{"id":5355,"date":"2026-08-04T14:53:39","date_gmt":"2026-08-04T11:53:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5355"},"modified":"2026-08-04T14:53:40","modified_gmt":"2026-08-04T11:53:40","slug":"oigekirjareeglid-poolt-voi-vastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/mai-2026\/oigekirjareeglid-poolt-voi-vastu\/","title":{"rendered":"\u00d5igekirjareeglid \u2013 poolt v\u00f5i vastu?"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Benjamin Franklin on \u00f6elnud, et selles maailmas pole midagi kindlat, v\u00e4lja arvatud surm ja maksud. Kui tuua see tsitaat meie kultuuriruumi ning eestistada seda veidi, siis Eestis elades pole midagi kindlat, v\u00e4lja arvatud surm, maksud ja \u00f5igekirjareeglid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti keele \u00f5ppimise ja \u00f5igekirjareeglite puhul on kindel ka see, et alati k\u00e4ib nendega kaasas omajagu arutelu. Olgu see siis sellest, kuidas keelt \u00f5petada v\u00f5i mida koolinoored tegelikult keeletunnist kaasa v\u00f5tavad. Keele\u00f5pingutest saame lugeda juba 1971. aastal v\u00e4lja antud teosest \u201eEesti keel \u00f5pilase pilguga\u201d, mille autoriks on Nikolai Remmel. Seal k\u00fcsib ta oma \u00f5pilastelt nende \u00f5igekirjareeglite teadmise kohta ning v\u00f5tab \u00f5pilaste vastused kokku nii: \u201eKeelereegleid ei kasuta nad kunagi, sest pole neid ilmaski p\u00e4he \u00f5ppinud.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5ib tekkida tunne, et kui jutt k\u00e4ib \u00f5igekirjareeglitest, siis k\u00e4ib jutt ka koolist. See on nii, sest just koolis on inimestel k\u00f5ige l\u00e4hedasem kokkupuude keeleliste n\u00fcanssidega. Nii minu ema, mina kui ka mu matemaatika\u00f5petaja on pidanud mingil hetkel otsustama, milline v\u00e4lde on s\u00f5nal \u201ehaldjas\u201d v\u00f5i mis liiki s\u00f5na on \u201evastastikku\u201d. Seda t\u00fc\u00fcpi keerulised reeglid v\u00f5ivad \u00f5pilasi keele\u00f5ppes demotiveerida. Sellest v\u00f5ib tuleneda ka \u00fcldine keeleoskuse langus. Paljud inimesed otsivad lahendust, mis parandaks seda olukorda. Sestap on v\u00e4lja pakutud eesti keele reeglite vabamaks tegemist.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>See seisukoht on l\u00f5hestanud Eesti \u00fchiskonna kaheks. On neid, kes usuvad, et eesti keele \u00f5igekirjareeglid peaksid olema vabamad, ning on neid, kes on sellele ideele vastu. Siinkohal v\u00f5imegi r\u00e4\u00e4kida soovist muuta kehtivat paradigmat. Paradigma on see, kuidas me teatud hetkel \u00f5igekirjareegleid kasutame ja \u00f5petame.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kogu see jutt arvamuste paljususest v\u00f5ib tunduda ehk tavainimestele kauge, kuid ei tohi unustada, et keeleline paradigma pole seotud ainult sellega, mida keeleteadlased \u00fclikoolides v\u00f5i \u00f5petajad koolides arvavad, vaid ka meie igap\u00e4evaeluga. Just kool on see koht, kus keelelised muutused k\u00f5ige m\u00e4rgatavamad oleksid. Seet\u00f5ttu r\u00f5huvadki inimesed oma arvamuste kujundamisel ja selgitamisel sellele, kuidas \u00f5pilastele keele\u00f5pet lihtsamaks muuta.<\/p>\n\n\n\n<p>Arvamus, et keelereeglid tuleks vabamaks lasta, p\u00f5hineb tahtel muuta keele\u00f5pe lihtsamaks. N\u00e4hes, v\u00f5ibolla ka kogedes, mida \u00f5pilane emakeeletunnis \u00f5pib, on kujunenud v\u00e4lja arvamus, et suur osa koolis \u00f5pitust on ebaoluline. Meedias ilmunud s\u00f5nav\u00f5ttudes kaheldakse, kas uue ja parema tuleviku loomiseks on noortel vaja n\u00e4iteks teada, kuidas m\u00e4\u00e4rata s\u00f5nade v\u00e4lteid v\u00f5i lauseliikmeid. Leitakse ka, et keelereeglite l\u00f5dvendamisel ei peaks tavaline kooli\u00f5pilane \u00f5ppima nii suurel hulgal lingvistilisi termineid ning saaks pigem keskenduda oma v\u00e4ljendusoskuse arendamisele. Seda hoiakut on v\u00e4ljendanud keeleteadlane Martin Ehala: \u201eVeidi kriitilisema pilguga anal\u00fc\u00fcsides ilmneb, et suur osa grammatilisest pagasist on kirjakeele omandamiseks ebaoluline, ja ma ei ole esimene, kes seda on m\u00e4rganud.