Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid – printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada.

Arvutivõrgk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks:

• kohtvõrk (LAN – Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas);
• laivõrk (WAN – Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu.

On olemas kaks erinevat mõistet – Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega):

• Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistikku – TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks;
• internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum.

Interneti ajalugu:

• loodi algkujul 1. septembril 1969;
• oli maailmas esimene kindla keskuseta hajusvõrk;
• tollal kasutati seda sõjanduses ja ta kandis ARPANET’i nime;
• 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks;
• oli aastail 1987–95 kasutusel peamiselt akadeemilises ja teadussfääris;
• 1993–95 algas seoses veebi (WWW) tekkimisega üleminek kommertssfääri ja sellega kaasnes plahvatuslik kasv;
• Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti 1990–91.

• veeb (WWW) – Interneti multimeediateenus, mis sisaldab hüpertekstdokumente, mis on loodud HTML-keele abil;
• FTP (File Transfer Protokol) – protokoll, mis võimaldab võrgus kahe arvuti vahel edastada faile mõlemas suunas, lubab edastada nii kahend- kui tekstifile;
• elektronpost – kirjavahetusteenus arvutivõrgu kaudu;
• uudisvõrk – standardne Interneti protokoll, mis on välja töötataud eesmärgil levitada ja teha kättesaadavaks uudismaterjale (kuulutustetahvlid, vestlusringid, uudisleheküljed jms);
• Gopher (“taskurott”) – täiustatud failiedastusvahend, millele on lisatud teabeotsisüsteem, seoses veebi arenguga on tagaplaanile surutud;
• Telnet – protokoll, mille abil saab arvutit kasutada eemalasuva arvuti kaugterminalina, sideseansi ajal töötab arvuti nii, nagu oleksid klaviatuur ja monitor ühendatud vahetult kaugarvuti külge. Väga ebaturvaline.
• IRC (Interactive Relay Chat) – võimaldab otsesuhtlust võrgus asuvate inimeste vahel, näiteks jututoad;
• Napster – teenus MP3 vormingus muusikafailide vahetamiseks üle Interneti.

Igal võrku ühendatud arvutil on IP-aadress – neljast numbrist vahemikus 0…255 koosnev aadress (32-bitine ehk 4-baidine aadress), mis identifitseerib üheselt arvuti. IP-aadressis eristatakse iga bait punktiga. IP-aadress jaguneb kaheks loogiliseks osaks – võrgu ja arvuti number. Esimene number neljast määrab ära riigi, kus arvuti asub. Eesti aadressid algavad enamasti numbritega 192 ja 193.

Kuna inimestel on suurt hulka numbrilisi aadresse raske meeles pidada, on igal arvutil ka nimi. Infot selle kohta millise IP-aadressiga arvutile millise nimega arvuti vastab, hoitakse nimeserveris. Kiiresti kasvavas võrgus aga ei saa aga nimede–aadresside vastavust administreerida ühest kesksest punktist. Seetõttu on Interneti nimeruum jagatud osadeks – domeenideks (domain) ja iga domeeni piires korraldatakse seda vastavust ülejäänutest sõltumatult. Domeene on võimalik jagada alamdomeenideks, neid veel omakorda jagada ja nii tekib hierarhiline nimede süsteem – domeeninimede süsteem DNS (Domain Name System). Igale hierarhia tasemele vastab masina nimes üks märgend. Märgendid on punktidega eraldatud. Näiteks maurus.htg.tartu.ee on HTG meiliserver.

Domeenideks jaotus on tehtud kas organisatsioonilise või geograafilise põhimõtte järgi:

• arvuti.allüksus.organisatsioon.domeen;
• arvuti.linn.riik.

