Failisüsteemist
Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse – kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem – failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis.

Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid – zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele – nn. võrguketastele. Kõiki olemasolevaid andmesäilituskohti saab vaadata ja kasutada käivitades töölaual asuvast ikoonist abivahendi My Computer või siis kasutades programmi Windows Explorer. Need on mõeldud opereerimiseks ketaste, kaustade, dokumentide ja kiirväljakutsetega.
Mõned tähtsamad tegevused, mida saab eelpool nimetatud programmide abil teha, on järgmised:

1. Käivitada programme ja avada dokumente;
2. Vaadata, milliseid kettaid saab antud arvutiga kasutada ning vaadata ketaste ja kaustade sisu;
3. Vaadata informatsiooni ketaste, kaustade, dokumentide ja kiirväljakutsete kohta.
4. Luua uusi kaustu ja kiirväljakutseid;
5. Kopeerida kaustu, dokumente, kiirväljakutseid ühest kohast teise;
6. Kustutada mittevajalikke kaustu, dokumente ja kiirväljakutseid;

Algusesse
 

My Computer
Avades hiire topeltklõpsuga akna My Computer, näeme kõigepealt kõiki antud arvutis olemas olevaid välismäluseadmeid. Kuna enamasti on arvutites kasutada kõvaketas, võrgukettad ning flopi- ja CD-seade, siis piirdume nende vaatlemisega ja räägime edaspidi lihtsalt ketastest. Niisiis My Computer-aknas on näha kõik arvutis olevad kettad. Iga kettaga on seotud mingi täht. Flopiseadet tähistab täht (A:), kõvaketast täht (C:) jne. Need tähised on kindlaks kujunenud ajaloolistel põhjustel. Windows95/98 keskkonnas saab kasutaja määrata ainult võrguketastele tähed, ülejäänud seadmetele määratakse automaatselt tähised tähestikulises järjekorras. Esimesena on alati flopiseade (neid saab tavalises personaalarvutis olla kaks, tähed A ja B), siis kõvakettad (või nende loogilised osad, tähed C, D,…), siis CD-seadmed (jällegi saab olla kaks, esimene vaba täht tähestikulises järjekorras). Lisaks tähele saab kasutaja panna kõvakettale või võrgukettale nime – Label. My Computer-aknas näemegi ikoone, mille pilt iseloomustab kettaseadet ja tekstiks all on kettaseadme nimi, millele järgneb ketta tähis.

Kui vaaterežiimiks on valitud selline, kus alamakausta sisu näidatakse samas aknas, tuleb kataloogipuus vastupidises suunas liikumiseks (alamkaustast ülemkausta) teha hiireklõps nupureal asuval nupul Up one level. See nupp on tähistatud kohvrikesega, mille peale on joonistatud ülespidi otsaga kõvernool. Kui nupuriba ekraanil näha pole, siis selle saab sinna tuua käsu Toolbar abil menüüst View. Kui tagasi soovitakse liikuda mitu astet, on kiirem valida soovitud ülemkaust või ketas nupuribal asuvast loendiboksist. Selles loendis on nähtaval kõik arvutis kasutusel olevad kettad ja hetkel aktiivse kausta ülemkaustad.
Kui aga alamkausta sisu näidatakse eraldi aknas, saab ülemkausta sisu nähtavale tuua aktiveerides vastava akna (hiireklõps vastava akna tegumireal asuval nupul).

Algusesse
 

Windows Explorer
Programmi aken
Analoogiliselt saab arvuti failsüsteemile ligipääsu ka programmi Windows Explorer abil. Selle programmi aknas on vasakpoolsel alal esitatud kogu arvuti failisüsteem kataloogipuuna. Parempoolsel alal näidatakse puus märgistatud (aktiivse) ketta või kataloogi sisu.
Kaustapuus on sama taseme asjad ühendatud punktiirjoonega. Punktiirjoonel asuv ‘+’-märk näitab, et vastavas kataloogis (kettal) asub alamkatalooge. Hiireklõps sellel märgil lülitab sisse kausta alampuu näitamise ning märk muutub ‘-‘-märgi kujuliseks. Hiireklõps ‘-‘-märgil lülitab alampuu näitamise jälle välja.
Windows Exploreri kaustapuu juureks on arvuti töölaud (Desktop), mis jaotub:

• minu arvuti (My Computer);
• prügikast (Recycle Bin);
• kohtvõrgu arvutid (Network Neighborhood) – kui arvuti on ühendatud võrku, siis siit saate infot teiste võrgus olevate arvutite kohta.

• Teha vasakpoolsel aknaalal kaustapuus hiireklõps soovitud kausta nimel;
• Klõpsata nupuriba nupul Up One Level (kollane kohvrike kõvernoolega);
• Valida nupuribal asuvast loendiboksist soovitud ketta või kausta nimi.

Info ketaste, kaustade ja failide kohta
Üheks võimaluseks ketaste, kaustade ja failide kohta info saamiseks on olekuriba kasutamine. Kui see riba Windows Exploreri akna alaosas puudub, siis selle sisselülitamiseks valige menüüst View käsk Status Bar. Olekureal näidatakse infot parajasti aktiivse objekti (kaust, dokument jne.) kohta:

• Kui aktiviseeritud on mingi kaustapuus olev kaust, siis näidatakse, mitu objekti (alamkausta, dokumenti ja kiirikooni) on selles kaustas, palju need kettaruumi võtavad ja palju on antud kettal veel vaba ruumi;
• Kui aktiviseeritud on akna parempoolses osas olev dokument, siis näidatakse ära selle dokumendi suurus;
• Kui akna parempoolses osas on ära märgistatud mitu objekti, siis on olekureal kirjas, mitu objekti on märgistatud, ja toodud nende suuruste summa.