\u201d Paljud keelelise vabaduse pooldajad leiavad ka, et see muudaks eesti keele ligip\u00e4\u00e4setavamaks (lihtsamaks) nii tavakasutajatele kui ka inimestele, kes \u00f5pivad eesti keelt v\u00f5\u00f5rkeelena. Nii saaks tavainimene ennast vabamalt v\u00e4ljendada, ilma pidevalt kontrollimata, kuidas siis tegelikult \u201e\u00f5ige\u201d on.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle vaidluse teine osapool on aga kriitilisem selle idee suhtes. Paljud emakeele\u00f5petajad, kes seda vaatepunkti pooldavad, nendivad, et ilma keeleliste terminiteta oleks keelt v\u00e4ga raske v\u00f5i isegi v\u00f5imatu samamoodi edasi \u00f5petada. Lisaks ei muuda keelereeglite l\u00f5dvendamine seda, kuidas \u00f5pilane keelt tajub. Selle idee toetajate arvates, on keele paremaks m\u00f5istmiseks vaja lugeda h\u00e4sti kirjutatud tekste ning mitte p\u00e4he \u00f5ppida tohutus koguses \u00f5igekirjareegleid. Nii t\u00f5deb ka eesti keeleteadlane Mati Hint: \u201eEesti keele ortograafiat ei omandata \u00f5petatavate eesti ortograafiareeglite p\u00f5hjal, vaid neist hoolimata, p\u00f5hiliselt \u00f5igesti kirjutatud tekste lugedes\u201d. \u00d5petajate perspektiivist on olukord \u00fcldse v\u00e4ga ebameeldiv, sest keele vabakslaskmisel muutuks nende ja v\u00e4ga paljude teiste inimeste t\u00f6\u00f6 totaalselt. Suures mahus keelereeglite l\u00f5dvendamine n\u00f5uaks mitte ainult keele \u00fcmberkorraldamist, vaid ka suuremahulist keelekorraldust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestlastele on olnud oma keel alati v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane ning selle t\u00f5ttu ei ole keelelised arutelud teema, mille \u00fcle arutavad keeleteadlased, vaid need h\u00f5lmavad kogu meie \u00fchiskonda. Hoolimata sellest, mis arvamus kellelgi sellel teemal on, on hea kuulda, et inimesi huvitab eesti keele tulevik ning nad pakuvad v\u00e4lja viise, kuidas seda helgemaks muuta. Kui inimestele l\u00e4heb korda, kuidas nende keelel l\u00e4heb, siis omandab keel veel suurema v\u00e4\u00e4rtuse.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Benjamin Franklin on \u00f6elnud, et selles maailmas pole midagi kindlat, v\u00e4lja arvatud surm ja maksud. Kui tuua see tsitaat meie kultuuriruumi ning eestistada seda veidi, siis Eestis elades pole midagi kindlat, v\u00e4lja arvatud surm, maksud ja \u00f5igekirjareeglid. Eesti keele \u00f5ppimise ja \u00f5igekirjareeglite puhul on kindel ka see, et alati k\u00e4ib&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":227,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[438],"tags":[430],"coauthors":[431],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5355"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/227"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5355"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5355\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5357,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5355\/revisions\/5357"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5355"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5355"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5355"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5355"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}