• com äriettevõtted, kompaniid;
• edu haridusasutused;
• mil sõjaväelised struktuurid
• net võrguteenuseid pakkuvad keskused (näit. www.hanza.net);
• gov valitsusasutused;
• org muud organisatsioonid, enamasti mittetulunduslikud;
• riigi kood riigile eraldatud kahetäheline kood (ee – Eesti, fi – Soome,

ru – Venemaa, uk – Inglismaa jpt.).

WWW – World wide Web

Veeb (World Widw Web) on Interneti multimeediatenistus, mis sisaldab tohutul hulgal hüpertekstidokumente, mis on loodud HTML-keele abil. Hüpertekst on omavahel seotud teksti, kujutiste (piltide), heli ja video esitusmeetod. Veebi lugemisvahendiks on tema sirvijad (brauserid), millest eim kasutust leiavad Netscape Navigator ja Internet Explorer.

Veebis paiknevat ja ekraanil nähtavat hüperteksti nimetatakse veebileheküljeks. Igal Interneti ressursil on ühtlustatud asukohanäit ehk URL (Uniform Resource Locator). Üldiselt koosneb URL kolmest osast: meetod://arvuti/kataloog/faili Meetodiks on protokoll või teenus. Tüübiks võib olla http, ftp, mailto, news, archie, telnet, gopher, wais.

Meetodit iseloomustavad tähised:

• http – HTTP (Hypertext Transmission Protocol) protokoll veebidokumentide (html-failide) vahetamiseks, http://arvuti/kataloog/fail;
• ftp – failiteisaldus FTP-protokolliga, ftp://arvuti/kataloog/faili;
• telnet –kauglogimisprotokoll, telnet://madli.ut.ee;
• mailto – e-kirja saatmine, mailto:kasutajanimi@domeeni.nimi;
• news – uudisgrupid news://uudisegrupi.nimi;

Näiteks URL http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ajalugu.html tähistab HTG serveris kataloogis if, alamkataloogis Baaskursus asuvat faili Ajalugu.html.

file:///D|/Liile/Baaskursus/index.html tähistab arvutis D-kettal kaustas Baaskursus asuvat faili index.html.

Netscape Navigator’i kasutusjuhendi leiad aadressilt: http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/andmetransport/www/browser/ns.navigator/netscape.html

Algusesse
 

Info otsimine veebist

Kogu Internetis olevast infost vajaliku ja sobiva kättesaamine on üsnagi raske ülesanne. Kasutajat huvitava info leidmiseks on loodud mitmeid teabeotsisüsteeme. Otsisüsteemid sisaldavad ülimahukaid andmebaase veebilehtede aadresside ning nendel oleva teabe peamiste märksõnade kohta. Kuna otsisüsteemid kasutavad erinevaid otsimismeetodeid, on sama märksõna järgi otsimise tulemused sageli erinevad. Headele otsisüsteemidele on lisatud abiinfo nende kasutamise kohta.

On olemas eraldi otsisüsteemid www ja anonüümse FTP jaoks.

Otsisüsteemide aadresse:

• http://www.neti.ee
• http:/www.ee/www
• http://www.altavista.telia.com
• http://www.yahoo.com
• http://www.lycos.com
• http://www.google.com
• http://download.lycos.com/static/advanced_search.asp – Lycos’ FTP-otsing
• http://www.cs.ut.ee/nuuskur – Eesti FTP-otsing
• http://groups.google.com – Usenet’i otsing

Elektronpost

Elektronpost (E-mail, email) on Interneti teenus, mille abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis. Nagu traditsioonilise postiteenuse (nüüd tuntud ka tigupostina) kasutamise puhul, on ka e-posti toimimise eelduseks see, et iga kasutaja on üheselt identifitseeritav. Kasutaja identifitseerib tema elektronaadress. Elektronaadress on tavaliselt kujul kasutajanimi@postiserverinimi. Postiserver on elektronpostiteenust pakkuv arvuti, milles kasutaja postkast asub.

Levinumad postiprogrammid on Eudora, Pegasus Mail, Netscape Messenger, Outlook Express, Pine.