• Large Icons - suured ikoonid;
• Small Icons - väikesed ikoonid;
• List – nimekirjana;
• Details - detailne info: objekti nimi, suurus, tüüp ja viimase muutmise kuupäev ning kellaaeg.

• Read-only – faili saab ainult lugeda, mitte aga muuta ega kustutada. Seda kasutatakse tavaliselt eriti tähtsate andmete jaoks, et vältida kogemata kustutamist, näiteks süsteemifailide puhul. Kui aga mingil põhjusel ei õnnestu oma dokumenti salvestada või muuta, võib süüdi olla sama Read-Only atribuut. Seda atribuuti saab määrata ja tühistada, tehes klõpsu sealjuures olevasse märkeruutu.
• Hidden – atribuut näitab, kas fail on peidetud või mitte. View menüüst Options valides saab määrata, kas peidetud faile näidatakse või mitte. Seda kasutatakse samuti süsteemifailide puhul, kuid on ka teisi faile, mille puhul on otstarbekas, et neid ei näidataks.
• Archive – näitab, kas seda faili peaks arhiveerima, see tähendab temast varukoopiat tegema. Kui failist tehakse Backup tagavarakoopia, võetakse see atribuut automaatselt faililt maha, igal faili muutmisel aga taastatakse.
• System – see tunnus on ainult süsteemifailidel, mida arvuti ise kasutab. Windows95 kasutajal endal faili süsteemifailiks kuulutada või vastupidi ei ole lubatud.

Algusesse
 

Failioperatsioonid
Failide ja kaustade märgistamisest
Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt:

1. Märgistatakse nimekirjas esimene fail;
2. Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift;
3. Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel;
4. Vabastatakse tõsteklahv.

1. Märgistatakse esimene fail;
2. Hoitakse all klahvi Control;
3. Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel;
4. Vabastatakse Control klahv.

Alamkausta loomiseks programmi Windows Explorer abil tuleb:

1. Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua.
2. Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder.
3. Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi.
4. Vajutada sisestusklahvi ENTER.

1. Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua.
2. Avada menüüst File alammenüü New.
3. Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document.
4. Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi.
5. Vajutada sisestusklahvi ENTER.

Kiirikooni loomiseks tuleb:

1. Märgistada fail või kaust, millele Te soovite kiirväljakutset teha (klõps sellel).
2. Valida menüüst File käsk Create Shortcut.

Algusesse
 

Faili või kausta nime muutmine
Mingi faili või kausta ümbernimetamiseks tuleb:

1. Aktiviseerida see.
2. Valida menüüst File käsk Rename.
3. Trükkida sisse objekti uus nimi ja vajutada sisestusklahvi ENTER.

Failide (kaustade) kopeerimine
Failide kopeerimiseks on jällegi mitu moodust. Menüüd kasutades saab faili kopeerida, sooritades järgmised tegevused:

1. Aktiviseerida kaust, KUS asub fail või kaust, mida soovitakse kopeerida.
2. Märgistada see fail.
3. Valida menüüst Edit korraldus Copy. See paneb kopeeritava faili koopia arvuti vahemällu.
4. Aktiviseerida kaust, KUHU asi soovitakse kopeerida.
5. Valida menüüst Edit korraldus Paste.

Failide ja kaustade teisaldamine (ümbertõstmine)
Faili teisaldamiseks teise kausta, tuleb toimida analoogiliselt faili kopeerimisega, kuid korralduse Copy asemel tuleb valida korraldus Cut. See korraldus kopeerib faili või kausta arvuti vahemällu ja kustutab faili esialgsest asukohast.
Kopeerimise tulemusena on arvuti välismälus kaks identset faili, aga erinevates asukohtades. Kui kogemata kopeeritakse fail või kaust samasse kohta, kus ta enne oli, siis pannakse automaatselt faili nimeks “Copy of nimi”. Teisaldamise tulemusena liigutatakse esialgne fail uude asukohta, esialgsesse kausta faili alles ei jää.

Korralduste valimise asemel menüüdest võib kasutada ka klahvikombinatsioone:
Copy =Ctrl+C;
Cut =Ctrl+X;
Paste =Ctrl+V.
 

Failide ja kaustade kustutamine
Faili või kausta kustutamiseks tuleb see märgistada ja valida menüüst File korraldus Delete. Korralduse Delete saab kätte ka hüpikmenüüst, mis avaneb paremklõpsuga faili nimel. Menüüst valimise asemel võib kasutada klaviatuurilt klahvi Del, st. märgistada fail või kaust ja kasutada klaviatuurilt Del-klahvi. Käskude Cut, Copy, Paste ja Delete jaoks on olemas ka nupud nupuribal.

Algusesse
 

Failide otsimine
Failide otsimiseks on Windows’ töökeskkonnas abivahend Find Files or Folders. Avaneb see põhimenüüst valikuga Find – Files or Folders.

Näiteks järgmised nimereale kirjutatud kombinatsioonid tähistavad otsingukohas:

• *.* kõiki faile;
• *.doc kõiki Word’i dokumente;
• t* kõiki t-tähega algavaid faile;
• a*.bmp kõiki a tähega algavaid bitmap-tüüpi pildifaile
• *ab*.xls kõiki Excel’i faile, mille nimes esineb tähekombinatsioon ab;
• abi? faile, mille nime pikkuseks on 4 tähte, esimesed kolm on ‘abi’, aga viimast ei tea, mis see täpselt on;
• pilt???.gif gif-tüüpi pildifaile, mille nimi on 7 märki pikk, esimesed neli on ‘pilt’, aga viimast kolme ei tea.

Algusesse
Tagasi teemade lehele