tee (juurkataloogis on alamkataloog Dokumendid, selles omakorda alamkataloog Pildid). Faili pärisnimi on lill ja laiendiks bmp (bitmap – bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt).
 
 

Failide liigitamine
Failid võib jagada järgmistesse klassidesse:

Töölaud
Windows’i käivitamisel ekraanile ilmuvat algpilti nimetatakse töölauaks (Desktop).

Töölaudade kujundus erinevates arvutites võib olla erinev ja kasutaja saab seda vastavalt oma soovidele muuta. Töölaua alumises ääres on hall riba – tegumiriba e. tööderiba (task bar). Tööderibal on näha kõikide hetkel avatud akende nupud ja sealt on võimalik liikuda ühe töötava programmi aknast teise programmi aknasse.
Tegumiribal asuvad veel:

1. Nupp Start - Windows' põhimenüü nupp;
2. Nupud kõikide avatud programmide nimedega. Siit saab alati vaadata, millised programmid on parajasti avatud. Hetkel aktiivse programmi nupp on teistest erinev. Klõps mingi programmi nupul aktiviseerib selle programmi akna;
3. Mõned nupud Windows konfiguratsiooni muutmiseks (kuvari tüüp, kellaaeg, helitugevuse reguleerija jne). Asuvad tööderiba paremas otsas ja seda osa tööderibast nimetatakse olekualaks.

Töölaual asuvad ikoonid (pildikesed, mille all on tekst). Ikoonid (icon) tähistavad programme, dokumente või kaustu. Nende abil saab programme käivitada ja dokumente avada. Windows’ keskkonnas sooritatakse tööd akendes. Aknaid võib olla korraga töös palju – see annab võimaluse töötada samaaegselt mitme programmiga.

Ikoonid, kus pildi alumises vasakus nurgas on valge ruut musta kõverjoonega, on kiirikoonid e otseteed (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal. Iga failiga saab siduda mitu otseteed ja need võivad asuda suvalistes kohtades. Enamasti paigutatakse töölauale sagedamini kasutatavate programmide või dokumentide otseteed. Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail.

Ikoon	Otsetee

Standardikoonid töölaual:

My Computer		arvuti ketaste sisu sirvimiseks. Vajadusel saab käivitada programme, avada dokumente jne.
Network Neighborhood		see ikoon on olemas siis, kui arvuti on ühendatud arvutivõrku. Selle abil saab kasutada teiste samasse võrku ühendatud arvutite kettaid.
Recycle Bin		prügikast. Mingi programmi, dokumendi või kiirikooni kettalt kustutamisel satub ta kõigepealt prügikasti. Sealt saate selle veel vajadusel taastada.

Lisaks nendele võib töölaual olla veel terve rida kasutajate poolt lisatud ikoone ja otseteesid.

Algusesse
 

Programmide käivitamine Windows95/98’s
 

Win95/98-ga varustatud arvuti töölaua saab seada nii, et kõik tööks vajalik oleks kättesaadav otse töölaualt sellel asuvate ikoonide abil. Windowsi eelnevate versioonide korral oli korrektses häälestuses arvuti algekraan täidetud teemade kaupa eraldi akendesse paigutatud ikoonidega. Kuna selliseid vajaminevaid ikoone on üsna suur hulk, siis toodi Win95’s sisse uuendusena Start nupp, mis asub tegumiriba vasakus otsas. Hiireklõps nupul Start avab nimekirja – valikutetulba, mida nimetatakse Win põhimenüüks.  Menüü (Menu) kujutab endast üksteise alla kirjutatud käskude loetelu.  Menüüde abil saab kasutaja valida endale vajaliku korralduse ning ei pea korralduse täpset kuju peast teadma. Kui avanevas menüüs on korralduse järel must kolmnurkne nooleotsake, siis tähendab see seda, et vastavale valikule järgneb alammenüü. Ja nii mööda alammenüüsid edasi liikudes jõuab lõpuks vajaliku korralduseni. Hiireklõps korralduse nimel teostab valitud käsu.  Näiteks programmi kalkulaator (üks Windows’i lisaprogramme) käivitamiseks tuleb toimida järgnevalt: avada hiireklõpsuga Start nupul põhimenüü. Järgnevalt osutada hiirega valikul Programs, siis avaneb alammenüü, milles on esindatud tähtsamate tarbeprogrammide käivitamiseks vajalikud korraldused. Kalkulaatori käivitamiseks tuleb liikuda hiirega valikule Accessories, mööda seda valikurida vastavasse alammenüüsse ja kalkulaatori käivitab hiireklõps valikul Calculator.  Kui juhtusid kogemata avama vale menüü, siis soovimatust menüüst vabanemiseks tuleb teha hiireklõps kusagil menüü kõrval või all leiduval tühjal ekraanipinnal või siis kasutada loobumisklahvi.