Elektronkirjavahetuse head tavad

• Oma kirja lõppu on viisakas lisada oma täisnimi.
• Ilma eelneva nõusolekuta ei ole ilus postitada üle megabaidiseid kirju.
• Saadetaval kirjal peab olema mõnesõnaline sisu iseloomustav teema (subject), kus ei ole soovitav kasutada täpitähti.
• Meilile vastamisel on hea tava jätta alles vaid need kirja osad, mida kommenteeritakse ja seda vastatavalt kirja sisse.
• Suurte tähtedega kirjutamine võrdub karjumisega.
• Ärge saatke edasi mõttetuid ahelkirju.

1. To: saaja elektronaadress - kirjutab saatja
2. From: saatja elektronaadress - täidab arvuti
3. Date: saatmise kuupäev - täidab arvuti
4. Cc: (Carbon Copy) koopia saaja(d) - kirjutab saatja

FTP – failide transportimise teenus

FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse arvutivõrku ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Failiedastus võib seisneda failide kaugarvutist oma arvutisse alla laadimises (download) või failide oma arvutist kaugarvutisse üles laadimises (upload). Failiedastuseks peavad selle sooritajal olema õigused Internetti ühendatud kaugarvutis failide lugemiseks/kirjutamiseks. Kuid on olemas ka anonüümne FTP, mis lubab kõigil soovijail kaugarvutist faile üles/alla laadida.

Täpsemalt FTP teenuse kohta loe internetist aadressidelt http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/andmetransport/ftp/ftp.html ja http://www.ut.ee/eays/mailinglistid/internet.htm#ftp

Algusesse
 

Programm WS_FTP

Üheks FTP-teenuse kasutusvaldkonnaks on failide kopeerimine kohtarvutist posti- või veebiserverisse ja vastupidi. Levinumaks programmiks, mille abil nimetatud tegevusi sooritatakse on WS_FTP. See programm töötab Windows-töökeskkonnas. Programmi käivitamisel avaneb aken Session Profile, milles tuleb määrata oma kasutajanimi, parool ja arvuti, millega ühendust soovitakse võtta.

Vaikimisi näidatakse paremal pool sisseloginud kasutaja kodukataloogi sisu. Kummagi poole paremal küljel on nupud, millega saab anda vajalikke korraldusi vastaval poolel oleva kataloogi või faili kohta. Aknapoolet vahel on noolekestega nupud, mille abil saab faile ühelt poolt teisele poolele kopeerida. Allpool olevatest kolmest valikust – ASCII, Binary ja Auto – tuleks teksti- ja html-failide korral märkida ASCII ning muude failide korral Binary.

Akna allosas on teateriba, kus kuvatakse infot sooritatud tegevuste õnnestumise kohta.

Põhjalikumalt loe Internetist aadressidelt http://www.cs.ut.ee/~kaidoh/internet.html#ftp ja http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/andmetransport/ftp/ftp.html.
Algusesse

Lisalugemist neile, kes asjast rohkem huvitatud
Kooli serverite kohta ja HTG arvutivõrgu kasutamise kohta loe lehelt http://www.htg.tartu.ee/arvutiklass.html.
Kui soovid teada, milline on mingi arvuti IP-aadress, siis nimele vastavat IP-numbrit saad otsida lehelt http://www.hclub.ee/masinad.
Veebilehelt http://www.cs.ut.ee/~mroos/vt leiad Tartu ülikooli võrgutehnoloogia materjalid.
Ühtteist huvitavat võid leida ka aadressidelt (kontrollitud seisuga 29. Nov. 2001): http://www.tk.tartu.ee/~enok/av00/DNS_alused/html/slide_1.html
http://ilm.tac.ee:8080/nimesysteem/dns
http://www.cs.ut.ee/~kaidoh/internet.html
http://home.delfi.ee/~vpraust/internet (Valdo Prausti artiklid).
 

Algusesse
Tagasi teemade lehele