Algusesse
 

Töö lõpetamine Windows 95/98’s
Windows’ töökeskkonnas ei tohi arvutit lihtsalt niisama voolulülitist välja lülitada! Enne arvuti sulgemist tuleb sulgeda Windows' keskkond. Selle põhjuseks on sulgemise käigus operatsioonisüsteemi poolt sooritatava korrastustegevuse võimaldamine (mälust ajutise info kustutamine või salvestamine jms).

Töö lõpetamiseks tuleb avada hiireklõpsuga põhimenüü (hiireklõps nupul Start) ja valida sealt korraldus Shut Down. Selle tulemusena ilmub abiaken, milles on võimalik valida:
 

Shut down – arvuti sulgemiseks; Restart – arvutile uue algkäivituse tegemiseks; Restart in MS-DOS mode – uus algkäivitus, operatsioonisüsteemina käivitub MS-DOS Close all programs and log on as different user – uue kasutaja omaduste ja määrangute sisselugemine.

Algusesse
 

Aknad
Windows’ töökeskkonnas toimub programmide töö akendes. Win keskkonans on võimalik töötada korraga mitme programmiga (st aknaid võib olla avatud korraga mitu). Aknaid on peamiselt kahte liiki:

1. põhiaknad – kõik programmi ja kataloogiaknad;
2. abiaknad – suvandi- ehk dialoogiaknad, hoiatus- ja infoaknad.

Põhiaknad ehk programmiaknad
Programmiaknad piiravad mingi konkreetse programmi kasutuses oleva ala ekraanil. Iga programmi käivitamisel avaneb uus aken. Igas programmiaknas võib omakorda olla avatud mitu dokumendiakent. Akna (window) tavalisimaks kujuks on seest valge ristkülikukujuline kast.

Akent ümbritseb aknaraam (frame). Akna ülemises servas asub sinine riba – tiitliriba e akna päis (title bar). Tiitliribale on kirjutatud aknas oleva programmi või infokausta nimetus. Kui programmiga on avatud mingi andmefail, lisatakse ka selle nimi programmiakna tiitliribale. Akna tiitliriba värv näitab, kas aken on aktiivne (sinine vm. värv) või mitte (hall). Tiitliriba vasakus servas asub piltnupp (pilt on sama nagu programmi ikoonil), mis avab juhtmenüü, kus asuvad korraldused akna suuruse ning asukoha muutmiseks ekraanil. Tiitliriba paremas otsas asuvad kolm nuppu – peitmis-, suurendamis- ja sulgemisnupp. Sulgemisnupp sulgeb akna. Peitmisnupp kaotab akna ekraanilt, kuid aken jääb avatuks. Pärast peitmist on näha ainuöt akna nupp tegumireal. Hiireklõps sellel nupul toob akna jälle ekraanile tagasi.
Suurendamisnupu (nupukolmikust keskmine) väljanägemine sõltub akna suurusest. Maksimaalsuuruses aken katab monitori kogu nähtava ekraaniosa (st. on maksimaalsuuruses), vähendatud suuruses aken on väiksem, katab töölaua osaliselt ja kasutaja saab muuta selle suurust ning asukohta ekraanil. Vähendatud suuruses akna asukohta ekraanil saab muuta hiirega tiitliribast vedades ning suurust saab muuta hiirega aknaraamist või selle nurkadest vedades.

– akna tiitliribal asuv nupukolmik, kui aken on vähendatud suuruses (keskmine nupp suurendab akna  maksimaalsuurusesse).
– akna tiitliribal asuv nupukolmik , kui aken on maksimaalsuuruses (keskmine nupp vähendab akna suurust).

Päisrea all asub menüüriba (menu bar) akna menüüdega (File, Edit, View,…). Hiireklõps mingi menüü nimetusel avab selle menüü korralduste loetelu.
Menüüriba all võib olla üks või mitu tööriistariba ehk nupuriba (toolbar). Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud.
Menüü- ja nupuribade väljanägemine sõltub rakendusprogrammist.
Akna alumises osas on olekuriba (status bar), millele ilmub akna tööseisundit näitav info, selgitused ja teated.
Ülejäänud osa aknast on tema tööala, milles asuvad kas dokumendiaknad või otse akna hallatavad objektid. Kui tööala suurus pole piisav aknas oleva info kuvamiseks, tekivad akna alumisse või paremasse äärde kerimisribad ehk kerijad (scroll bar). Kerijad koosnevad kahest sammnupust ja nende vahel asuvast kerimisnupust ehk liugurist (slider). Liugur näitab milline osa dokumendist nähtav. Kerimisnupu suurus sõltub aknas paikneva info kogumahust, st mida rohkem on aknas infot, seda väiksem on liugur.
Erinevates akendes võib olla muidki komponente, kuid siis on need konkreetse programmi poolt pakutavate töövahendite kasutamiseks.
Põhiakna tööalas  paiknevaid dokumendiaknaid võib omakorda lla avatud korraga mitu. Sellisel juhul saab neid vahetada programmiakna menüüst Window.

Algusesse
 
 

Menüüd akende sees
Iga programmiakna tiitliriba all on menüüriba akna rida- ehk põhimenüüga. Iga sõna menüüs tähistab mingit käsku. Hiireklõps mingil menüü nimetusel avab selle menüü korralduste loetelu – rippmenüü.

Igas akna menüüriba valikus on üks täht alla kriipsutatud. See on kiirvalikutäht, millega saab valikut valida ja käivitada. Aktiivses menüüs piisab lihtsalt vastavale tähemärgile vajutamisest, mitteaktiivse ridamenüü valiku annab klahvikombinatsioon ALT+kiirvalikutäht.

Ripp- ja kiirmenüüdes on iseloomulikud järgmised asjad:

Valikurühm	üksteisega millegi poolest sarnased korraldused on muudest rõhtjoontega eraldatud.
Suvandirühm	valikurühm, millest saab valida ühe korralduse. Valitud või sisse lülitatud on see omadus, mille ees on must pallike.
Lüliti	korraldus, mille ees võib olla “linnuke”, kui see omadus on valitud. Omadus saab olla kas sisse lülitatud või mitte.
Kahvatu valik	valik on menüüs kahvatu, st. selle rakendamiseks vajalikud tingimused pole täidetud.
Valik …	sellisest kolme punktiga lõppevast valikust avaneb suvandiaken ehk dialoogiaken (dialog box), kus arvuti saab kasutajalt vajalikud andmed korralduse täitmiseks.
Kiirklahv	klahvikombinatsioon, mille abil saab menüükorraldust käivitada ilma menüüd aktiveerimata. Klahvikombinatsioon on tavaliselt toodud menüüs vastava valiku taga. Näiteks CTRL+S salvestab tehtud töö arvuti välismällu.

Algusesse
 

Abiaknad
Peale põhiakende ja nende tööalas paiknevate alamakende on veel olemas kolme punktiga lõppevatest menüükäskudest või ka nuppudest avanevad abiaknad, mille korralduse lõplikuks täitmiseks on kasutajal vaja teatud valikud formuleerida. Selliseid aknaid nimetatakse dialoogiaknaiks (dialog box). Need omakorda jagunevad sellisteks, mis tuleb korralduse täidesaatmiseks sulgeda, ja ujuvakendeks, mis võivad olla avatud seni, kuni neid vaja läheb. Abiaknaid avab ka operatsioonisüsteem hoiatuste, info või küsimuste esitamiseks.
Dialoogiakende elemendid võimaldavad programmide tööd juhtida. Peamised neist on:

Sakk ja kaart	tab	akna pindala vähendamiseks muudetakse aken “mitmekorruseliseks” (nagu kaardid üksteise peal). Igal kaardil on teema nimi, mis asub sakil. Kaardi avab hiire vasakklõps sakil.
Tekstiala, sisestusväli	text area	ala tekstiinfo sisestamiseks (näit. parooli jaoks).
Arvlahter	spinner	arvinfo sisestamiseks või sammukaupa kerimiseks lahtri lõpus asuva kerijaga. Spinneri lõpus on kindlasti nooled arvude sammukaupa muutmiseks.
Loend	list box	iga rea ühes või mitmes veerus on üks liige nimekirjast. Lubab tekstiinfo tippimise asemel seda valida nimekirjast, kusjuures valida saab ainult ühe.
Liitloend	combo box	tekstilahtri ja loendilahtri ühendus, suletuna on näha tekstilahtri osa, mille lõpus loendilahtrit avav nupp. Tekstilahtris on enamasti näha loendist valitu, sageli saab tekstilahtri kaudu nimekirja uusi liikmeid lisada, kuid võib olla ka suletud loend, st. uusi lisada ei saa. Sageli kasutatakse lihtsalt nimekirja kokkukerimiseks, et see vähem ruumi võtaks.
Toimlahter, märkeruut	check boks	lüliti, mis lülitab mingit omadust sisse (“linnuke” ette, siis valitud).
Toimloend	checklist	loendilahter, mille ridadeks on toimlahtrid, sellest saab valida kas mitte ühtegi või suvalise arvu loendi liikmeid.
Suvandinupp, raadionupp, valikunupp	option button, radio button	esineb valikute rühmana, millest saab valida ühe omaduse (ring, milles must pallike sees). Valitud saab olla korraga ainult üks omadus.
Skaala	Scale	Saab valida ühe väärtuse etteantud vahemikust. Valik toimub hiirega skaala osutit liigutades.
(käsu)nupp	command button	nupp, millel tekst või pilt ja millel hiireklõpsu tulemusena arvuti täidab mingi korralduse.
eelvaade, eelkuva	preview	kuvalahter, mis näitab, kuidas meie häälestus objekti muudab.

Sageli võidakse dialoogiakende elemente omavahel kombineerida.

Algusesse
 

Näiteid abiakendest